Kannatan ammu, hetkel midagi pole leidnud enda jaoks mis aitaks. Pidevalt, iga paev, iga tund, vahest iga 2-4 min tunnen südames vahelööke, ekstrasüstoleid, sassis rütmi… Olen 47 a vana, päevi enam ka pole, mainin seda sest kunagi südamearst mainis, et just siis hakkavad probleemid südamega, mis on ohtlikud ja ohtlikud elule. Oled joonud aastaid AD, hetkel mitte, juba paar aastat puhas nendest. Nende kahe aasta jookul praktiseerin joogat, kõnnin, käin teraapias, joon selleri mahla, see pidi aitama, söön tervislikult, ei joo. Miski ei aita. Täna õhtul mõistsin, et ma kaotasin usku et miski aitab sellest úle saada. Ütleksin, et nüüd, täna tunnen ennast veel hullemini – süda jamab tihemini. Kardioloog aasta tagasi soovitas vajadusel südametablette, nendest ka pole eriti kasu. Iga päev tegelen oma tervisega, ma olen sellest tegelemisest väsinud!!!….ja see absoluutselt ei aita, ei leevenda. Peale tänast juhtumit, süda lõi ikka kaua aega imelikult, sassi, olid ekstrasüstolid, mul juhtus hüsteerika. Ka praegu kirjutades on paha olla, kiirabisse pole vist mõtet minna, ja häbi ka, vana mutt juba, kõik vastab vanusele. Aga ma pole veel elanud, ainult tervisega tegelen. Kuskile sõita ei soovi, hirmu ja tervise pärast, sõbtannadega väljas käimist väldin, sest süda annab podevalt endast märku ja ma ei suuda nautida koosolemist. Istun ja nutan, tean et nõme ja rumal, kuid paremaks enam ei lähe….surma hakkasin jubedalt kartma. Mul on konkreetsed küsimused, äkki keegi viitsib vastata.1. Kui on ka selline probleem, mis on teid aidanud?2. Kui tihti tuleb käia südan kontrollimas, ja milliseid kontrollimisituleb teha?3.Kui teil on surmahirm, kuidas teie sellega võitlete? Kuidas ennast rahustate? 4. Kas on selliseid inimesi siin, kellel sarnane probleem on üle 20 aastat ja järsku kadus ära? 5. Kas menopausiga võib olla seotud see, et süda hakkas rohkem jamama? Ootan teie soovitusi.
Teema: Südame rütmiga probleemid, hirm ja pisarad.
Kas kardioloog on sulle pannud diagnoosi ning öelnud, et sul on tõesti südamega probleemid?
See on hetkel esimene ja ainus oluline küsimus, mis sul on pikas postituses vastamata.
Pigem on ikkagi tegemist ärevushäirega, mis annab sarnaseid sümptomeid.
Vastan küsimusele nr.3 – kui mul on surmahirm siis parim rahusti on mõte, et kui ma nüüd tõesti suren, siis saavad paugupealt otsa ju ka kõik mu mured ja probleemid.
Kui sa tõepoolest kardad, et sured, siis see mõte aitab. Kui niisama poosetad ja tähelepanu nõuad oma “surmahirmuga” siis see tehnika ei tööta.
Paroksüsmaalne tahhükardia võib olla väga sümptomaatiline, ning sellisel juhul saavad arstid aidata. Surema sellesse keegi ei hakka, kuid pidevat surmahirmu ja halba enesetunnet kannatama ei pea, ja kui on viimase aastaga kaebused süvenenud, võib uuesti minna kardioloogi juurde, soovitaks siis juba sellist kardioloogi, kes tegeleb ka rütmihäirete raviga (ablatsioon), nt Mustamäe haiglas dr Hanni, dr Kampus.
Kas neid tablette, mis kirjutati, proovisite võtta ka ja ei mõjunud, või ei ole neid proovinud? Kindlasti peaks proovima, kas tabletist on mingit efekti, see on ka arsti jaoks oluline. Kui tegelikud rütmihäired ei ole sellised, mille parim ravi oleks ablatsioon, jääb esialgu tablettravi. 24h holter ehk ainuke uuring, mis praegu pähe tuleb. Samuti võib kilpnäärme hormoone mõõta. Günekoloogi juures ära käia, kui naissuguhormoonid on muutunud ja enesetunne sellest halvem, võib olla hormoonasendusravi üks valik.
