Tead, meie ei saa sind kuidagimoodi aidata, kui sa ise arstile ei lähe! Eesti vanasõna ütleb “kes saab santi sundida, kui sant ei taha kõndida”. Sinu puhul kehtib see nii otseses kui kaudses tähenduses. Kui sa ise ennast keeldud aitamast, ei saa meie sinu heaks ammugi midagi teha.
ee probleem ja hirm tegi mind juba invaliidiks.
Mismoodi sa invaliid oled?
See, et kodust välja ei lähe, on sinu enda otsus, mitte mingist puudest tingitud.
Mitu vahelööki minutis Sul on tavaliselt? Või tunnus või päevas?
uskumatu sell
ja ta elab siiani, nagu need kõik teised rütmihäire ärevikud
Ma ei ole isegi lugenud. Siis kui need häired nõksud on et suuda seda teha, tegelen hirmuga. Ja panuin tähele, näiteks täna hommikul nii oli, et tunnen umbes minut ette, et nüüd hakkab pihta. Mitte koguaeg on nii, kuid siiski. Püüan mõelda kainelt – kui holter tehakse, ja südame ultraheli oli tehtud kaks aastat tagasi – kas nende uuringute põhjal võin KINDLALT panna diagnoosi? või arst võib eksida? ja peab teisi uuringuid juurde teha?
Küsisin arvu sellepärast, et igas minutis 4 tk on normaalne. Ööpäevas on 1440 minutit. Ehk siis 4x 1440= 5760 täiesti normipärast ja lubatud vahelööki, mis ei vaja mingit tähelepanu, ega enesehaletsust.
Minul on juba üle 20 aasta neid mitutuhat ööpäevas. Tunnetan enamust neist.
Elus ka täiesti, neli last kandnud nende vahelöökidega, sünnitanud, oppe üle elanud.
2004- 2014 maadlesin väga tugeva ärevus- ja paanikahäirega.
Siis olid vahelöögid ikka jubedad. Seeriatena. Peaaegu üle ühe löögi. Nt 20-30 tk minutis ja tunde järjest. Jah, oli õudne aeg, aga põhjuseks oli ärevushäire. Süda reageerib sellele lollakale häirele momentaalselt ja just sellisel moel, nagu ka Sinu süda reageeribki. AD ei ole mingi ravim. Pead hoopis ise endaga tegelema ja endale aru andma, et Sul pole mõtet seda paanikat ja hirmu toita. See ei vii MITTE KUHUGI!
VÕTA END KÄSILE ja lõpeta ära see enda haletsemine ja paanitsemine. Muidu see asi ei lõppegi.
Tean väga täpselt, millest räägin.
Nende vahelöökidega tuleb õppida elama. Ja ei sure Sa kuhugi 🙂
Tulin just megasuurelt lahtise lõikusega opilt täna koju (olid pidevad vahelöögid enne oppi, opi ajal ja peale seda). Ühel minuga tegeleval haigla õel olid üleeile minuga samaaegselt väga sagedased vahelöögid ja nii me seal neid siis minu haigevoodi serval lihtsalt pulli pärast lugesime, et kummal rohkem kokku tuleb????????
Aga miks sa seda surma niiväga kardad, kui elu sinu jaoks nii ebameeldiv on, kui kirjeldad?
Kas tunduks ilmvõimatu lihtsalt ühel hetkel võtta vastu otsus, et nüüdseks on tervisega tegeletud küllalt, edasi on nagu on, ja hakata muude asjadega tegelema?
Täna õhtul mõistsin, et ma kaotasin usku et miski aitab sellest úle saada. Ütleksin, et nüüd, täna tunnen ennast veel hullemini – süda jamab tihemini. Kardioloog aasta tagasi soovitas vajadusel südametablette, nendest ka pole eriti kasu.
