Esileht Ajaviite- ja muud jutud Sprite’i maik

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 34 )

Teema: Sprite’i maik

Postitas:
Kaegu342

Minu arust oli Sprite paarkümmend aastat tagasi kuidagi happelisema maitsega, nüansseeritum. Fantat pole nii palju joonud, aga see oli vist kuivema maitsega? Nüüd pole kummagi puhul peale suhkru enam midagi tunda.

+14
-5
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
km70

Minu arust oli rohi ka rohelisem paarkümmend aastat tagasi.

(mitte keegi pole suuteline võrdlema objektiivselt mingeid maitsed mõnekümneaastase intervalliga)

+16
-7
Please wait...

Postitas:
Kaegu007

Limonaadide maitseid ikka aeg-ajalt muudetakse. Vahepeal vähendati Sprite suhkrusisaldust (siis muudeti tagasi) Fantal suurendati mahlasisaldust. Mäletan, et lapsena oli Fanta heledam ja hapum, ilmselt ka siis mahlavaesem.

+9
0
Please wait...

Postitas:
seliiina

Jah, vanasti olid kommid maitsvamad ja jäätis kooresem, limonaad “nüansisem” jne… See pole adekvaatne võrdlus, saad ju isegi aru, muudetakse nii retsepte kui kasvõi su enda maitsenäsad vananevad. Isegi mälestustega on maitse seotud, nt kui lapsepõlves sai fantat haruharva ja erilistel puhkudel.

+17
-10
Please wait...

Postitas:
koaalala

Limonaadide maitseid ikka aeg-ajalt muudetakse. Vahepeal vähendati Sprite suhkrusisaldust (siis muudeti tagasi) Fantal suurendati mahlasisaldust. Mäletan, et lapsena oli Fanta heledam ja hapum, ilmselt ka siis mahlavaesem.

Meenub lapsena kuulasin, et  räägiti, et limonaaditehases  virutatakse  seda fanta-pulbrit ikka kõvasti. Pepsit ei saanud sedasi lahjendada, see jäi ikka endise maitsega, aga fanta muutus lahjaks

+8
-1
Please wait...

Postitas:
kriit

Viimati kui ma olude sunnil 3 aastat tagasi Sprite’i ostsin, pidin ma pikali kukkuma. See oli kohutavalt rõve. Selgus siis, et suhkur + magusaine vms. Rohkem pole proovinud, ei tea. Vahel ostan kiireks energialaksuks Cocat, õnneks sellega on veel kõik enam-vähem.

+11
-2
Please wait...

Postitas:
Tähesära

20 aastat tagasi laps ajas Sprite´i pluusile ja nendelt laikudelt kadus pluusi värv. Rohkem katseid ei ole julgenud teha, ju liiga karm jook.

+4
-7
Please wait...

Postitas:
lonelyguy

20 aastat tagasi laps ajas Sprite´i pluusile ja nendelt laikudelt kadus pluusi värv. Rohkem katseid ei ole julgenud teha, ju liiga karm jook.

Loll jutt suhu tagasi!

+9
-9
Please wait...

Postitas:
kaiekast

Ma just hakkasin mõtlema, et ma ei ole aastaid neid jooke joonud, mul pole aimugi mis maitse nendel nüüd on.

+9
-2
Please wait...

Postitas:
Hull-lehm

Kõige jõledama maitsega on suhkruasendajat sisaldavad joogid. Sprite vist on nüüd tootmises tagasi ka tavalisena, aga Fanta on endiselt magusainega ära solgitud.

+7
-7
Please wait...

Postitas:
Siska

20 aastat tagasi laps ajas Sprite´i pluusile ja nendelt laikudelt kadus pluusi värv. Rohkem katseid ei ole julgenud teha, ju liiga karm jook. Loll jutt suhu tagasi!

Sa ei ole kunagi kuulnud, et nt sidrunhape pleegitab riiet? No nüüd siis tead.

Coca-colas on fosforhape, seesama, mida kasutatakse profipuhastusvahendites ja väetistes…

+14
-4
Please wait...

Postitas:
Loki

20 aastat tagasi laps ajas Sprite´i pluusile ja nendelt laikudelt kadus pluusi värv. Rohkem katseid ei ole julgenud teha, ju liiga karm jook. Loll jutt suhu tagasi!

