Esileht Koolilaps Stepihundi abi

Näitan 13 postitust - vahemik 31 kuni 43 (kokku 43 )

Teema: Stepihundi abi

Postitas:
Kägu

Ühinen nende õpetajatega, kes keelduvad vastuseid ette ütlemast. Tahad areneda, õpi ise süvenema.

Kas sa nii vastad ka koolis, kui õpilane vastust ei tea? Või äkki annad mõne vihje, juhendad? Või las loeb raamatu uuesti läbi ja kui ikka ei leia, siis veel ja veelkord? Sa justkui lähtud eeldusest, et küsija ise pole minutitki viitsinud vaeva näha. Tegelikult aga võib ju mõnikord ka peale väga paljut tööd tulemust mitte olla ning sel juhul on abistamine vajalik ning targutamine “tahad areneda, siis süvene” mõjub vastupidiselt, õpihuvi likvideerivalt.

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ühinen nende õpetajatega, kes keelduvad vastuseid ette ütlemast. Tahad areneda, õpi ise süvenema.

Kas sa nii vastad ka koolis, kui õpilane vastust ei tea? Või äkki annad mõne vihje, juhendad? Või las loeb raamatu uuesti läbi ja kui ikka ei leia, siis veel ja veelkord? Sa justkui lähtud eeldusest, et küsija ise pole minutitki viitsinud vaeva näha. Tegelikult aga võib ju mõnikord ka peale väga paljut tööd tulemust mitte olla ning sel juhul on abistamine vajalik ning targutamine “tahad areneda, siis süvene” mõjub vastupidiselt, õpihuvi likvideerivalt.

Perekoolis ma õpetajapalgal ei ole, nii et ei näe ka mingit kohustust siin kedagi harida või arendada.

Ainus,  mida tulin siia ütlema, on see, et lõpetage see õpetajate kritiseerimine ära. Te ei tea, mis olukord on klassis, seega usaldage õpetajat. Õpetajakoolitus on piisavalt raske ja nõudlik, ei välju sealt keegi sellisena, kes ei oska või ei taha arutleda.

0
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Millised need õpetajad on siis?

Täpselt sellised nagu Teie – tigedad, kibestunud ja lapsi vihkavad. Sellised, kes teevad lugemiskontrolle, et linnuke kirja saada, ja õhtuks koju kotile

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ainus, mida tulin siia ütlema, on see, et lõpetage see õpetajate kritiseerimine ära.

Ometi ütlesid ju muudki. Näiteks, et sa ei pea õigeks sellises teemas vastuste ette ütlemist.

Õpetajakoolitus on piisavalt raske ja nõudlik, ei välju sealt keegi sellisena, kes ei oska või ei taha arutleda.

Kindlasti on neis kooli lõpetamise hetkel piisavalt idealismi ja teotahet, kuid on ometi fakt, et suur osa õpetajaid kaotavad ajapikku igasuguse sära silmist ning proovivad lihtsalt kuidagi keskmiselt oma tunnid ära teha. Jajah, mõned rasked lapsed, mõned rasked lapsevanemad ja Tallinna unnapüük on selle taga, õige, aga fakti see ei muuda, et mõni õpetaja ühel hetkel enam ei üritagi. Enamik üritavad, aga ära ürita selgeks teha, et kõik õpetajad üritavad. Ja teemasse tagasi tulles – tean minagi, et on õpetajaid, kelle jaoks kohustusliku kirjanduse käsitlemine piirdubki ainult sisukontrolliga või siis komplektiga sisukontrollist ning õpetaja monoloogist teose tagamaade kohta.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sa elad kusagil nõukogudeaeses või veel vanemas koolis. Tänapäeval on väga toredad koolid. Püütakse arvestada õpilaste individuaalsusega, tunnid ja materjal on huvitav. Käiakse koolist väljas. Õpetajal ei ole võimalik last kiusata, sest see tuleks kohe välja.  Ajakirjandus materdab kontrolli kaotanud õpetajaid. Näen siiski, et asi läheb kreeni teises suunas. Õpetaja vastutab absoluutselt kõige eest. Õpilaste ja vanemate surve on meeletu, iga väiksemat viga analüüsitakse, häid asju ei märgata. Vanemad ootavad justkui teenust, unustades ära, mis on õpilase enda pingutus. Arvatakse, et õpetajast piisab materjali omandamiseks.