Nendega tulebki elama õppida, kuna mõnikord ongi tegu ravimatu hädaga, millega lihtsalt tuleb leppida ja harjuda. Oma mure, kas veedad ülejäänud elu halades või tegutsed ja tahtejõuga oled oma halvast enesetundest üle. Aga kuna sinu puhul on kindlalt mingi osa psühhosomaatiline, siis tegele ka sellega, kas tuleb min doosis rahusteid või adsid uuesti tarvitama hakata. Aga tuleb ka südamerohtusid vahetada, mu isal läks aastaid, enne kui leidsid arstiga rohu, mis rütmihäired(tahhükardia) ära hoiab. On paha, on surmahirm, ma tean. Kui ei ole õiget ravi, siis läühevadki hood pikemaks ja tihedamaks. Isal on sõber, kes ütleb, et 15a tagasi läks süda rütmist välja ja pole tagasi läinudki.
Selleks, et teada, kas su ekstratsüstolid on potentsiaalselt ohtlikud või mitte, peab ikka lisauuringuid tegema, kas on mõtet ablatsiooni proovida vms. Ja isegi kui nad ON ohtlikku tüüpi, on nende kätte suremine üliharv, kuigi jah, see suurendab infarkti tõenäosust ja on vaja ravida, kui on ravi. Teemast jääb veidi selgusetuks, mida sa selle aja jooksul peale paanitsemise oled teinud- vahetanud rohtusid, vahetanud arsti, teinud ekgsid jne.
Või võta viirpuutilku. Siin on see mõnitamise teema, aga mu ärevik ämm, kes ka muretsemisest südamekloppimised saab, sellega ainult elabki (muidugi on osalt selle toime samuti psühholoogiline, tal on muud vererõhurohud jne ka ammu peal), samuti kasutab seda mu vend ja doppelherzi tilkasid võtab ka isa, toetava toidulisandina.
Paroksümaalne (supraventrikulaarne) tahhükardia on ravitav ja ei kuulu muide eluohtlike hulka (no teoreetiliselt on nad kõik eluohtlikud, kuna tegu on südamega, aga räägime reaalselt)! Ohtlikud on ventrikulaarsed rütmihäired.
“Tablett vajadusel”, eriti kui see tablett ei tööta ka, ei ole mingi ravi ju! Mine uuesti arsti juurde, mida sa kannatad!
Ma kasutaksin teemat ära kui tohib.
Miks need ventrikulaarsed ekstrasüstolid ohtlikud on? Minul diagnoositi need ekg ja koormustestiga ja kardioloog väitis, et need pole ohtlikud ????
Tähelepanu ma just ei soovi, ei soovi ka suhelda kellegiga enam, üksi olemine on suurem kaifff.
Miks siis siia kirjutad?
-Sest oled lähedased oma juttudega ära tüüdanud ja neilt ei julge tähelepanu paluda.
Aga hea, niigi palju meist kasu.
Mis selles surmas nii hirmsat siis on, kui elu on väljakannatamatu nagu paistab?
Neid inimesi on siin, kel sinuga sarnane saatus, kuid nad oma hädadega rahu teinud ja sealt august, kus sa praegu istud ja ennast veel sügavamale kaevad, välja roninud.
Mingit imearsti pole olemas. Ravim on su enda sees, kuid selle tõdemuseni on sul veel pikk tee käia. Praegu sa isegi ei ürita. Istud tee otsas ja jonnid. Nõuad ravimit, mida pole olemas.
Soovid tegevust, mis mõtted mujale viiks? Jälle võimatu. Inimesed on nii erinevad! Üks läheb rahvatantsu tantsima. Teine liitub naiskodukaitsega. Kolmas hakkab haiguse kiuste triatloniks treenima. Neljas läheb palverännule. Ja kõik nad elavad sära silmis oma elu parimat elu! Mul on üks hea sõber, kel on päriselt süda haige. Südamestimulaator on paigaldatud. Ja saad aru?! Sõidab rattamaratone. Muidugi mitte esikohale, lihtsalt enda jaoks. Doping, ma ütlen ???? aga see selleks. Inimene oli 30nd ja oleks võinud ka endale vabatahtlikult mulla peale kraapida nagu sinagi. Tema võttis kätte ja otsustas elada.