Sa ei ole kunagi kuulnud, et nt sidrunhape pleegitab riiet? No nüüd siis tead.

Coca-colas on fosforhape, seesama, mida kasutatakse profipuhastusvahendites ja väetistes…

Vaata sa võid äädikat ka etaanhappeks või keedusoola naatriumkloriidiks nimetada. Ka kange äädikas kõrvetab/põletab kurgu ära ja keedusool suures koguses põhjustab mürgistust. Mis sa öelda tahadki? See sama fosforhape on ka hambapastas.

Kui vaatad mendelejevi tabelit siis peaksid aru saama, et kõik, ka meie, olemegi keemia ja koosneme neist samadest “koledate nimedega ühenditest”.

+18
-5
Please wait...

Postitas:
Kaegu342

Minu arust oli rohi ka rohelisem paarkümmend aastat tagasi.

(mitte keegi pole suuteline võrdlema objektiivselt mingeid maitsed mõnekümneaastase intervalliga)

Kusjuures, vanasti oli rohi tuhmim. Mingi teadusartikkel oli ka sellest.

+6
0
Please wait...

Postitas:
tereesaemil

Sprite maitse on kohe kindlasti muutunud. Olen selle usin jooja olnud ikka väga kaua. Kahjuks täna seda juua ei taha. Maitsetu ja vedelik jääb nagu kurgulakke kuivana kinni. No vastik. Ju mingi suhkuasendajate teema on selle nii vastikuks teinud.

pigem joongi Kellukest siis.

+12
-2
Please wait...

Postitas:
nelz

Proovi Lidli poe omatoodangu spelsini- ja sidrunilimonaade. Minu jaoks maitsevad need üsna “vana aja” Fanta ja Sprite sarnaselt. Igatahes on paremad kui need praegu poes müüdavad.

+4
-2
Please wait...

Postitas:
okei

Kelluke on palju parem!

+2
0
Please wait...

Postitas:
AnniMarin

Ilmselt toodetakse meile odavat kräppi, sest mu laps jõi Kreekas pudeli Fantat, siis apelsini oli selles 20%, meil on vist 1-2% apelsini. Muidu mu laps ei joo neid jooke, aga mägedes oli suutnud Coca-Cola firma jälle ainuvõimu kehtestada ja muud polnud võtta. Nagu paljudes riikides kus vesi on kallim kui coca-cola või on piirkonnas ainult Coca-cola toodang müügil.

+8
0
Please wait...

Postitas:
tuti helve

Perekooli kitukas ka jälle aktiivselt tegutsemas ja raporteerimas😄. Minu kaastunne talle

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Elga-Salme

Ilmselt toodetakse meile odavat kräppi, sest mu laps jõi Kreekas pudeli Fantat, siis apelsini oli selles 20%, meil on vist 1-2% apelsini. Muidu mu laps ei joo neid jooke, aga mägedes oli suutnud Coca-Cola firma jälle ainuvõimu kehtestada ja muud polnud võtta. Nagu paljudes riikides kus vesi on kallim kui coca-cola või on piirkonnas ainult Coca-cola toodang müügil.

Eri riikides on erineva mahla protsendiga vastavalt selle piirkonna maitse eelistustele. Ameerikas, muideks, ei sisalda Fanta üldse mahla. Fanta esialgu olevatki tekkinud sakslaste joogina, mis apelsinimahla ei sisaldanud.

+5
0
Please wait...

Postitas:
ttriinu

Ilmselt toodetakse meile odavat kräppi, sest mu laps jõi Kreekas pudeli Fantat, siis apelsini oli selles 20%, meil on vist 1-2% apelsini. Muidu mu laps ei joo neid jooke, aga mägedes oli suutnud Coca-Cola firma jälle ainuvõimu kehtestada ja muud polnud võtta. Nagu paljudes riikides kus vesi on kallim kui coca-cola või on piirkonnas ainult Coca-cola toodang müügil.

Eri riikides on erineva mahla protsendiga vastavalt selle piirkonna maitse eelistustele. Ameerikas, muideks, ei sisalda Fanta üldse mahla. Fanta esialgu olevatki tekkinud sakslaste joogina, mis apelsinimahla ei sisaldanud.