Mismoodi on koolist väljas käimine siinse teemaga seotud?

Ei, õpetaja ei vastuta. Alati, kui lapsega mingi mure on, öeldakse ainult lapsevanematele, et “Vaadake peeglisse!” Seadusega on pandud vastutus lapse eest ikka vanemale ja hea ongi. Ka õpetajad võiksid aeg-ajalt meeles pidada, et lapse eest vastutavad vanemad – teisisõnu tähendab see seda, et õpetaja ei tohiks vanemate ja lapse seljataga lapsele salaja mingit jama kokku keerata, vaid peaks mure korral vanematega ühendust võtma – kas või ühegi korra.

Mina vanemana küll ei näe, et saaksin või tohiksin õpetajat kuidagi survestada, seega – mis “meeletust survest” sa ometi räägid? Täiesti on olemas kokkupuude õpetajaga (praegusajal), kes iga väiksemat viga kohe ette hõõrub ja ühtegi head asja lapse juures ei märka. Väga raske on lapsel käia klassis, kus on selline pedagoog, ja teha pole tegelikult mitte midagi. Ainus lahendus oleks kooli vahetamine, aga laps on oma klassikaaslastega juba harjunud, saab nendega hästi läbi, lisaks asuksid võimalikud uued koolid oluliselt kaugemal. Tahan öelda, et mädaõunu leidub mõlemal pool.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Millised need õpetajad on siis?

Täpselt sellised nagu Teie – tigedad, kibestunud ja lapsi vihkavad. Sellised, kes teevad lugemiskontrolle, et linnuke kirja saada, ja õhtuks koju kotile

Tee endale selgeks, mis on kibestumine ja vihkamine ja mis on lihtsalt fakti tunnistamine.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ainus, mida tulin siia ütlema, on see, et lõpetage see õpetajate kritiseerimine ära.

Ometi ütlesid ju muudki. Näiteks, et sa ei pea õigeks sellises teemas vastuste ette ütlemist.

Õpetajakoolitus on piisavalt raske ja nõudlik, ei välju sealt keegi sellisena, kes ei oska või ei taha arutleda.

Kindlasti on neis kooli lõpetamise hetkel piisavalt idealismi ja teotahet, kuid on ometi fakt, et suur osa õpetajaid kaotavad ajapikku igasuguse sära silmist ning proovivad lihtsalt kuidagi keskmiselt oma tunnid ära teha. Jajah, mõned rasked lapsed, mõned rasked lapsevanemad ja Tallinna unnapüük on selle taga, õige, aga fakti see ei muuda, et mõni õpetaja ühel hetkel enam ei üritagi. Enamik üritavad, aga ära ürita selgeks teha, et kõik õpetajad üritavad. Ja teemasse tagasi tulles – tean minagi, et on õpetajaid, kelle jaoks kohustusliku kirjanduse käsitlemine piirdubki ainult sisukontrolliga või siis komplektiga sisukontrollist ning õpetaja monoloogist teose tagamaade kohta.

Ei ole küll keegi õpetajaks siirduja idealist. Õpetajateks satuvad kas väikelinnadest pärit noored, kelle kooli kvaliteet nõudlikumale erialale ei võimalda saada või tavalise linnakooli lapsed. Kui on kõrval keegi, kes võimaldab tasuvama ja/või rahulikuma eriala omandada, siis paljud teevad kohe ka karjääris kannapöörde. On tõsi, et suurem osa õpetajatest teeb oma tööd mingi sundseisu tõttu. Lihtsalt mingi osa maailmast on otsustanud, et selline vastik atmosfäär koolis on igati normaalne nähtus.