Diadnoos paraks. Tahhükardia ja südame arütmia, ravi määrati tablett vajadusel. Konrollis käisin aasta tagasi, natukene rohkem.
Aga siis on ju hästi, midagi surmavat ei olegi.
Iga päev tegelen oma tervisega, ma olen sellest tegelemisest väsinud!!!….ja see absoluutselt ei aita, ei leevenda.
Miks sa võitled iseendaga? See ei muutugi, arütmia ei kao ära – lepi sellega ja õpi sellega elama. Lepi mõttega, et ära sa ei sure. Miks mitte siis elust proovida veidi rõõmu tunda selle asemel, et pahane olla, et ära veel pole surnud?
Sinu probleemiks pole südame rütm (selle rahustamiseks said ka rohtusid), vaid need hirm ja pisarad. Jooga, kõndimine, teraapia aitavad ikka, kui ise sellesse usud!
Ära võitle mõttega, et võiksid ennast paremini tunda. Luba endal paremini tunda, rütmihäired ei tapa sind.
47 a päevi enam üldse pole? Päris vara ikka.
Südant kontrollida pole üldse vaja, kui kord kontrollitud, siis on selge, et midagi viga tal pole ja sellisena elad surmani. Kas lepid sellega või ei, oma asi, kuidas oma elu elada tahad – pidevas hirmus ja halas või leppimises. Inimesed elavad jalutuna ja kaelast saadik halvatuna ja ka lepivad, mis need südamerütmihäired nii erilist peaks olema, et kogu aeg peab neile mõtlema?? Mõtle muudele asjadele ja ära lase elul mööda minna, igaühele on vaid üks elu antud, milleks seda raisata mingile hädaldamisele ja halale? Mis aitab – näiteks lugemine. Meenub kohe Remarque´i “Lissaboni öö”, kus ta kirjutas pagulasest, kes dokumentideta, rahata, tööta, näljas ja paljas, võõras linnas end pidi politsei eest varjama. Tema kujutles end ette samas olukorras ja viimases staadiumis vähiga ja siis hakkas tal kohe palju parem, sest vähki tal ju ei olnud. Nii et soovitan – kujuta end ette sellisena, rahatuna, töötuna, võõras linnas kedagi tundmata, varjavana end politsei eest (kinnivõetuna pandaks vangi vee ja leiva peale) ja viimases staadiumis vähiga. Kas sinu olukord on parem (midagi muud häda ei ole kui ärevushäire, mida saab ju AD ravida). Südamerütmihäireid on väga paljudel, minul ka näiteks. Mul on ka muid terviseprobleeme, aga see ei sega tundmast rõõmu selle üle, et hing sees.
Palun vaata seda linki, loe ja leia endale sobiv teraapia: http://peaasi.ee/arevushaired/
Mina soovitan ka holistilist teraapiat: http://holistika.ee/event/opituba-arevusest-vabaks/
Jah, eks sul ongi selline segaprobleem – alguse saanud päris terviserikkest, mis tekitas sinus surmahirmu – ja kuigi tegelikult see tervisehäire ei ole surmav, oled nüüd selle hirmuga kimpus ning võimendad oma tervisehäda. Nagu ise kirjutad, oled lõpetanud AD võtmise, ilmselt peaksid uuesti alustama, ju sul on ennegi mingite hirmude või ärevusega probleeme olnud. Kindlasti räägi neist mõlemast tahust oma perearstile või kui võimalik, mine psühhiaatrile.
Täna õhtul mõistsin, et ma kaotasin usku et miski aitab sellest úle saada. Ütleksin, et nüüd, täna tunnen ennast veel hullemini – süda jamab tihemini. Kardioloog aasta tagasi soovitas vajadusel südametablette, nendest ka pole eriti kasu.
