Tegelen probleemiga ammu. Nüüd lisaks ka mediteerin, tegelen tervisega ja söön vitamiine. Tean, et noor ma pole, üle 40. No tahan ikka loota, et see probleem mis kestab juba aastaid!!!, kaob, ma saan sellest üle, ravin vâlja. Harjuda sellega ma ei saa, see on kindel. Aastaid proovisin, ka ADga ja psüholoogi abil. Kui see oleks kord päevas, ma saaks veel kuidagi hakkama. Neid kordi päevas palju…söömise ajal 3-4 korda, siis töötades laua taga ikka tunnen neid tihti, lamades, kõndides. Vahest see tunne on nii jube, et tekkib hirm, et see ei lähe mööda, et see lōpp, et on mingi tõsine haigus, muidu miks siis selline probleem?:( Kas on siin inimesi, kellel südame rütmihäired olid aastaid ja nad ravisid selle probleemi välja. Või mis veel võik aidata? Kuna arstid pole jumalad, äkki ongi mingi haigus, või äkki on tekkinud haigus ja ma pean arsti juurde uuesti minema ja kas on üldse mõte sinna minna? Sõber ütles kord, et mõtetu arsti juurde minna, uut südant sa sealt ei saa, samas selle probleemiga ma ei ela, ma kardan ja kannan, kuid nii tahaks olla rahulik ja saada sellest probleemist lahti!
Teema: Südame rütmihäire, murest murtud.
Sa ei ela, sest kardad ja kannatad. Südame tervisega pole sel mingit seost. Tõenäoliselt oled seesama kägu, kellele on kümneid kordi viisakalt üteldud, et ärevushäiresse ei sure. Probleem laheneb siis, kui tekib miski, mis päriselt elu ähvardab. Siis võtab ka kõige paadunum ärevik end kokku ja saab hakkama.
Ei nori niisama, omast kogemusest räägin.
Leia endale ükskord juba sobiv antidepressant!!!
Oligi aja küsimus, millal taaskord jälle rütmihäire postitus tuleb.
Omast kogemusest: olete korra surnud õiges kohas, so haiglas opisaalis, ja kui silmad lahti teete, jõuab kohale, et nüüd on teie elu pisut teistmoodi ja te peate sellega leppima. Kui ei soovi leppida, siis … no ärge võtke ravimeid ja koormake ennast füüsiliselt jne ja teid rohkem pole.
Teie valisite tee: saripostitused perekooli foorumis.
Samas teei kirjastiil ja mõne diseloomulikud tähed viitavad, et te vist oletegi see saripostitaja, kes teeb siia kõikvõimalikel teemadel kõige jaburamaid postitusi. Klikke on ju vaja, ka ämmaemandate ühingul.
Sul on ärevushäire. Tean, sest mul on ka ja süda jõnksutab ka. Millist AD võtsid ja kui pikalt? Tuleb uuesti proovida, leida sobiv ja võibolla mitu aastat tarvitada. Sa ei saa nendest rütmihäiretest lahti. Tuleb õppida aktsepteerima, et need sul on. Ei ole vaja võidelda, las nad olla. Ja mis on kõige hullem, mis saab juhtuda? Mina olen mõelnud nii, et kui peaksingi surema nende kätte, siis suren. On mul siis vaja 100 aastaseks elada? Täna rääkisin oma 90-aastase vanaemaga telefonis. Ta ei näe enam telekat vaadata ega lugeda, ei kuule hästi ja vilin kõrvus ei lase magada. Põlves ja õlas on pidev valu, õue minna ei saa, kõndimine on liiga valus. Kas ma tahan selliseid piinu? Suren noorelt siis suren, vähemalt senikaua tahan elada täisväärtuslikult ja lükkan need muremõtted eemale.
Mul oli sama. Kahju on, et ma varem ei uskunud oma arsti, kes kinnitas mulle, et süda on korras, raiskasin mitu aastat oma elust ära. Ükskord oli valgustushetk ja saingi aru, et mul on lihtsalt ärevushäire. Siis õppisin nendest jõnksatustest mitte välja tegema ja lõpuks kadusid nad üldse ära.