Koolis kaob kõigil sära silmist ja see on süsteemi viga.

Mina olen nt Kaitseväes õpetanud ja seal on poistel sära silmis. Minul oli ka esimesest tunnist alates. Ja see ei ole nii mitte seetõttu, et õpetajad on paremad või õpilased on paremad, vaid et süsteem on parem – kord on majas.

Üldhariduskoolis peetakse korralagedust inimõiguseks.

Nii et mis üritamisest sa räägid? Iga loom siin ilmads käitub vastavalt keskkonnale. Tuuleveskitega võitlemist ei pea ükski normaalne elusolend mõistlikuks.

Kui õpetajale vaatab vastu 24 juhmi näoga tegelast, kes pole iial arutlenud väärtuste või elu üle ja on kuulnud vaid meedia kaudu juhuslikke propagandaloosungeid, siis mida on seal üritada? Tööd tuleb teha sellega, mis on.

Raamatupidaja ei hakka ju ometigi üritama miljonilist eelarvet koostada, kui firma käive on mõnikümmend tuhat kuus. Talunik ei ürita ka miljoneid tonne saaki koguda oma paarihektariliselt põllult. Aga õpetajad järsku peavad mingeid müstilisi imesid üritama korda saata.

Kui on materjal, kellega on võimalik kõrgemal tasemel tööd teha, siis õpetajad teevadki. Tavalises koolis tähendab see kuskil 3-4 õpilast klassis.

+1
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sa elad kusagil nõukogudeaeses või veel vanemas koolis. Tänapäeval on väga toredad koolid. Püütakse arvestada õpilaste individuaalsusega, tunnid ja materjal on huvitav. Käiakse koolist väljas. Õpetajal ei ole võimalik last kiusata, sest see tuleks kohe välja. Ajakirjandus materdab kontrolli kaotanud õpetajaid. Näen siiski, et asi läheb kreeni teises suunas. Õpetaja vastutab absoluutselt kõige eest. Õpilaste ja vanemate surve on meeletu, iga väiksemat viga analüüsitakse, häid asju ei märgata. Vanemad ootavad justkui teenust, unustades ära, mis on õpilase enda pingutus. Arvatakse, et õpetajast piisab materjali omandamiseks.

Mismoodi on koolist väljas käimine siinse teemaga seotud?

Ei, õpetaja ei vastuta. Alati, kui lapsega mingi mure on, öeldakse ainult lapsevanematele, et “Vaadake peeglisse!” Seadusega on pandud vastutus lapse eest ikka vanemale ja hea ongi. Ka õpetajad võiksid aeg-ajalt meeles pidada, et lapse eest vastutavad vanemad – teisisõnu tähendab see seda, et õpetaja ei tohiks vanemate ja lapse seljataga lapsele salaja mingit jama kokku keerata, vaid peaks mure korral vanematega ühendust võtma – kas või ühegi korra.

Mina vanemana küll ei näe, et saaksin või tohiksin õpetajat kuidagi survestada, seega – mis “meeletust survest” sa ometi räägid? Täiesti on olemas kokkupuude õpetajaga (praegusajal), kes iga väiksemat viga kohe ette hõõrub ja ühtegi head asja lapse juures ei märka. Väga raske on lapsel käia klassis, kus on selline pedagoog, ja teha pole tegelikult mitte midagi. Ainus lahendus oleks kooli vahetamine, aga laps on oma klassikaaslastega juba harjunud, saab nendega hästi läbi, lisaks asuksid võimalikud uued koolid oluliselt kaugemal. Tahan öelda, et mädaõunu leidub mõlemal pool.