Nendega tulebki elama õppida, kuna mõnikord ongi tegu ravimatu hädaga, millega lihtsalt tuleb leppida ja harjuda. Oma mure, kas veedad ülejäänud elu halades või tegutsed ja tahtejõuga oled oma halvast enesetundest üle. Aga kuna sinu puhul on kindlalt mingi osa psühhosomaatiline, siis tegele ka sellega, kas tuleb min doosis rahusteid või adsid uuesti tarvitama hakata. Aga tuleb ka südamerohtusid vahetada, mu isal läks aastaid, enne kui leidsid arstiga rohu, mis rütmihäired(tahhükardia) ära hoiab. On paha, on surmahirm, ma tean. Kui ei ole õiget ravi, siis läühevadki hood pikemaks ja tihedamaks. Isal on sõber, kes ütleb, et 15a tagasi läks süda rütmist välja ja pole tagasi läinudki.
Selleks, et teada, kas su ekstratsüstolid on potentsiaalselt ohtlikud või mitte, peab ikka lisauuringuid tegema, kas on mõtet ablatsiooni proovida vms. Ja isegi kui nad ON ohtlikku tüüpi, on nende kätte suremine üliharv, kuigi jah, see suurendab infarkti tõenäosust ja on vaja ravida, kui on ravi. Teemast jääb veidi selgusetuks, mida sa selle aja jooksul peale paanitsemise oled teinud- vahetanud rohtusid, vahetanud arsti, teinud ekgsid jne.
Või võta viirpuutilku. Siin on see mõnitamise teema, aga mu ärevik ämm, kes ka muretsemisest südamekloppimised saab, sellega ainult elabki (muidugi on osalt selle toime samuti psühholoogiline, tal on muud vererõhurohud jne ka ammu peal), samuti kasutab seda mu vend ja doppelherzi tilkasid võtab ka isa, toetava toidulisandina.
Paroksümaalne (supraventrikulaarne) tahhükardia on ravitav ja ei kuulu muide eluohtlike hulka (no teoreetiliselt on nad kõik eluohtlikud, kuna tegu on südamega, aga räägime reaalselt)! Ohtlikud on ventrikulaarsed rütmihäired.
“Tablett vajadusel”, eriti kui see tablett ei tööta ka, ei ole mingi ravi ju! Mine uuesti arsti juurde, mida sa kannatad!
Juba eelmine aasta olite ju 47! VPE pole aidanud?
Proovige rohkemat seksutamist, mitte heegeldamist.
Kindel, et viirpuu-palderjanivann ei aita?
Mart nutt läks jalapealt. Siin on aga hala veel aastakümbrteks
Sain nüüd saate4kirja ja teen 2 nädala pärast holteri uuringu. Sees on juba hüsteeria, hirm – pole kunagi nii halvasti ennast tundnud. Pidevad löögid/häired, need viivad mind tasakaalust välja. Ja on tekkinud selline jube ja imelik mure/hirmu tunne sees – ja seda ei saa kuidagi ära, ei aita ei tablett, ei positiivne mõtlemine, ei loodus…miski ei aita. Mõtlesin eile alkoholiga lõdvestada ennast, siis hakkasin mõtlema, et vale otsus vist. Asi läks nii kaugele, pole ise kunagi uskunud et nii kaugele liigin oma hirmuga, et nüüd kardan ka rääkida ja keha kallutada ette poole – sest siis alati! süda teeb trikke rütmiga ja löökidega. Ja see hüsteerika sisemine – tahaks karjuda jubedalt, lihtsalt, hirmust, tigedusest, ei tea millest. Kardan jubedalt ka surma.
Inimene, ära raiska aega. Pane juba nüüd omale aeg psühhiaatrile kirja. Usu mind, sul on seda vaja, su Holteri uuring ei näita midagi halba. Ükski südamehaige ei tunne end nii halvasti kui seda suudab tunda üks ärevushäirik. Sul on ilmselgelt kõrvade vahel palju, palju suurem probleem kui seal kuskil südames.
Sain nüüd saate4kirja ja teen 2 nädala pärast holteri uuringu. Sees on juba hüsteeria, hirm – pole kunagi nii halvasti ennast tundnud. Pidevad löögid/häired, need viivad mind tasakaalust välja. Ja on tekkinud selline jube ja imelik mure/hirmu tunne sees – ja seda ei saa kuidagi ära, ei aita ei tablett, ei positiivne mõtlemine, ei loodus…miski ei aita. Mõtlesin eile alkoholiga lõdvestada ennast, siis hakkasin mõtlema, et vale otsus vist. Asi läks nii kaugele, pole ise kunagi uskunud et nii kaugele liigin oma hirmuga, et nüüd kardan ka rääkida ja keha kallutada ette poole – sest siis alati! süda teeb trikke rütmiga ja löökidega. Ja see hüsteerika sisemine – tahaks karjuda jubedalt, lihtsalt, hirmust, tigedusest, ei tea millest. Kardan jubedalt ka surma.