Vaevalt, et see on piirkonna eelistuse järgi, pigem testitakse odavust ja kus tarbija piir vastu tuleb, selleni vähendatakse mahlasisaldust. Kreeka impordib suure osa apelsinidest Itaaliast, aga Itaalias on enamus jookides palju suhkrut ja apelsini vähe. Samas on Aasia  täis puuvilju, aga karastusjookides mahla ei ole. Sama on India ookeni piirkondade ja saarestikuga. Kokkuvõtvalt kräpp jääb enamus kohtades kräpiks ja puhas vesi peaks olema esimene eelistus. Sellegipoolest teeb tigedaks kui Valencias võid vaba käega puu otsast apelsini võtta, aga paella restoranis on ainsa valikuna Sprite, Cola või Fanta. Õnneks toodi lõpuks kannuga kraanivett, aga värsket mahla ei pakutud enamus kohtades.

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Amyrac

Fanta esialgu olevatki tekkinud sakslaste joogina, mis apelsinimahla ei sisaldanud.

 

Mis mõttes “olevat”? Fanta leiutati natsi Saksamaal, kuna Usa keeldus neile Coca-colat müümast. Noh, nagu praegu on Venega. Aga erinevalt venkudest, suutsid sakslased uusi asju välja mõelda.

+1
-4
Please wait...

Postitas:
OriginalTaste

20 aastat tagasi laps ajas Sprite´i pluusile ja nendelt laikudelt kadus pluusi värv. Rohkem katseid ei ole julgenud teha, ju liiga karm jook.

Loll jutt suhu tagasi!

Pane ise, fosfor on nii coolast kui fantas kui sprites, see on selleks et suhkrumaitset maha saada, fosfor on väga tugev reageerija, autoremontijad legende rääkinud kuidas sprite või cocaga saab roostes mutrid lahti. Peale teise lolliks nimetamise, pole sul õrna aimugi nendest jookidest eks, eriti nende koostistest.

+4
-4
Please wait...

Postitas:
pesamänd

Kelluke on palju parem!

Täiesti nõus. Sprite’il on mingi kirbe magusaine maik juures, Kellukesel on õnneks veidi sellist hapukamat maitset ka ja ei ole nii intentsiivne.

Kunagi müüdi sidruni Fantat ja see oli mu lemmik, aga pole aastaid näinud müügil 🙁

Üldiselt joogi ainult vett viimasel ajal et viimaseid tervise riismeid hoida, aga mõnikord on enesetunne kehv – halvasti maganud, hommikusöök vahele jäänud vms – sel juhul coca-fanta-sprite valikust kindel valik Coca, mitte suhkruvaba.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Loki

20 aastat tagasi laps ajas Sprite´i pluusile ja nendelt laikudelt kadus pluusi värv. Rohkem katseid ei ole julgenud teha, ju liiga karm jook.

Loll jutt suhu tagasi!

Pane ise, fosfor on nii coolast kui fantas kui sprites, see on selleks et suhkrumaitset maha saada, fosfor on väga tugev reageerija, autoremontijad legende rääkinud kuidas sprite või cocaga saab roostes mutrid lahti. Peale teise lolliks nimetamise, pole sul õrna aimugi nendest jookidest eks, eriti nende koostistest.

Fosfori kahju koolas on see, et ta seob endaga kehast mineraale ja viib välja – nagu kohv. St liigsel tarvitamisel viib välja kaltsiumi, magneesiumi, tsingi jne ehk “lõhub” hambaid, luid jne.
Sama moodi saab ju rääkida, et äädikas, mida lisame toidule kasutatakse ju samuti nt veekeetjas ja pesumasinas katlakivieemaldina.

Tihti on asi koguses ja kanguses, mitte aines endas.

+5
0
Please wait...

Postitas:
kriit

Ilmselt toodetakse meile odavat kräppi, sest mu laps jõi Kreekas pudeli Fantat, siis apelsini oli selles 20%, meil on vist 1-2% apelsini. Muidu mu laps ei joo neid jooke, aga mägedes oli suutnud Coca-Cola firma jälle ainuvõimu kehtestada ja muud polnud võtta. Nagu paljudes riikides kus vesi on kallim kui coca-cola või on piirkonnas ainult Coca-cola toodang müügil.