See ei ole halb õpetaja, kes vigadele tähelepanu juhib ja sunnib lapsi kõigepealt ise süvenema, enne kui vastused ette ütleb.  Võibolla ongi asi selles, kuidas õpetajate poole pöördutakse. Selle asemel, et paluda õpetajalt abi, hakatakse kiruma mõttetust tunnikontrollist ja raamatust. Ja hakatakse ära kasutama ka seda abi palumist, olen ise näinud. Kas kirurg voib teha vea, või piloot, lennujuht? Ülemus tulevikus ei nõua täpsust? Kindlasti kõigis erialades nii ei ole.

Väljaspool kooli käiakse, et siduda õppetöö tegeliku eluga. Ehk see aitab mingi seose luua.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ainus, mida tulin siia ütlema, on see, et lõpetage see õpetajate kritiseerimine ära.

Ometi ütlesid ju muudki. Näiteks, et sa ei pea õigeks sellises teemas vastuste ette ütlemist.

Õpetajakoolitus on piisavalt raske ja nõudlik, ei välju sealt keegi sellisena, kes ei oska või ei taha arutleda.

Kindlasti on neis kooli lõpetamise hetkel piisavalt idealismi ja teotahet, kuid on ometi fakt, et suur osa õpetajaid kaotavad ajapikku igasuguse sära silmist ning proovivad lihtsalt kuidagi keskmiselt oma tunnid ära teha. Jajah, mõned rasked lapsed, mõned rasked lapsevanemad ja Tallinna unnapüük on selle taga, õige, aga fakti see ei muuda, et mõni õpetaja ühel hetkel enam ei üritagi. Enamik üritavad, aga ära ürita selgeks teha, et kõik õpetajad üritavad. Ja teemasse tagasi tulles – tean minagi, et on õpetajaid, kelle jaoks kohustusliku kirjanduse käsitlemine piirdubki ainult sisukontrolliga või siis komplektiga sisukontrollist ning õpetaja monoloogist teose tagamaade kohta.

Ei ole küll keegi õpetajaks siirduja idealist. Õpetajateks satuvad kas väikelinnadest pärit noored, kelle kooli kvaliteet nõudlikumale erialale ei võimalda saada või tavalise linnakooli lapsed. Kui on kõrval keegi, kes võimaldab tasuvama ja/või rahulikuma eriala omandada, siis paljud teevad kohe ka karjääris kannapöörde. On tõsi, et suurem osa õpetajatest teeb oma tööd mingi sundseisu tõttu. Lihtsalt mingi osa maailmast on otsustanud, et selline vastik atmosfäär koolis on igati normaalne nähtus.

Koolis kaob kõigil sära silmist ja see on süsteemi viga.

Mina olen nt Kaitseväes õpetanud ja seal on poistel sära silmis. Minul oli ka esimesest tunnist alates. Ja see ei ole nii mitte seetõttu, et õpetajad on paremad või õpilased on paremad, vaid et süsteem on parem – kord on majas.

Üldhariduskoolis peetakse korralagedust inimõiguseks.

Nii et mis üritamisest sa räägid? Iga loom siin ilmads käitub vastavalt keskkonnale. Tuuleveskitega võitlemist ei pea ükski normaalne elusolend mõistlikuks.

Kui õpetajale vaatab vastu 24 juhmi näoga tegelast, kes pole iial arutlenud väärtuste või elu üle ja on kuulnud vaid meedia kaudu juhuslikke propagandaloosungeid, siis mida on seal üritada? Tööd tuleb teha sellega, mis on.

Raamatupidaja ei hakka ju ometigi üritama miljonilist eelarvet koostada, kui firma käive on mõnikümmend tuhat kuus. Talunik ei ürita ka miljoneid tonne saaki koguda oma paarihektariliselt põllult. Aga õpetajad järsku peavad mingeid müstilisi imesid üritama korda saata.

Kui on materjal, kellega on võimalik kõrgemal tasemel tööd teha, siis õpetajad teevadki. Tavalises koolis tähendab see kuskil 3-4 õpilast klassis.

