Teema: Stress, laiskus või vanus

#4171567:

#4171383:

#4171359:

Mina jälle rumaluke mõtlesin, et arvestan vanemate inimeste jutuga, sest nood teadsid kõnelda, mida vanem inimene seda vähem magab, ja kõik on unetud seega ka kohvikeetjad kella 5 ao ajal. Minu vanavanemad olid kõik enne kukke ja koitu juba toimetamas, lehmad lüpstud, kohvikann tulele aetud, piimasupp keedetud, pannkoogid virnasse laotud, kui siis lõpuks 12 paiku tõusin. Aga lõpuks sain aru, kui mitte miski ei sunni inimest varem tõusma ja toimetama, siis nii laisaks ta ka jääb

Kohutav elu su vanavanematel.

Jaa, see tundubki natuke hirmutav, kui vanana nii veel elu on. Kuid seda näinuna tahaks lohutuseks öelda neile, kes arvavad roosa mulli põhjal, et see ongi kogu tõde. Et on ühed, kes teiste heaolu nimel ka vanuigi sedasi rügavad ja teised, kes seda kunagi et tee, kuna “need rügajad” ju ise tahtsid seda…Minu ämm ja äi ja vanaema olid sellised rügajad, kuna nemad olid omal ajal nii kasvanud ja elanud rasket elu, ja kui on loomad, siis neid toimatataksegi varakult ja kui oled harjunud ärkama, siis kipudki (ka kohusteundest/ ärkama varakult jne.

Kuid nüüd sellest teisest poolest. Need inimesed, kes nii elasid ja toimetasid, tegid seda jah tõesti, aga nad olid ka peale tööinimeste hommikuinimesed, eriti vanana. Minu äi, kes oli enne kukke ja koitu üleval, tegi ka kõik asjad ära. Ka seakartulid olid saunas õhtuke keedetud, et siis saaks ämm neid loomadele söögiks teha ja isegi süüa. Ja keetis see äi ka pudru hommikul valmis või praadis neidsamu seakartuleid munaga ja pann seisis pliidiservas. Kuid peale lõunat tema enam tööd ei teinud ega jaksanudki teha. Ta andis esimese päeva poolega kõik ära. Ja selle eest läks varakult õhtule. Kell 8 õhtul ta juba magas ja viiest luges lehte või raamatut. Ja hea, et nii oli, sest inimene peab ise oma piire tundma, kuna teised näeksid vaba käega, kuidas inimene ainult rügaks, kuni kokku kukub. Ämm oli sama toimekas, kui äi, kuid tema toimetas siis õhtul ja hiljemgi. Talitas õhtul loomad ja tegi söögi.

Inimesed on erinevad. Sinu äi luges alates 17 raamatut, ma alles siis virgun. Toimetan kuni 03.00 öösel. Ei pea olema hommiku inimene. Ei pea kell 20 magama minema nagu imik.

#4171921:

Inimesed on erinevad. Sinu äi luges alates 17 raamatut, ma alles siis virgun. Toimetan kuni 03.00 öösel. Ei pea olema hommiku inimene. Ei pea kell 20 magama minema nagu imik.

Jah, et pea, aga kui inimene nii teeb, kuna tahab ja saab, siis ta võibki nii teha. Ka minu kadunud äi, kes oli ülivarane hommikuinimene. Ei pea vara tõusma, ega pea ka kell 3.00 öösel magama minema. Aga inimesed ise ikka otsustavad neid asju. Sina ju ka. Ja kui varane tõusja on oma töö päeva esimesel poolel ära teinud, kuna ta siis jaksab, siis ta võib varem ka õhtule minna. Eriti, kui ta on pensionär, kellel pole väikesi lapsi.

#4170316:

Juba 10 aastat pole olnud vajadust tööl käia.

Igapäevaelu käib mis või kelle rahade eest? Ilma haigekassakaartita 10 aastat? Mitu milj peab olema, et nii elada julgeks?