Aastaid olnud rütmihäireid ei saa välja ravida. Need jäävad elu lõpuni. Lihtsalt kui oled rahulikum ja tegeled ja leiad oma elule sisu, siis ei pane neid tähele.
Kas tõesti ei olnud isegi koroonast abi?
rütmihull on veendunud, et süüdi on ta süda, mitte pea pole korrast ära
Loomulikult käi esmajärjekorras arstil, mis sa siin veel trükid. Osasid häireid saab väga hästi ravida, ära kuula sõbra rumalat juttu.
Arst teeb elementaarsed testid ja annab nende põhjal hinnangu. Kui ütleb, et kõik on korras, siis nii ongi.
Mul oli vahepeal periood, kus süda jättis löögi vahele, ja siis lõi kõvasti ja mõned korrad kiiremini. Arst oleks võinud lisada pärast kontrolli, et neid ongi vahel ka tervetel inimestel, ja et need on ohutud! Stress-ärevus tegi neid 1000% sagedasemaks. Ma ei mäleta, millal mul neid viimati oli, pärast teada saamist kadusid järk-järgult ära 🙂
Loomulikult käi esmajärjekorras arstil, mis sa siin veel trükid. Osasid häireid saab väga hästi ravida, ära kuula sõbra rumalat juttu.
Arst teeb elementaarsed testid ja annab nende põhjal hinnangu. Kui ütleb, et kõik on korras, siis nii ongi.
Mul oli vahepeal periood, kus süda jättis löögi vahele, ja siis lõi kõvasti ja mõned korrad kiiremini. Arst oleks võinud lisada pärast kontrolli, et neid ongi vahel ka tervetel inimestel, ja et need on ohutud! Stress-ärevus tegi neid 1000% sagedasemaks. Ma ei mäleta, millal mul neid viimati oli, pärast teada saamist kadusid järk-järgult ära ????
Ole nüüd ikka, talle on neid ‘elementaarseid’ teste kamaluga tehtud. Ja vähem elementaarseid ka. Jama on selles, et uut südant saab vajadusel küll, aga uut aju veel siirata ei suudeta.
mul olid ka südamerütmihäired, ikka mitu korda tunnis. Arstile läksin aga mitmenädalase väikese palaviku, väsimuse ja kilpnäärme tursega. diagnoositi tahhükardia (kõik kilpnäärme analüüsid korras) ja kui lõpuks eriarstile sain oli palavik 40, kõik analüüsid nii halvad kui võimalik, diagnoositi kilpnäärme põletik, ületalitlus ja sõlmed. pärast rohtude võtma hakkamist läks südamerütm küll korda aga nüüd peale vähendamist tuleb ikka tagasi. sul kilpnääre ei ole valus?
Mul olid ka ärevusest tingitud väga tugevad füüsilised sümptomid. Arsti juures oli kliiniline pilt korras. Lõpuks sain mõttejõu ja AD-de abil füüsilistest sümptomitest lahti ja tunnen end jälle hästi. Mõtle niipidi: need sümptomid ja häired on sul olnud juba pikalt, aga sa pole ära surnud ega miskit. Ei sure sa ka nüüd. Katsu lihtsalt olla ja end tegevuses hoida, et ei oleks aega tähelepanu pöörata neile.
Ei, midagi uut ei loe sa siit kindlasti. Vähemalt mina ei oska välja mõelda MIDAGI uut, mida sulle ca 9. kord kirjutada. Ilmselgelt on kõik need eelmised nõuanded olnud mahavisatud vaev nagunii.
Mul tuttav sai rütmihäiretest lahti siis, kui lõpetas alkoholi tarbimise.
Ma tahaks lihtsalt teada, kas on siin siiki inimesi, kes iga tund, iga öö magama jäädes ja öösel ärgates, ja hommikul, ja õhtul tunnevad vale rütmi südames. Ja, paljudel on probleem, aga just nii tihti? Praegu nagu igal ööl ärkasin, ja tunnen neid jubedusi. Võib olla tasub siiski emosse minna, äkki valves on mõistlik arst, äkki saab aidata. Noo nii enam ei suuda olla….