See on nüüd küll liialdus, et keegi õpetajatest pole idealist, ja töö valitakse parema puudusel. See oleks nagu arvamus 2000ndatest. Õpetajakoolitusele on järjest suurem konkurents. Päris palju hüvesid kaasneb selle tööga.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ainus, mida tulin siia ütlema, on see, et lõpetage see õpetajate kritiseerimine ära.

Ometi ütlesid ju muudki. Näiteks, et sa ei pea õigeks sellises teemas vastuste ette ütlemist.

Õpetajakoolitus on piisavalt raske ja nõudlik, ei välju sealt keegi sellisena, kes ei oska või ei taha arutleda.

Kindlasti on neis kooli lõpetamise hetkel piisavalt idealismi ja teotahet, kuid on ometi fakt, et suur osa õpetajaid kaotavad ajapikku igasuguse sära silmist ning proovivad lihtsalt kuidagi keskmiselt oma tunnid ära teha. Jajah, mõned rasked lapsed, mõned rasked lapsevanemad ja Tallinna unnapüük on selle taga, õige, aga fakti see ei muuda, et mõni õpetaja ühel hetkel enam ei üritagi. Enamik üritavad, aga ära ürita selgeks teha, et kõik õpetajad üritavad. Ja teemasse tagasi tulles – tean minagi, et on õpetajaid, kelle jaoks kohustusliku kirjanduse käsitlemine piirdubki ainult sisukontrolliga või siis komplektiga sisukontrollist ning õpetaja monoloogist teose tagamaade kohta.

Ei ole küll keegi õpetajaks siirduja idealist. Õpetajateks satuvad kas väikelinnadest pärit noored, kelle kooli kvaliteet nõudlikumale erialale ei võimalda saada või tavalise linnakooli lapsed. Kui on kõrval keegi, kes võimaldab tasuvama ja/või rahulikuma eriala omandada, siis paljud teevad kohe ka karjääris kannapöörde. On tõsi, et suurem osa õpetajatest teeb oma tööd mingi sundseisu tõttu. Lihtsalt mingi osa maailmast on otsustanud, et selline vastik atmosfäär koolis on igati normaalne nähtus.

Koolis kaob kõigil sära silmist ja see on süsteemi viga.

Mina olen nt Kaitseväes õpetanud ja seal on poistel sära silmis. Minul oli ka esimesest tunnist alates. Ja see ei ole nii mitte seetõttu, et õpetajad on paremad või õpilased on paremad, vaid et süsteem on parem – kord on majas.

Üldhariduskoolis peetakse korralagedust inimõiguseks.

Nii et mis üritamisest sa räägid? Iga loom siin ilmads käitub vastavalt keskkonnale. Tuuleveskitega võitlemist ei pea ükski normaalne elusolend mõistlikuks.

Kui õpetajale vaatab vastu 24 juhmi näoga tegelast, kes pole iial arutlenud väärtuste või elu üle ja on kuulnud vaid meedia kaudu juhuslikke propagandaloosungeid, siis mida on seal üritada? Tööd tuleb teha sellega, mis on.

Raamatupidaja ei hakka ju ometigi üritama miljonilist eelarvet koostada, kui firma käive on mõnikümmend tuhat kuus. Talunik ei ürita ka miljoneid tonne saaki koguda oma paarihektariliselt põllult. Aga õpetajad järsku peavad mingeid müstilisi imesid üritama korda saata.

Kui on materjal, kellega on võimalik kõrgemal tasemel tööd teha, siis õpetajad teevadki. Tavalises koolis tähendab see kuskil 3-4 õpilast klassis.

See on nüüd küll liialdus, et keegi õpetajatest pole realist, ja töö valitakse parema puudusel. See oleks nagu arvamus 2000ndatest. Õpetajakoolitusele on järjest suurem konkurents. Päris palju hüvesid kaasneb selle tööga.