Tundub ikka selge psühhiaatriline probleem…
Sain nüüd saate4kirja ja teen 2 nädala pärast holteri uuringu. Sees on juba hüsteeria, hirm – pole kunagi nii halvasti ennast tundnud. Pidevad löögid/häired, need viivad mind tasakaalust välja. Ja on tekkinud selline jube ja imelik mure/hirmu tunne sees – ja seda ei saa kuidagi ära, ei aita ei tablett, ei positiivne mõtlemine, ei loodus…miski ei aita. Mõtlesin eile alkoholiga lõdvestada ennast, siis hakkasin mõtlema, et vale otsus vist. Asi läks nii kaugele, pole ise kunagi uskunud et nii kaugele liigin oma hirmuga, et nüüd kardan ka rääkida ja keha kallutada ette poole – sest siis alati! süda teeb trikke rütmiga ja löökidega. Ja see hüsteerika sisemine – tahaks karjuda jubedalt, lihtsalt, hirmust, tigedusest, ei tea millest. Kardan jubedalt ka surma.
Sõnastad siin MITU korda oma probleemi – tasakaalust väljast, mure, hirm, hüsteeria, kartus. Seda ei ravi ju Holter ega selle tulemus, seda ei ravi kardioloog – seda ravitakse psühhiaatri juures.
Sain nüüd saate4kirja ja …
Sõnastad siin MITU korda oma probleemi –
…
Kasutades pisut ära kaaspostitaja häid nõuandeid, Te peaksite kolima Lätti!
Tasakaalust väljas: Lätis odav kärakas, paar klõmakat ja tasakaalutuse põhjus pole enam südames, vaid alkos. Rahu majas. Ärge üle klõmatage, võib tekkida tasakaalutuse sündroom. See võib meeldima hakata. Sealt edasi tuleb sündroom, et suudate lennata.
Mure, hirm, kartus: odava käraka manustamise järgselt Te neid asjaolusid enam ei mäleta. Kartuse osas, kui kardate pimedas kärakat manustada, võtke päeval. Või pange laualamp tööle.
Hüsteeria: no siin kärakas vist ei aita, kui just üle ei manusta. Pigem ikka seksutamine ja mitte heegeldamine. Seksutamisel on ka selliseid poose, kus ei pea ette kallutama. Kui seksutada ei oska, … ee … no siis perekooli asemel vaadake internetist õppusvideoid, kuidas seda tehakse. See peaks mõtted mujale viima ja siis ei pane südame probleeme tähelegi.
Kasutades pisut ära kaaspostitaja häid nõuandeid, Te peaksite kolima Lätti!
Eeldatavasti üritasid nalja teha?
Alkohol ei tee psüühikaprobleemi korral iial head, kuigi alguses korraks nii tundub, aga see on väga korraks ja edasi läheb ainult hullemaks – nagu ka teemaalgataja kirjeldas.
Kas sulle kilpnäärmeuuringuid on tehtud? Nii ala- kui ületalitus võivad südamerütmihäireid ja ärevust põhjustada. Palu perearstil täielik kilpnäärme paneel teha (t3, t4, tsh, kilpnäärme antikehad). Naistel on see väga sage probleemide põhjustaja ja õnneks ravimitega lihtne korrigeerida
Kumb oli enne, kas südamelisalöögid hakkasid ja siis tuli surmahirm või oli ennegi ärevik ja sellest tulevad südamerütmihäired? Ja natukese aja pärast ongi nõiaring, üks tekitab teist, surmahirm tekitab südamekloppimist, mis suurendab ärevust jne, võimendavad üksteist ja lähevad mõlemad hullemaks. Soovitan ka psühhiaatrit lisaks kardioloogile. Mitte kui “hulluarst”, aga ärevus tekitab konkreetseid füüsilisi sümptomeid ja kui ärevus on rütmihäirete põhjus, siis ei aita ega hakkagi aitama ükski südamerohi, sest ei ravita põhjust.