Eri riikides on erineva mahla protsendiga vastavalt selle piirkonna maitse eelistustele. Ameerikas, muideks, ei sisalda Fanta üldse mahla. Fanta esialgu olevatki tekkinud sakslaste joogina, mis apelsinimahla ei sisaldanud.

Ema ütles või ise mõtlesid välja?

0
-7
Please wait...

Postitas:
Elga-Salme

Ilmselt toodetakse meile odavat kräppi, sest mu laps jõi Kreekas pudeli Fantat, siis apelsini oli selles 20%, meil on vist 1-2% apelsini. Muidu mu laps ei joo neid jooke, aga mägedes oli suutnud Coca-Cola firma jälle ainuvõimu kehtestada ja muud polnud võtta. Nagu paljudes riikides kus vesi on kallim kui coca-cola või on piirkonnas ainult Coca-cola toodang müügil.

Eri riikides on erineva mahla protsendiga vastavalt selle piirkonna maitse eelistustele. Ameerikas, muideks, ei sisalda Fanta üldse mahla. Fanta esialgu olevatki tekkinud sakslaste joogina, mis apelsinimahla ei sisaldanud.

Vaevalt, et see on piirkonna eelistuse järgi, pigem testitakse odavust ja kus tarbija piir vastu tuleb, selleni vähendatakse mahlasisaldust. Kreeka impordib suure osa apelsinidest Itaaliast, aga Itaalias on enamus jookides palju suhkrut ja apelsini vähe. Samas on Aasia täis puuvilju, aga karastusjookides mahla ei ole. Sama on India ookeni piirkondade ja saarestikuga. Kokkuvõtvalt kräpp jääb enamus kohtades kräpiks ja puhas vesi peaks olema esimene eelistus. Sellegipoolest teeb tigedaks kui Valencias võid vaba käega puu otsast apelsini võtta, aga paella restoranis on ainsa valikuna Sprite, Cola või Fanta. Õnneks toodi lõpuks kannuga kraanivett, aga värsket mahla ei pakutud enamus kohtades.

Orange Fanta is available in Canada. The formula differs from its American counterpart in that it contains orange juice and the American version contains none. Ju ameeriklased on vaesemad kui meie. 

Limonaad  on maitsestatud suhkruveejook, kuhu on mull sisse lastud. Kes tahab mahla, ostab mahla. Laiatarbe jook peabki odav olema. Alati on võimalik valida kallimaid alternatiive ka limonaadide osas. Eesti poodides on ka apelsinilimonaadi, kus mahlaprotsent 16, aga hind on ka ilus ja seetõttu ostetakse Fantat rohkem. Ausalt öelda alati seda liiga mahlast ei tahagi.

0
-1
Please wait...

Postitas:
AnniMarin

Ilmselt toodetakse meile odavat kräppi, sest mu laps jõi Kreekas pudeli Fantat, siis apelsini oli selles 20%, meil on vist 1-2% apelsini. Muidu mu laps ei joo neid jooke, aga mägedes oli suutnud Coca-Cola firma jälle ainuvõimu kehtestada ja muud polnud võtta. Nagu paljudes riikides kus vesi on kallim kui coca-cola või on piirkonnas ainult Coca-cola toodang müügil.

Eri riikides on erineva mahla protsendiga vastavalt selle piirkonna maitse eelistustele. Ameerikas, muideks, ei sisalda Fanta üldse mahla. Fanta esialgu olevatki tekkinud sakslaste joogina, mis apelsinimahla ei sisaldanud.

Vaevalt, et see on piirkonna eelistuse järgi, pigem testitakse odavust ja kus tarbija piir vastu tuleb, selleni vähendatakse mahlasisaldust. Kreeka impordib suure osa apelsinidest Itaaliast, aga Itaalias on enamus jookides palju suhkrut ja apelsini vähe. Samas on Aasia täis puuvilju, aga karastusjookides mahla ei ole. Sama on India ookeni piirkondade ja saarestikuga. Kokkuvõtvalt kräpp jääb enamus kohtades kräpiks ja puhas vesi peaks olema esimene eelistus. Sellegipoolest teeb tigedaks kui Valencias võid vaba käega puu otsast apelsini võtta, aga paella restoranis on ainsa valikuna Sprite, Cola või Fanta. Õnneks toodi lõpuks kannuga kraanivett, aga värsket mahla ei pakutud enamus kohtades.