Ärge hetkel minge, seal on teiesugustest pikk järjekord.
Jah, mul on ka rütmihäired, eluaeg olnud pärast mitut südamelihase põletikku lapsena ja noorena. Loomulikult vegetatiivne närvisüsteem võimendab nende tundmist. Aga – palun tee endale selgeks normaalse kardioloogi juures, kas on tegemist millegi tõsisega, mida tuleb ravida näiteks südame lisajuhetee operatsiooniga (kerge operatsioon) või saab mingil muul moel hakkama. Kui ikka mingid lõõgastavad-rahustavad ravimid ei aita, tuleb see opp ära teha.
Mul on neid kord vähem, siis rohkem. Tuleb leida see põhjuse-tagajäre seos, millal need võimenduvad. Mul on põhjuseks: kuumus, külmas vees ujumine, alkohol, tugev kõhutäis, kanged toidud, emotsionaalsed läbielamised jm. Hiljut võimendus tugevalt pärast jalaveresoonte skleroteraapiat, aga pärast protseduurist paranemist andis taas järele.
Kui ikkagi elukvaliteet sedavõrd kannatab, tuleb leida kardioloog, kes viib läbi uuringud – ultraheli ja 24 tundi Holter, siis aga vajadusel südame sondeerimise ja lisajuhetee kõrvetamise. Asu tegutsema!
Kuna TA on teinud igasugused testid, siis küsimus: kas sa lõpuks äkki palun avaldad täpse diagnoosi, mis rütmihäire sul on, kus ja kuidas tekib?
Ma tean inimesi, kellel süda ei läinudki ühel hetkel rütmi tagasi, 10a elas nii, tahhükardiaga. Ja siis? Kiirabisse ja emosse minnakse siis, kui süda on püsivalt rütmist väljas min 12-24t, üksikute lisal66kidega ei tee emo mitte midagi. Kirjelduse järgi on sul täiesti tavaline paroksümaalne kodade virvendusarütmia, sele kõige kergem vorm.
Mul on südame rütmihäired lapseeast saadik. Ei ole ma neid väga kunagi tähele pannud, kuna tõesti ei ole aega sellist asja jälgida.
Mõni aasta tagasi ostsin pulsikella, siis oli küll hirmus vahel seda näidikut vaadata. Aga elanud ma olen 34 aastat, olen sünnitanud 4 last, teen mõõdukal määral sporti (mitte jooksmist küll) ja elan nagu ikka. Igapäevast elu see ei sega ja ei mõtle ka selle peale.
Kui selline asi sind segab, siis arvan, et mure on rohkem su peas kinni. Kuna oled juba ka üle 40, siis ise sa vast sellise probleemiga enam hakkama ei saa. Pöördu psühholoogi poole.
Mine arsti juurde. Mitte ainult psühhiaatri, vaid ka kardioloogi, vaid tema oskab öelda, kas sinu rütmihäire on ohtlik või mitte. Kui sul on see regulaarselt, siis saad kanda ööpäev läbi monitori, mis EKG-d lindistab. Muidugi võib tegu olla ka lihtsalt ärevusega, kuid teinekord põhjustab vigane, kuid mitte eluohtlik südame rütm ise ärevuse, mis omakorda põhjustab veel ekslikuma südame rütmi. Kui käid kardioloogi juures ära, siis saad vähemalt südamehaiguse välistada ja mõelda psühhiaatrilise ravi peale. Ka kilpnääre võib rütmihäireid põhjustada, aga sul tundub, et see on konkreetsete tegevuste ajal (näiteks söömine, magu on kohe südame juures). Igal juhul, kontrolli üle kõik võimalused, see, et inimesel on muuhulgas ärevus, ei tähenda ei ainuüksi ärevus on südame rütmihäire põhjustajaks. Ära aga minu jutust järelda, et sul on ohtlik surmahaigus, südame rütmiga seotud häireid on paljudel ja nad elavad täiesti normaalset elu.