Siin on üks staarpostitaja samasuguse halaga iga paari kuu takka, inimene vajab selgelt psühhiaatrilist abi, aga kuulda kedagi ei võta. Oled sa seesama või mitte, mine psühhiaatrile rahusteid saama, ka nõrgad antidepressandid võivad su südamega imet teha. Lisaks on su vanus just selline, kus süda hakkabki jamama, perimenopaus jne.
Kas sul tegutsedes hakkab tavaliselt parem või halvem? Ka mul on periooditi häirivalt palju vahelööke probleemiks. Panin aga kord tähele huvitavat asja. Läksin nimelt halva enesetunde kiuste reisile, kus oli vaja väga palju kõndida ja mägedes ronida. Kui kodus olles tundsin end nende pidevate vahelöökide tõttu juba täieliku invaliidina, siis mägedes ringi kapates tundsin end kogu reisi vältel nagu noor põder: polnud ei vahelööke ega tundnud end ka muidu kuidagi nõrgalt või halvasti. Seega sain kinnitust sellele, et minu vahelöögid on puhtalt psühhosomaatilised. Tee endaga ka selline inimkatse: tõsta hirmule vaatamata füüsilist koormust ja vaata, kuidas tulemus on.
Erinevalt, aga ka tegutsede, tööl, koristades, ja ka reisimisel tunnen neid:((( Juba teist päeva istun kodus, sest nii jube olla, need südame rütmi episoodid viisid mind nii kaugele, et istun ja nutan. Ei suuda enam suhelda, rõõmustada, adekvaatselt mõelda. Miks Ma teen nii, sest mõistan…uut südant mul ei tule, vanus, liiga nõrk vaimselt et sellega harjuda, ja ka lootjse puudus et arstid aitavad – nad pole jumalad. Nõrgaks tegi ka teadmine, et isalt juhtus kaks korda aasta jooksul infarkt, senini ma arvasin et südame haigused ei ole minu probleem, sest peres pole südame haigeid olnud ja see vaid minu närvid. Nüüd ma sain aru, et enam petta ennast ei taha, et see mis toimub minuga – súda, halb olemine pikemat aega, et sellelon põhjus ja ma pean ennast petma sellega et need probleemid on närvidest. Jah, mul vòeti veri ja tehakse holter, ja see on kõik! Ja kui seal ei ole erilisi muudatusi, siis kõik, mind enam keegi ei uuri ja psühh. arst on ainuke… kuna raha pole perearsti saata teiste arstide juurde, ja sellist juttu ma kuulan paljudelt tuttavatelt. Minu emla kõik oli korras, arstide sõnul – veri ju korras:), aga ema tundis ennat halvasti pikemat aega!!!! Ja ta polnud ka nii vana, et ravida ei tasuks, 60, ja siis kui haigus juba paistis välja!!!! , diagnoositi vähk. Ei, ma saan aru et see mis vanematega juhtus, ei pruugi minuga juhtuda, ja ma ei räägi seda selleks, ma lihtsalt mõistan et ka arstide juurde mõtetu minna ja samas kodus istuda SITT olla. Mis on väljapääs…. neelata AD? Ma olen neid ka söönud, need ei aidanud mind…pikemat arga, erinevad variante. Kurat…kuidas elada edasi?
Lõpeta halamine ja pane psühhiaatrile aeg kinni. Süda on sul puruterve, lihtsalt halada meeldib.
istun ja nutan. Ei suuda enam suhelda, rõõmustada, adekvaatselt mõelda.
Miks sa küll nutad? Need rütmihäired ei tapa ju sind, see on selge. Enda elu teed kehvaks oma istumise ja nutmisega. Üsna lihtne ju oleks valida rõõmsam elu, kus ei lase rütmihäiretest end häirida. Miks sa ei vali seda, ilusamat elu?
Miks sa ei vali seda, ilusamat elu?
Sest selles ei saa halada.
Minu meelest ka on su probleem südamest u 40cm kõrgemal!
Kurat…kuidas elada edasi?
Tundb, et sa oled elamise juba ammu lõpetanud. Ära siis hala enam. Lepi sellega.
Loodan, et sa selle halaga oma peret ei mürgita.
Te ju saate aru, et tolle ainys eesmärk on tähelepanu? Selle mangumine, nõudmine. Haige inimene ei suudaks halada. Siin aga kõik tegelevad temaga.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