Seda ma küll ei väitnud, et keegi õpetajatest pole realist, vaid vastupidi – väga suur hulk õpetajatest teavad, et nad ei lähe maailma muutma (propagandat tegema?) ja mis need muud kaunid loosungid olid. Lähevad, sest on tulnud vastavatest oludest ja paremat hetkel ei ole võimalik saada.

Ja ka see arusaam, et 2000. aastatel oli õpetaja erialale väiksem konkurss kui praegu, on vale. Otse vastupidi: mina läksin õpetajaks õppima 1993. aastal ja siis oli konkurss 6 inimest kohale. Ka 2000. aastate alguses oli veel 4-5 inimest kohale konkurss. Õpetaja erialade konkursid langesid 2000. aastate lõpupoole. See oli otseselt koolis süveneva korralageduse tulemus, mida toetas veel ka majandustõus ja tööjõupuudus tööturul.

Õpetajatööga ei kaasne mingeid privileege. Mina suvel ei puhka, vaid töötan, sest muidu ei ela selle 1100-1200eurose netopalgaga kuidagi ära. Teen ka peale kooli lisatööd, suurem osa mu kolleegidest teeb samuti.

Koolivaheajad on kergem periood, kuid see kulub trimestri jooksul kogetud närvivapustustest ja lõpututest ületundidest taastumiseks. Palk on alla keskmise, tööd on rohkem kui 35 tundi nädalas.

Kui mul oleks kõrval mõni pereliige, kes võtaks majandusliku vastutuse järgnevaks 3-5 ümberõppeaastaks enda kanda, jookseks ka mina päevapealt töölt ära. Miks? Sest tervis on täiesti tapetud nendest vanemate, laste ja ka kolleegide lõpututest intriigidest. Kahjuks pole mul võimalik oma kohustusi pausi peale panna.

Tulen tagasi Kaitseväe juurde. Kui mõnus on nende majades tööd teha! Igal sammul on tunda, et riik väärtustab seda intitutsiooni. WC-d läigivad puhtusest ja lõhnavad ülima puhtuse järele. Majades on tehtud korralik remont – kvaliteet vaatab iga nurga tagant vastu. Kõik töötab nagu kellavärk, iga tegevus on reglementeeritud. Ja inimesed, nii töötajad kui ka sõdurid on olukorraga rahul! Vaat selles institutsioonis on töötajatele töö tegemiseks kõik privileegid loodud!

Koolis on nii, et õpetajad koguvad õpilastelt raha paberi jaoks, õpilased on WC-d talumatult räpaseks roojanud, tihti toimuvad ruumipuudusest tunnid klassis, kus õpilased tuleb põrandale istuma panna. Sageli pole õpikuid ega töövihikuidki, sest “koolil ei ole raha”. Keegi ei austa õpetaja aega – õpetajal on alati aega istuda koosolekutel, mis lõppeda ei taha, laste ja vanematega, kes õppida ja käituda ei oska, konsultatsioonides jm  ürituste/võistlustega seotud tegevustega tegeleda.

Ja siis on kõigil õigus sind rünnata, su kallal vinguda, su peale kaebekirju kirjutada, ennast lihtsalt sinu peal välja elada. Ja kui on vaja, leiutatakse alati õpetajale mingi süü. See on tõesti tappev töö, nagu ka “South Park” seda näitas.

+1
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Koolis on nii, et õpetajad koguvad õpilastelt raha paberi jaoks, õpilased on WC-d talumatult räpaseks roojanud, tihti toimuvad ruumipuudusest tunnid klassis, kus õpilased tuleb põrandale istuma panna. Sageli pole õpikuid ega töövihikuidki, sest “koolil ei ole raha”.