Millal ma neid tunnen, sama mis eelmisel vastajal, basseinis või väljas kui külm, saunas ja väljas, kodus kui kuum ilm, kui kõht täis, kui kummarda, kui kallutan ette natukene, kui magan ja natukene liigutan, kui liigun, piprased toidud, kuumad toidud, liikumine. Täna, olen koristaja, koristades tundsin neid iga 2-3 min tagant, siis kui vehkisin harjaga. Ka praegu süües, jälle tundsin neid. Panin ennast kirja uuesti arsti juurde, septemris. Samas jube olemine, ma koguaeg kannatan. Rahustid ei aita. Ah jah, kui olen emotsionaalselt kurb või vastupidi rõõmus, ka siis tunnen nein. Diagnoosi täpselt ei tea, vesteldes kardioloogiga lipsas:, pariksismaalne tahhikardia. Samas, kui holter peal alati neid hæireid pole palju. Psühholoogi juures käidud, see saadab jälle arsti juurde. See teeb asja hullemaks! Üks saadab teise juurde, ja keegi ei võta vastutust:) kelle patsient ma siis olen? Holesteriol ka kõrge, 5,8, paks pole, söön tervislikult. Meeleolu halb, sest hirmud on minuga 24h nüüd. Vanus ka:(….ja teadmine et nüüd läheb aina hullemaks. Korjasin rahad kokku ja võtsin skaipi kaudu 30 seansi, parima Venemaalt psühholoogi juures, ei aita, ainult siis kui räägin temaga ja kui pole neid häireid enam vähem ok. Nüüd rahad otsas, kogun uuesti. Ja kas üldse kardioloog saab peab anda, et see pole ohtlik häire minul, ja see…tulge uuesti tagasi kui hakkab halb, common, kohe siis ka tulen, kuna koguaeg halb ju!
Kui sul on EKG-l see häire välja tulnud, siis minu teada saab kardioloog EKG alusel öelda küll, kas see häire on ohtlik või mitte. See test on just mõeldud selleks.
Sa ei ela, sest kardad ja kannatad. Südame tervisega pole sel mingit seost. Tõenäoliselt oled seesama kägu, kellele on kümneid kordi viisakalt üteldud, et ärevushäiresse ei sure. Probleem laheneb siis, kui tekib miski, mis päriselt elu ähvardab. Siis võtab ka kõige paadunum ärevik end kokku ja saab hakkama.
Ei nori niisama, omast kogemusest räägin.
Naljakas, kuidas ollakse nii varmad diagnoosima, et see on kindlasti ärevus. Kuidas sa tead? Oled ta arst ja kõik teised haigused välistanud? Tavaliselt lähtutakse pealiskaudsest esmamuljest, et kui noor inimene (ja 40 on südamehaiguste mõttes noor) ja näeb terve välja, siis ei saa südamehaigust olla. Muidugi ei pea tal olema südamehaigus, aga inimene õpib aastatega ärevushooge tajuma ning ka ärevus võib olla põhjustatud terviseprobleemist, mitte alati terviseprobleem ärevusest.
Naljakas, kuidas ollakse nii varmad diagnoosima, et see on kindlasti ärevus. Kuidas sa tead? Oled ta arst ja kõik teised haigused välistanud? Tavaliselt lähtutakse pealiskaudsest esmamuljest, et kui noor inimene (ja 40 on südamehaiguste mõttes noor) ja näeb terve välja, siis ei saa südamehaigust olla. Muidugi ei pea tal olema südamehaigus, aga inimene õpib aastatega ärevushooge tajuma ning ka ärevus võib olla põhjustatud terviseprobleemist, mitte alati terviseprobleem ärevusest.