Selles see asja võti ongi kui asi on psühhomaatiline.
Sattusin hiljuti ühe artikli peale, mis rääkis südamehaigest naisest – tegemist oli mingi rütmihäirega, mis avaldub hooti, kestab mõni kuni mõnikümmend minutit ja tavaliselt läheb ise üle, kui rahulikult lebada – parajalt ohtlik ja vägagi ebameeldiv asi, mille kõrval mingid vahelöögid on kukepea (vabandan, täpseid detaile ei mäleta). Ning see naine lõpetas koolid, kasvastas lapsed, tegi tööd ja reisi pool maailma läbi, kõige selle kiuste. Eriti jäi meelde kirjeldus sellest, kuidas ta hakkas taas reisile minema, ootab maja ees taksot – ja taas tuli rütmihäire peale. Üles oma korterisse ta sellises olukorras minna ei jaksa – lebas esimese korruse naabri diivanil, kuni hoog üle läks, ning sõitis taksoga lennujaama, nagu poleks midagi juhtunud. Proovi seda inspiratsioonina võtta.
Minul on ekstrasüstolid. Esimest korda diagnoositi pea 20 aastat tagasi. Umbes 8000 tükki päevas. Elan edasi 🙂 ja ei tarvita mingeid ravimeid. Olin samuti hirmus, ärevuses ja mustas augus ning kõik see soodustab nende teket veelgi. Praeguseks ma enam ei tunne neid, ainult suurema stressi ajal aeg-ajalt. Valik ongi see, kas elada edasi nii, et kogu aeg mõtled, mida su süda või enesetunne teeb või elada koos nendega edasi. Usu mind, kui sa nendele enam ei mõtle, siis ajapikku jäb neid vähemaks. Praegu on suvi, mine kepikõndi või muud liikumisharrastust tegema ja sa näed, et sa suudad seda ja ei kuku surunult kokku.
Maailmas on nii palju inimesi, kellel on mingi tervisehäda, mis teeb nende elu ebamugavaks. Sellest hoolimata nad tegutsevad ja elavad oma elu edasi. Pane ennast päev päeva haaval proovile ning kui sa näed, et saad hakkama, siis annab see jõudu. Minule andsid jõudu lapsed, kes olid tol ajal väga väikesed. Tundus võimatu minna lapsega mingile jõulupeole, kartsin, et kukun kuskil saalis kokku. Siis aga taipasin, kas see ongi minu laste reaalsus, et nad ei saa kuskil käia kuna ema lihtsalt ei julge kuskile minna, sest kogu aeg on hirm, et hakkab paha või süda ütleb üles. Käisin peol ja sain hakkama ning sealt edasi sammhaaval. Saad sinagi hakkama kui vaid ise püüad!
Proovi seda inspiratsioonina võtta.
Selles staadiumis, nagu teemaalgataja on, ei aita mingid sütitavad näited, need mõjuvad pigem nii, nagu “ah, te ei mõista mind, need inimesed on kõik tublid, aga mina olen nii haige”.
Talle on vaja otse öeldes keretäit peksa, loomulikult mitte füüsiliselt, vaid keegi lähedane inimene peab talle silma sisse ütlema, kuidas elamine käib ning ka see ei pruugi aidata. Mõni jääbki halama ja arste kiruma, kes rohtu ei kirjuta – mis sellest, et mingit rohtu ärevusele pole olemas ning ilma ärevust maha võtmata ei ole sellisele probleemile mingit lahendust olemaski.