#4171567:

#4171383:

#4171359:

Mina jälle rumaluke mõtlesin, et arvestan vanemate inimeste jutuga, sest nood teadsid kõnelda, mida vanem inimene seda vähem magab, ja kõik on unetud seega ka kohvikeetjad kella 5 ao ajal. Minu vanavanemad olid kõik enne kukke ja koitu juba toimetamas, lehmad lüpstud, kohvikann tulele aetud, piimasupp keedetud, pannkoogid virnasse laotud, kui siis lõpuks 12 paiku tõusin. Aga lõpuks sain aru, kui mitte miski ei sunni inimest varem tõusma ja toimetama, siis nii laisaks ta ka jääb

Kohutav elu su vanavanematel.

Jaa, see tundubki natuke hirmutav, kui vanana nii veel elu on. Kuid seda näinuna tahaks lohutuseks öelda neile, kes arvavad roosa mulli põhjal, et see ongi kogu tõde. Et on ühed, kes teiste heaolu nimel ka vanuigi sedasi rügavad ja teised, kes seda kunagi et tee, kuna “need rügajad” ju ise tahtsid seda…Minu ämm ja äi ja vanaema olid sellised rügajad, kuna nemad olid omal ajal nii kasvanud ja elanud rasket elu, ja kui on loomad, siis neid toimatataksegi varakult ja kui oled harjunud ärkama, siis kipudki (ka kohusteundest/ ärkama varakult jne.

Kuid nüüd sellest teisest poolest. Need inimesed, kes nii elasid ja toimetasid, tegid seda jah tõesti, aga nad olid ka peale tööinimeste hommikuinimesed, eriti vanana. Minu äi, kes oli enne kukke ja koitu üleval, tegi ka kõik asjad ära. Ka seakartulid olid saunas õhtuke keedetud, et siis saaks ämm neid loomadele söögiks teha ja isegi süüa. Ja keetis see äi ka pudru hommikul valmis või praadis neidsamu seakartuleid munaga ja pann seisis pliidiservas. Kuid peale lõunat tema enam tööd ei teinud ega jaksanudki teha. Ta andis esimese päeva poolega kõik ära. Ja selle eest läks varakult õhtule. Kell 8 õhtul ta juba magas ja viiest luges lehte või raamatut. Ja hea, et nii oli, sest inimene peab ise oma piire tundma, kuna teised näeksid vaba käega, kuidas inimene ainult rügaks, kuni kokku kukub. Ämm oli sama toimekas, kui äi, kuid tema toimetas siis õhtul ja hiljemgi. Talitas õhtul loomad ja tegi söögi.

Aga ongi ju masendav elu. Kell 18 alles mõnus aeg algab. Su äial polnud seda siis üldse, karm.

#4173758:

#4171900:

Ma olen oma aia läbi aastate üha lihtsamaks ja lihtsamaks muutnud. Algul oli palju lille- ja maitsetaimede peenraid, kasvatasin maasikaid, vaarikaid ja kõikvõimalikke üheaastaseid vilju. Ja siis ühel kevadel tundsin kah, et enam ei taha ega viitsì. No milleks, kui see mulle nauditav pole? Ja lõpetasingi tasapisi ära. Praeguseks on püsikutest maitsetaimede peenar jäänud, mõned suvikud külvan ka kastidesse, aga ei mingeid maasikaid ega vaarikaid ega mustikaid enam. Ega põlluvilju. Ei viitsi hooldada ei maad ega peenraid ega vagusid. Ei põe ka üldse.

Need tööd, mis on vältimatud, aga vastikud – annan endale igal hommikul tähtaja. Ülemise korruse vaipade imemist alustan just sel päeval kell 3. Valmistan meeleolu ette ja teengi ära. Või selle muruplatsi niidan ära homme kell 11. Tegelikult on võimalik ka päris suurt maja ja aeda hooldada vaid nii, et plaanid endale 30 minutit hommikul aiatöödeks ja 30 minutit õhtul tubasteks töödeks. Lihtsalt iga päev need pool tundi sellisteks asjadeks, mis eluks tegelikult olulised pole. Ei pea mõtlema, et kogu aeg peab rügama millegi nimel ja siis süümekaid tundma, kui tuju pole seda teha.