Ta on ju arstide poolt sada korda läbi kontrollitud. See on arstide otsus, et tal pole somaatilisi kaebusi, mitte perekooli oma. Lihtsalt ta ei usu neid arste (nagu ka viimases postituses – “äkki on normaalne arst EMOS”), tema jaoks on normaalne vaid arst, kes temaga nõustuks. Ja millegipärast ta keeldub psühhiaatrile minemast. Sada korda oleks jõudnud ära käia juba ju. Ta on ise otsustanud, et on südameprobleem. Eks selliselt elades see varem või hiljem ükskord tõesti ka tuleb – ja siis ta saab rõõmustada, et ma ju ütlesin …
Millal ma neid tunnen, sama mis eelmisel vastajal, basseinis või väljas kui külm, saunas ja väljas, kodus kui kuum ilm, kui kõht täis, kui kummarda, kui kallutan ette natukene, kui magan ja natukene liigutan, kui liigun, piprased toidud, kuumad toidud, liikumine. Täna, olen koristaja, koristades tundsin neid iga 2-3 min tagant, siis kui vehkisin harjaga. Ka praegu süües, jälle tundsin neid. Panin ennast kirja uuesti arsti juurde, septemris. Samas jube olemine, ma koguaeg kannatan. Rahustid ei aita. Ah jah, kui olen emotsionaalselt kurb või vastupidi rõõmus, ka siis tunnen nein. Diagnoosi täpselt ei tea, vesteldes kardioloogiga lipsas:, pariksismaalne tahhikardia. Samas, kui holter peal alati neid hæireid pole palju. Psühholoogi juures käidud, see saadab jälle arsti juurde. See teeb asja hullemaks! Üks saadab teise juurde, ja keegi ei võta vastutust:) kelle patsient ma siis olen? Holesteriol ka kõrge, 5,8, paks pole, söön tervislikult. Meeleolu halb, sest hirmud on minuga 24h nüüd. Vanus ka:(….ja teadmine et nüüd läheb aina hullemaks. Korjasin rahad kokku ja võtsin skaipi kaudu 30 seansi, parima Venemaalt psühholoogi juures, ei aita, ainult siis kui räägin temaga ja kui pole neid häireid enam vähem ok. Nüüd rahad otsas, kogun uuesti. Ja kas üldse kardioloog saab peab anda, et see pole ohtlik häire minul, ja see…tulge uuesti tagasi kui hakkab halb, common, kohe siis ka tulen, kuna koguaeg halb ju!
OMG
Mis selles vaeses peakeses küll ometi toimub…
Siis ei aita jah enam ei viirpuuvann ega psühhiaater.
Aga kas sa ise saad aru, et sinu elu halvab hetkel rohkem hirm kui sinu süda? Jah, on normaalne, et on hirm, aga kui see hirm halvab terve elu ja sa muud ei teegi, kui ainult keskendud sellele, mida su süda teeb, siis see hirm ei ole enam normaalne. See ei ole sinu süda, mis takistab sul elada, see on see hirm. Selline patoloogiline hirm on aga psühhiaatriline probleem – kardioloog seda ravida ei saa.
Üleüldse jääb mulje, et sa loodad, et on olemas mingi imerohi. Kusagil on mingi hea arst, kes lõpuks ometi saab aru, mis sul viga on ja annab sulle õiget ravi, mis kõik su rütmihäired ja hirmu ära võtab. Kas sa saad aru, et sellist asja ei ole olemas?
Saan aru, et sind on uuritud ja puuritud ning on leitud, et kuigi sul on rütmihäire, siis midagi eluohtlikku sul ei ole. See tähendab, et sa pead lihtsalt õppima elama oma südame ja selle arütmiaga. Praegu sa ei ela ju, lihtsalt raiskad oma elu, keskendudes ainult sellele, mida su süda parasjagu teeb või ei tee. Aga seda aega, mis sa niimoodi ära raiskad, et anna sulle keegi tagasi.
Mingit imerohtu, mis su halva enesetunde ära võtaks, ei ole olemas. On sinu valik, kas sa õpid seda aktsepteerima ning elad selle kõige kiuste nii hästi kui saad ning naudid oma elu nii palju kui võimalik. Või siis jätkad nii nagu praegu, keskendudes ainult oma halvale tundele ja südame tegevusele.
Ma isegi vist ei soovitaks sulle psühhiaatrit, sest kahtlustan, et ainult rahustid või antidepressandid sind ka ei aitaks – terviseärevus tundub sul olevat nii kõvasti kinnistunud. Pigem oleks sul vaja head psühhoterapeuti, kes mõistaks sinu kroonilise (psüühilise) probleemi olemust ning aitaks sul õppida sellega toime tulema ning elu nautima oma rütmihäirete kiuste.