Orange Fanta is available in Canada. The formula differs from its American counterpart in that it contains orange juice and the American version contains none. Ju ameeriklased on vaesemad kui meie.

Limonaad on maitsestatud suhkruveejook, kuhu on mull sisse lastud. Kes tahab mahla, ostab mahla. Laiatarbe jook peabki odav olema. Alati on võimalik valida kallimaid alternatiive ka limonaadide osas.

Probleem on selles, et Coca-cola joogid on miljonitele inimestele odavamad kui vesi, samas tootab firma samas kohas jooke ja kasutab kohalikke vett. Suurkompanii vahendeid ei vali kui lapsed joovad igapäevaselt hoopis colat mitte vett, sest vett neile lastele lihtsalt ei ole, aga millegipärast suhkrujookide jaoks vett jagub.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Elga-Salme

Ilmselt toodetakse meile odavat kräppi, sest mu laps jõi Kreekas pudeli Fantat, siis apelsini oli selles 20%, meil on vist 1-2% apelsini. Muidu mu laps ei joo neid jooke, aga mägedes oli suutnud Coca-Cola firma jälle ainuvõimu kehtestada ja muud polnud võtta. Nagu paljudes riikides kus vesi on kallim kui coca-cola või on piirkonnas ainult Coca-cola toodang müügil.

Eri riikides on erineva mahla protsendiga vastavalt selle piirkonna maitse eelistustele. Ameerikas, muideks, ei sisalda Fanta üldse mahla. Fanta esialgu olevatki tekkinud sakslaste joogina, mis apelsinimahla ei sisaldanud.

Vaevalt, et see on piirkonna eelistuse järgi, pigem testitakse odavust ja kus tarbija piir vastu tuleb, selleni vähendatakse mahlasisaldust. Kreeka impordib suure osa apelsinidest Itaaliast, aga Itaalias on enamus jookides palju suhkrut ja apelsini vähe. Samas on Aasia täis puuvilju, aga karastusjookides mahla ei ole. Sama on India ookeni piirkondade ja saarestikuga. Kokkuvõtvalt kräpp jääb enamus kohtades kräpiks ja puhas vesi peaks olema esimene eelistus. Sellegipoolest teeb tigedaks kui Valencias võid vaba käega puu otsast apelsini võtta, aga paella restoranis on ainsa valikuna Sprite, Cola või Fanta. Õnneks toodi lõpuks kannuga kraanivett, aga värsket mahla ei pakutud enamus kohtades.

Orange Fanta is available in Canada. The formula differs from its American counterpart in that it contains orange juice and the American version contains none. Ju ameeriklased on vaesemad kui meie.

Limonaad on maitsestatud suhkruveejook, kuhu on mull sisse lastud. Kes tahab mahla, ostab mahla. Laiatarbe jook peabki odav olema. Alati on võimalik valida kallimaid alternatiive ka limonaadide osas.

Probleem on selles, et Coca-cola joogid on miljonitele inimestele odavamad kui vesi, samas tootab firma samas kohas jooke ja kasutab kohalikke vett. Suurkompanii vahendeid ei vali kui lapsed joovad igapäevaselt hoopis colat mitte vett, sest vett neile lastele lihtsalt ei ole, aga millegipärast suhkrujookide jaoks vett jagub.

Siis on asi riigi enda seadustes. Pudelivee ostmine on inimkonna ajaloos uuem nähtus kui limonaadi poest toomine. Seda ei olda harjutud poest ostma. Seetõttu veepudel ongi lukstoode kitsamale tarbijaringile. Ma isegi ei ole harjunud, jah olen ostnud mineraalvett, aga mitte kunagi niisama tavalist joogivett. A vot limonaad, nii harva kui ma seda ostan, ikka poest. Eks toote müümisel olegi eesmärk talle kuldne kuu selga mõelda. Rikkam ostab oma vett poest ja mõtleb, et oh kui been.