Täpselt sama. Mul emalt päranduseks saadud maja ja omal ajal, kui ema oli üksik naine pärast lahutust, elasin tema juures. Ja jummi-jammi, kuidas mind ajasid närvi need lõputud hetked, et oi, täna on ilus ilm ja teeme aias seda ja toda ja kui need asjad on tehtud, siis homme saab ka veel asju teha. KUi ema ära suti ja mina perenaiseks sain selles majas, siis minimaliseerisin aia: mul on igihaljad puud, kaks õunapuud, kolm sõstrapõõsast ja muru, mida tuleb suvel kord nädalas niita (ja vajadusel kasta)

Kevadel ja sügisel on elementaarsed hooldustööd – okste lõikamine, okste purustamine, hekkide piiramine, kulu koristus, lehtede kokkuvõtt.

Muul ajal ma hängin niisama – p’evitan, istun oma lemmikohas õunapuu all ja loen vms.

Ei mingit põllunudts ega peenrades askeldamist.

Kui lapsed olid väikesed, siis kasvatasin päevalilli ja kõrvitsaid, maitseroheline ja rabarber oli omast käest, aga nüüd ei viitsi üldse sellega jeblada.

Isegi palju rapsid ju. Ma ei viitsiks pooltki sellest.

Minu isa, kes oli töörügaja elu ajal, muutus jällegi laisaks – lähen külla, et võta tõmba tolmuimejaga tuba üle, vana pikutab voodis ja teatab, et sai masin välja võetud küll, aga kell on juba palju (see oli umbes peale lõunat) ja täna ei jõua. Aiamaa likvideeris ära ja mõnuga patseerib mööda linna, käib poes, viib pakendeid pürgikasti, kodus loeb või lahendab ristsõnu – kadedaks teeb, ausalt.

#4173944:

Mis räuskad. Enda raha eest, jagub ka tulevastele põlvedele. Kus võtad, et pole Tervisekassat??? Muidugi on, ettevõtte alt tehakse see:) Kui sul on ettevõte ja passiivsed tulud, siis sul on kõik okei ja ei käidagi tööl. Või mis täpsemalt sulle selgusetust põhjustas?

No vähemalt nii palju oidu peas, et makse ei jäta maksmata. Eks anonüümselt oleme ka ilusamad ja targemad ( vihje tulevastele sugupõlvedele).

#4174204:

No vähemalt nii palju oidu peas, et makse ei jäta maksmata. Eks anonüümselt oleme ka ilusamad ja targemad ( vihje tulevastele sugupõlvedele).

Milliseid makse? Mitte mingeid makse ei pea maksma, kui ettevõttest dividendi ei võta.

#4174279:

Kui “ettevõtte alt tehakse tervisekassat” siis see tähendab, et sots maks makstakse töiselt tulult. Ehk makstakse ka muid makse.

Jah, aga see on vaba valik, mitte kohustus, et tervisekindlustus olema peab.

Milliseid muid makse sinu meelest veel peaks maksma?

#4173751:

#4171921:

Inimesed on erinevad. Sinu äi luges alates 17 raamatut, ma alles siis virgun. Toimetan kuni 03.00 öösel. Ei pea olema hommiku inimene. Ei pea kell 20 magama minema nagu imik.

Jah, et pea, aga kui inimene nii teeb, kuna tahab ja saab, siis ta võibki nii teha. Ka minu kadunud äi, kes oli ülivarane hommikuinimene. Ei pea vara tõusma, ega pea ka kell 3.00 öösel magama minema. Aga inimesed ise ikka otsustavad neid asju. Sina ju ka. Ja kui varane tõusja on oma töö päeva esimesel poolel ära teinud, kuna ta siis jaksab, siis ta võib varem ka õhtule minna. Eriti, kui ta on pensionär, kellel pole väikesi lapsi.