Olen ka 47 ja täpselt sama probleem, algas eelmisel sügisel. Mul on ventrikulaarsed ekstrasüstolid ja vahel lausa üle ühe. See on nii halb enesetunne, et halvab kogu elu, pole võimalik end normaalselt tunda. Ma ise arvan, et need on ealised iseärasused. Talvel tegin Panangini kuuri ja ostsin toidulisandi nimega Cardiofit, mis mõjus päris hästi. Mõneks ajaks ehk pooleks aastaks kadusid häired ära, nüüd on jälle tagasi, aga ka stress on suurem. Minul leevendab olukorda Xanaxi tbl, sest rütmihäite tekitab ärevust, mis omakorda tekitab rütmihäireid. Samuti käin joogas ja püüan elada tavaelu edasi, aga vahel tekib ikka must masendus, sest nii häirib elamist. Üks arst ütles, et tema kõige hullemad rütmihäired olid 40-ndates ja teda aitas doppelherz. Loodan, et leiad ikka abi ja psühholoogiline pool on tõesti väga oluline. Soovin sulle kõike head ja sa pole ainus.
Ma kirjutan siia, selleks – et äkki vastab sarvnaste sümptomitega inimene, kes tunneb/tunnetab sama -et teada et ma pole üksi selliste vaevustega. Võib olla soovitab arsti, tegevustt – mis leevendaks, aitaks. Surm on hirmus – kuna tahan olla terve, tahan elada, rõõmustada, olla vajalik, armastada. Aga mitte põdeda ja kannatada. Näide – tava inimene sööb ja naudib toitu, mina söön ja tunnen häired südames. Ja ma mitte kuidagi ei saa aru…millega see seotud on??? See kõok ajab hulluks, kahjuks.
Olen sinu saatusekaaslane! Minul registreeris holter üle 7000 vahelöögi, neist olid kuskil 4000 ventrikulaarsed ja kuskil 3000 superventrikulaarsed. Olen 30 aastat vana ja nendega kimpus olnud üle 5 aasta ja nendega ei harju nii kergelt. Mul on kõik asjad ära uuritud ja leitud ainult et vahest kaaliumi puudus! Võtan iga kuu 10 päeva kuuridena hommikul ja õhtul 2 tbl panangini. Ja kui mul neid rütmihäireid rohkem on (vahest iga teine löök vahelöök) olen kaaliumi kontrollimas käinud ja müstilisel kombel on ta normis a ikka jõnksutab! Aga nüüd viimased pool aastat on täiesti tühja koha pealt nad vaibunud.
Sellist tunnet mis kaasneb nende vahelöökisega ei sooviks enda vihavaenlasele ka! Ja teile niiöelda perekooli heiteritele ka mitte. Ja milleks vaja naerda siin inimesi kui inimestel mure. Kui teile ei meeldi siis kerige järgmine teema mis teile sobib! Ma arvan et tähelepanu püüdmiseks on ka muid viise kui siin halvustava kommentaariga laike koguda. Et keegi siin teema all ei küsinud teie arvamust vaid nende kes inimlikku nõu anda osjavad!
Olen ka 47 ja täpselt sama probleem, algas eelmisel sügisel. Mul on ventrikulaarsed ekstrasüstolid ja vahel lausa üle ühe. See on nii halb enesetunne, et halvab kogu elu, pole võimalik end normaalselt tunda. Ma ise arvan, et need on ealised iseärasused. Talvel tegin Panangini kuuri ja ostsin toidulisandi nimega Cardiofit, mis mõjus päris hästi. Mõneks ajaks ehk pooleks aastaks kadusid häired ära, nüüd on jälle tagasi, aga ka stress on suurem. Minul leevendab olukorda Xanaxi tbl, sest rütmihäite tekitab ärevust, mis omakorda tekitab rütmihäireid. Samuti käin joogas ja püüan elada tavaelu edasi, aga vahel tekib ikka must masendus, sest nii häirib elamist. Üks arst ütles, et tema kõige hullemad rütmihäired olid 40-ndates ja teda aitas doppelherz. Loodan, et leiad ikka abi ja psühholoogiline pool on tõesti väga oluline. Soovin sulle kõike head ja sa pole ainus.
Soovitan viirpuuekstrakti. Ausalt ja mitte mõnitamise mõttes, see on leebe looduslik südametoonik, mis on ka doppelherzi koostises.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