Mina ei tea, kas sul on tõesti nii halb õnn või näed sa maailma läbi süsimustade prillide, aga minul on kokkupuuteid (läbi laste) kolme kooliga, kuskil pole sellist ruumipuudust, kuskil pole täis roojatud WC-sid, kuskil pole ma pidanud maksma mingeid rahasid paberi ostmiseks (välja arvatud mingid kontrolltöövihikud matemaatikas ning elementaarne klassiraha muidugi ka, mida aga ei kulutata paberile, vaid üritustele), igal pool on olnud õpikud ja töövihikud olemas. Kuidas me küll nii erinevatel planeetidel elame? Kui oled vinge õpetaja, siis miks sa ometi paremat kooli ei otsi – või hoopis sinna ihaldatud Kaitseväe kooli ei lähe? Kui ei ole vinge õpetaja, no siis seal ongi see põhjus, miks elu s**t on.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Koolis on nii, et õpetajad koguvad õpilastelt raha paberi jaoks, õpilased on WC-d talumatult räpaseks roojanud, tihti toimuvad ruumipuudusest tunnid klassis, kus õpilased tuleb põrandale istuma panna. Sageli pole õpikuid ega töövihikuidki, sest “koolil ei ole raha”.

Mina ei tea, kas sul on tõesti nii halb õnn või näed sa maailma läbi süsimustade prillide, aga minul on kokkupuuteid (läbi laste) kolme kooliga, kuskil pole sellist ruumipuudust, kuskil pole täis roojatud WC-sid, kuskil pole ma pidanud maksma mingeid rahasid paberi ostmiseks (välja arvatud mingid kontrolltöövihikud matemaatikas ning elementaarne klassiraha muidugi ka, mida aga ei kulutata paberile, vaid üritustele), igal pool on olnud õpikud ja töövihikud olemas. Kuidas me küll nii erinevatel planeetidel elame? Kui oled vinge õpetaja, siis miks sa ometi paremat kooli ei otsi – või hoopis sinna ihaldatud Kaitseväe kooli ei lähe? Kui ei ole vinge õpetaja, no siis seal ongi see põhjus, miks elu s**t on.

Suurem osa õpetajaid on väga head. Erinevus tuleb sisse õpilastega, et mis tasemel kontingenti õpetad.

Pidasin silmas seda paberile kuluva raha kogumist – väga vastik, aeganõudev ja alandav tegevus.

Kaitseväes on mul olnud mõned projektikorras tööd, lähen sinna alati ülima rõõmuga ja tulen töölt tagasi veel suurema rõõmuga. Kusjuures mu õpilasteks on kaitseväes mu endised kooliõpilased olnud. Nende õpimotivatsiooni ja käitumise erinevus on olnud nagu öö ja päev Kaitseväe kasuks. Kui pakutaks püsivat töökohta Kaitseväes, siis tormaks sinna hetkegi järele mõtlemata. Lihtsalt nauding on töötada asutuses, kus kord on majas!

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mismoodi on koolist väljas käimine siinse teemaga seotud? Ei, õpetaja ei vastuta. Alati, kui lapsega mingi mure on, öeldakse ainult lapsevanematele, et “Vaadake peeglisse!” Seadusega on pandud vastutus lapse eest ikka vanemale ja hea ongi. Ka õpetajad võiksid aeg-ajalt meeles pidada, et lapse eest vastutavad vanemad – teisisõnu tähendab see seda, et õpetaja ei tohiks vanemate ja lapse seljataga lapsele salaja mingit jama kokku keerata, vaid peaks mure korral vanematega ühendust võtma – kas või ühegi korra. Mina vanemana küll ei näe, et saaksin või tohiksin õpetajat kuidagi survestada, seega – mis “meeletust survest” sa ometi räägid? Täiesti on olemas kokkupuude õpetajaga (praegusajal), kes iga väiksemat viga kohe ette hõõrub ja ühtegi head asja lapse juures ei märka. Väga raske on lapsel käia klassis, kus on selline pedagoog, ja teha pole tegelikult mitte midagi. Ainus lahendus oleks kooli vahetamine, aga laps on oma klassikaaslastega juba harjunud, saab nendega hästi läbi, lisaks asuksid võimalikud uued koolid oluliselt kaugemal. Tahan öelda, et mädaõunu leidub mõlemal pool.