Jaa muidugi. Lihtsalt ei elaks elus sellise inimesga koos ega läheks ka külla.

#4174206:

#4174108:

Natuke hakkab tunduma, et meie suhte kvaliteet ei ole enam see mis “toidaks” ja “annaks tiivad” (koos 30+ aastat)

Eks siis kui nooremaid hakatakse vaatama ja passima, saab igal naisel jalad all liikuma ja laiskus haihtub võluvitsal.

Nõustun, minu naabrinaine leidis endale 6 aastat noorema mehe, silm kohe puhkab, kuidas inimene lõi õitsele ja teeb lausa kadedaks. Mees on u 40lõpus ja naine 54, väga kena paar.

#4174341:

Mina vihkasin oma lapsepõlves kõige rohkem seda koristamise ette teadmist, igal laupäeval hakkas ema halama, kuidas me küll saame kedagi külla kutsuda, meil on kõik nii must, igal laupäeval. Igal laupäeval toimus perekondlik koristamine meie väikeses korteris, kus kõik pidid koristama, tahtsid või ei tahtnud, oli puhas või polnud. Kõige hullem oli see, et nõuka ajal pidi laps ka laupäeval koolis käima ja nii siis oligi ainus täiesti vaba päev pühapäev, polnud tegelilult siis ka, tuli esmaspäevaks õppima asuda.

Nüüd koristan siis kui ise tahan.

Sellega seoses. Me elasime kooli[põhikooli] ajal neljatoalises korteris. Ja oli kolm last. Emaga oli kokkulepe koristamise asjus tehtud. Et meie koristame reedel peale kooli ära oma kokkulepitud ruumid. Ja emale jäi tema tuba ja wc. Need tegi ta laupäeva hommikul, kui tõusis, sest ta oli ka varajane, tõusis viiest. Ja kui meie kooli läksime, oligi kõik puhas ja emal soe hommikusöök ootamas. Ega muidugi ei olnud mingi meelistegevus see reedene töö, aga pärast oli hea puhas ja laup.hea hommikul tõusta.  See oli põhikooli lõpuni minul. Teised tegid edasi. Ma läksid kaugemale kooli.

#4174949:

#4174341:

Mina vihkasin oma lapsepõlves kõige rohkem seda koristamise ette teadmist, igal laupäeval hakkas ema halama, kuidas me küll saame kedagi külla kutsuda, meil on kõik nii must, igal laupäeval. Igal laupäeval toimus perekondlik koristamine meie väikeses korteris, kus kõik pidid koristama, tahtsid või ei tahtnud, oli puhas või polnud. Kõige hullem oli see, et nõuka ajal pidi laps ka laupäeval koolis käima ja nii siis oligi ainus täiesti vaba päev pühapäev, polnud tegelilult siis ka, tuli esmaspäevaks õppima asuda.

Nüüd koristan siis kui ise tahan.

Sellega seoses. Me elasime kooli[põhikooli] ajal neljatoalises korteris. Ja oli kolm last. Emaga oli kokkulepe koristamise asjus tehtud. Et meie koristame reedel peale kooli ära oma kokkulepitud ruumid. Ja emale jäi tema tuba ja wc. Need tegi ta laupäeva hommikul, kui tõusis, sest ta oli ka varajane, tõusis viiest. Ja kui meie kooli läksime, oligi kõik puhas ja emal soe hommikusöök ootamas. Ega muidugi ei olnud mingi meelistegevus see reedene töö, aga pärast oli hea puhas ja laup.hea hommikul tõusta. See oli põhikooli lõpuni minul. Teised tegid edasi. Ma läksid kaugemale kooli.

Milline inimene tõuseb viiest? Lüpsja?

Viimasele, väike jah, 130 ruutu, aga paras elamiseks.

#4175612:

Väike elamine siis.

Mul on üldpinda üle 300 m2 ja elatavat pinda 180 m2 ning koristan üksi paari tunniga selle.