+1
-2
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
jaagular

Mitukümmend aastat tagasi lapsepõlves tundusid kõik limonaadid head. Moskva olümpia ajal tuli purjespordikeskuses automaatidest tasuta Fantat ja Pepsit. Olin siis napilt kahekümnene. Fantast sai isu täis joodud, aga koolajooke ei taha siiani (erandiks rummiga). Et keegi täiskasvanu moodsal ja progressiivsel ajal sihukest saasta veel tarbib, on isegi mõnevõrra üllatav.

0
-2
Please wait...

Postitas:
AnniMarin

Ilmselt toodetakse meile odavat kräppi, sest mu laps jõi Kreekas pudeli Fantat, siis apelsini oli selles 20%, meil on vist 1-2% apelsini. Muidu mu laps ei joo neid jooke, aga mägedes oli suutnud Coca-Cola firma jälle ainuvõimu kehtestada ja muud polnud võtta. Nagu paljudes riikides kus vesi on kallim kui coca-cola või on piirkonnas ainult Coca-cola toodang müügil.

Eri riikides on erineva mahla protsendiga vastavalt selle piirkonna maitse eelistustele. Ameerikas, muideks, ei sisalda Fanta üldse mahla. Fanta esialgu olevatki tekkinud sakslaste joogina, mis apelsinimahla ei sisaldanud.

Vaevalt, et see on piirkonna eelistuse järgi, pigem testitakse odavust ja kus tarbija piir vastu tuleb, selleni vähendatakse mahlasisaldust. Kreeka impordib suure osa apelsinidest Itaaliast, aga Itaalias on enamus jookides palju suhkrut ja apelsini vähe. Samas on Aasia täis puuvilju, aga karastusjookides mahla ei ole. Sama on India ookeni piirkondade ja saarestikuga. Kokkuvõtvalt kräpp jääb enamus kohtades kräpiks ja puhas vesi peaks olema esimene eelistus. Sellegipoolest teeb tigedaks kui Valencias võid vaba käega puu otsast apelsini võtta, aga paella restoranis on ainsa valikuna Sprite, Cola või Fanta. Õnneks toodi lõpuks kannuga kraanivett, aga värsket mahla ei pakutud enamus kohtades.

Orange Fanta is available in Canada. The formula differs from its American counterpart in that it contains orange juice and the American version contains none. Ju ameeriklased on vaesemad kui meie.

Limonaad on maitsestatud suhkruveejook, kuhu on mull sisse lastud. Kes tahab mahla, ostab mahla. Laiatarbe jook peabki odav olema. Alati on võimalik valida kallimaid alternatiive ka limonaadide osas.

Probleem on selles, et Coca-cola joogid on miljonitele inimestele odavamad kui vesi, samas tootab firma samas kohas jooke ja kasutab kohalikke vett. Suurkompanii vahendeid ei vali kui lapsed joovad igapäevaselt hoopis colat mitte vett, sest vett neile lastele lihtsalt ei ole, aga millegipärast suhkrujookide jaoks vett jagub.

Siis on asi riigi enda seadustes. Pudelivee ostmine on inimkonna ajaloos uuem nähtus kui limonaadi poest toomine. Seda ei olda harjutud poest ostma. Seetõttu veepudel ongi lukstoode kitsamale tarbijaringile. Ma isegi ei ole harjunud, jah olen ostnud mineraalvett, aga mitte kunagi niisama tavalist joogivett. A vot limonaad, nii harva kui ma seda ostan, ikka poest. Eks toote müümisel olegi eesmärk talle kuldne kuu selga mõelda. Rikkam ostab oma vett poest ja mõtleb, et oh kui been.

“Oh kui been”

Riigi enda seadustes?? Mis seadusi sa ootad korrumpeerunud türannvalitsejatelt? Enamus riigid kus ostetakse igapäevaselt pudelivett joogiks, asuvad ekvaatori lähedal või kõrberiigid, kus ei ole mõtet loota, et rahaga lööv ettevõte ei saaks jõuga ära võtta nende veeallika.

Lühinägelik on rääkida veeostust kui lukstootest, kümnetel miljonitel ei olegi muud võimalust kui vett osta, sest kliimamuutuste või suurtööstuste tõttu on nende kodukandis vesi kadunud, nad on pidanud oma karjad ära tapma ja rohelust nende kodu juures ei ole.

+3
-1
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 34 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Sprite’i maik