 

See ei ole halb õpetaja, kes vigadele tähelepanu juhib ja sunnib lapsi kõigepealt ise süvenema, enne kui vastused ette ütleb.  Võibolla ongi asi selles, kuidas õpetajate poole pöördutakse. Selle asemel, et paluda õpetajalt abi, hakatakse kiruma mõttetust tunnikontrollist ja raamatust. Ja hakatakse ära kasutama ka seda abi palumist, olen ise näinud. Kas kirurg voib teha vea, või piloot, lennujuht? Ülemus tulevikus ei nõua täpsust? Kindlasti kõigis erialades nii ei ole. Väljaspool kooli käiakse, et siduda õppetöö tegeliku eluga. Ehk see aitab mingi seose luua.

Loen ja imestan, kuidas Sa üritad rääkida minu kirjutatust täielikult mööda ja viia jutt enda poolt sobivatele (st oletatud) radadele. Eelmises kirjas taunisid seda, kui vanemad õpetajast ainult vigu otsivad, ning kui mina vastasin, et samamoodi ju leidub ka õpetajaid, kes lapses ainult vigu näevad, nimetasid sa selle kenasti ümber millekski muuks (“See ei ole halb õpetaja, kes vigadele tähelepanu juhib.”) Et siis, vanemad on pahad, näevad “ainult vigu”, aga kui õpetaja sedasama teeb, siis tema hoopis “juhib tähelepanu vigadele”. Tegelikult on tegemist täpselt sama asjaga ja ilmselt saab iga teine väga hästi aru, millest jutt on.

Edasi viid oma jutu hoopis kaugetele radadele: räägid lennukitest ja pilootidest, kirurgidest ja oletad, et kõige kurja juur olevat see, kuidas õpetaja poole pöördutakse. Et kui ilusasti paluda, küll siis ka suur ja vägev koostöö tuleb! No aga ei tule ju… Nagu ma eelmises kirjas kirjutasin, ei pöördunud näiteks mina õpetaja poole üldse! Ei läinud kuskile kaebama, ei teinud mitte midagi. Ja ometi keeras õpetaja mu lapsele salaja seljataga jamasid kokku, valetas last kahjustavaid asju, mida polnud olemas (seda tuvastas hilisem väga põhjalik uurimine). Sa räägid praegu hoopis millestki muust.

Usu, tõesti päriselt ka ongi olemas pedagooge, kes valivad mõne lapse endale kiusamiseks välja ning hiljem ei oska ise ka põhjendada, miks nad seda tegid. Kusjuures olen märganud, et tihti valitakse selleks just tagasihoidlikum laps, kellel on ka samasugused vanemad, seevastu neid vanemaid, kes valjuhäälselt õigusi nõuavad, pedagoog pigem kardab ega julge neile kraesse hakata. Mina olen oma lapse õpetajas väga pettunud – lapse kooli minnes lootsin sõbralikku ja konstruktiivset koostööd, püüdsin aidata ja toetada nagu oskasin (pakkusin alati ennast saatjaks koolivälistel üritustel, õpetajale appi lapsi kantseldama, osalesin üritustel, panustades oma aega, kaunistasin-koristasin ainsa lapsevanemana kooli saali jne-jne). Ei juhtunud iialgi, et ma oleksin õpetajat kritiseerinud, heitnud talle ette mingit “mõttetut tunnikontrolli ja raamatut,” nagu Sina oletad. Ometi sattus mu laps õpetaja kiusamise objektiks. Õpetajapoolse kiusamise pärast tekkis mu lapsel sügav depressioon ning ta peab nüüd kasutama antidepressante. Kas me neist enam kunagi vabaks saame, ei teagi.

+1
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Näitan 13 postitust - vahemik 31 kuni 43 (kokku 43 )


Esileht Koolilaps Stepihundi abi