See on nüüd küll “veidi” lihtsustatud mõtlemine, et kui inimene mõne konkreetse kalli kaubamärgi tooteid ei kanna, siis ta ei saa neid endale lubada.
Kes nii väitis? Mitte keegi. Aga kes lubavad-need järelikult ka saavad!
Üks staatusenäitaja veel-privaatpanganduse klient olemine. Seda ikka see mittekallikaubamärgi kandja vast on, eks.
Jällegi – lihtne mõtlemine. On selline väljend: üle oma võimete elamine. Mis tähendab justnimelt seda, et inimesed lubavad endale asju, mida endale tegelikult lubada ei saa. Ehk siis – ostu sooritamiseks võetakse laenu vms. Ja pärast jageletakse kohtutäituriga.
Ja privaatpangandusest – käsi südamel, mul pole õrna aimugi, mis suhted teistel inimestel pangaga on. 🙂 Samas, siiralt, huvitav on teada saada, mis on kellegi jaoks staatusesümbol.
Aksessuaarid ja kulinad on tähtsad neile, kel endal staatust pole, nad üritavad siis rikaste ja kuulsate moodi olla, et vähemalt niimoodi äkki peetakse neidki kuidagi väärtuslikumaks välise sarnasuse põhjal.
Vot vot, need ongi need, kes fake asju kannavad. Aru saamata, et keegi ei saa neid enam tõsiselt võtta, kui nii käitud.
Kas need on need, kes on ka kohtutäiturite kliendid? Ma ei ole enam aastaid üheski pangas kohal käinud.
???
Et Privaatpanganduse klient olla, peab sul pangas 200 000 eest finantsvara olema. Miks sa seal kohal pead käima ja mismoodi see kohtutäituritega seotud on?
Ja mina olen Hiina kuningas või oli see Botswana, ähh, ei mäleta, eks ikka mõlemas ja topelt, keiser ka!
Vot sellised nõmedad, õelad ja kadedad Perekoolis ongi. Süda läheb pahaks lihtsalt. Jumala eest, kellelgi ei tohi rahadega hästi olla, raudselt valetab.
Vana raha teeb seda veelgi rohkem, seda halvustamist ja tõusiklikkust.
Isegi Eestis. “My vanavanemad olid eesti ajal see ja see”. No mida. Keda huvitab.
No selles mõttes, et päritolu loeb. On perekondi, kus ei huvitu esivanemate staatusest, aga on perekondi, kus huvitutakse. Isegi raha olemasolu või puudumine ei puutu asjasse. USAs on hoopis moodne öelda, et minu vanavanemad jne olid ülivaesed ja töötasid end nullist üles jne. Kõik oleneb, kus keskkonnas hinnatakse.
Pealegi me ei tea siin perekeele kontingenti, mõni sai rikkaks ”ärastamisega” ja täna naudib vilju. Me ei tea, kuidas ja miks on tekkinud inimestel palju raha ja kinnisvara.
See mõiste “vana raha” oli aadlikel vanasti enda ülimaks upitamiseks. Sissetulekuks olid ehk ainult närused sendid rentnikelt, loss kaela kukkumas, aga nemad pidasid ennast ikka paremaks kui jõukad äriringkonnad.
See mõiste “vana raha” oli aadlikel vanasti enda ülimaks upitamiseks. Sissetulekuks olid ehk ainult närused sendid rentnikelt, loss kaela kukkumas, aga nemad pidasid ennast ikka paremaks kui jõukad äriringkonnad.
Vana raha teeb seda veelgi rohkem, seda halvustamist ja tõusiklikkust.
Isegi Eestis. “My vanavanemad olid eesti ajal see ja see”. No mida. Keda huvitab.
No selles mõttes, et päritolu loeb. On perekondi, kus ei huvitu esivanemate staatusest, aga on perekondi, kus huvitutakse. Isegi raha olemasolu või puudumine ei puutu asjasse. USAs on hoopis moodne öelda, et minu vanavanemad jne olid ülivaesed ja töötasid end nullist üles jne. Kõik oleneb, kus keskkonnas hinnatakse.
No see pole ka päris “USAs öeldakse”, vaid valimiskampaania.
Welp, see on üks näide. USAs on uhke olla ise nullist üles töötanu või kui isa tuli omal ajal ja alustas mingi vaibatöökoja ja vat sai rikkaks, sellised lood.
See onupojapoliitika, sellele vaadastakse viltu isegi. Täpselt nagu Hollywoodi näitlejate lapsed, paljud vaatavad siiski viltu, kuigi revenued nad creativad.
Vahel vaatan instas Kirkorovit ja teisi vene megakuulsusi. Seal on dress ja toss siiani hinnas. Eriti armastavad nad Diori, Versace’i ja Gucci “spordi”rõivaid ja nendega käiakse nii pulmas kui restoranis. ????
Aga tegelikult naljakas on see, et kuulsused ka ostavad, aga samas disain on tal selline, et keegi ei viitsi nende rihmade ja lukuga ees jännata, et asju kätte saada ja tihti ongi siis need rihmad ja klapp ees lahti laperdamas https://madisonavenuecouture.com/blogs/news/the-best-celebrity-birkin-bags
Seega ka ilmselt kuulsused ostavad seda rohkem staatuse ja näitamise pärast, mitte praktilisuse ja funktsionaalsuse, kuna samas hinnaklassis ja kordi vähema hinna eest on ju palju paremaid kotte saada. Aga noh, eks nii kipub olema kui kott on auto hinnaga.
No see dressides v retuusides Kardashian koos sinna juurde neoonkollase kotiga on stiilitunnetuse suurim fail. Ei saa aru.
Vaatsin just Reporterit, intrvjueeriti Ilulemmikute Gala külalisi. Pea kõigil ilusatel ja rahakatel olid Gucci kotid. Ilmselgelt neid ei huvita, et 90% töllerdavad vuhvlis ringi.
Päris jubedad riided ja jalatsid jah. Ma ei paneks ühtki neist selga. Kohutav. Teed ennast meelega koledamaks kui oled. Miks?
Näide – mul ei ole ei ühtegi Gucci fake ega originaaltoodet, aga ei kipu ju Guccit 2000 eest ostma, kui terve posu turutädikesi ja pubekaid käib fake Gucci näpus. Isegi kui mulle näiteks bränd ja välimus muidu meeldiks.
Mina küll ostan ja kannan ja mul on jumala savi, et need fake Guccisid kandvad end naerualuseks teevad. Üldiselt on koti peale vaadates aru saada, on see originaal või mitte. Inimese peale vaadates ammugi.
100st inimest 90 ilmselt vaatab, et on fake ja võimalik, et 10 lähedalt tunneb ära, et originaal. Kuigi pigem kahtlustan, et see kohati pigem 99:1
Ma eriti ei usu, et sa seda kotti endale lubada saaksid. ????
Miks? Müües kogu oma vara, saaksin selliseid lubada 48 tükki. Aga ausalt, ma ei ostaks seda ka 5000 eest. Ei ole sellest fenomenist kunagi aru saanud. Iga kell kannan pigem Chaneli kotte.