Esileht Ilu ja tervis Südamelihase põletik või psühhosomaatika?

Näitan 21 postitust - vahemik 1 kuni 21 (kokku 21 )

Teema: Südamelihase põletik või psühhosomaatika?

Postitas:

Olen täitsa mures. Ma ei saa aru mis minu südame või siis mitte, toimub?
Kaks aastat tagasi sain väikese infarkti ja kaasnes südamelihase kerge kahjustus, parem vatsake tagasein. Põhjus ei olnud organis st. südamehaigust polnud. Arvati et jõusaal + liigselt trombotsüüde. Eks ma kogusin seda jõusaali pinget ka koguaeg endasse ja hinge lõõgastavaid asju elus jube vähe.
Diagnoositi tagantjärgi st. mingit konkreetset momenti polnud. Füüsiline kardio võimekus oli kuni selle aasta veebr hea, nagu poleks suurt midagi muutunud.
Veebr põdesin kangemat viirushaigust – kaks päeva palavik, siis kaasnes põskkoopa põletik(esimest korda elus) ja tohutu nohu – rohekas. Viitab suurele põletikule. Sain jagu ca nädalaga. Pea oli veel pikalt paks, väsimus kestis ka veel nädala. Kusagil märti keskeks oli enesetunne juba täitsa inimene. Jalutasin üsna palju ja ei tundnud midagi otseselt valesti. Panin aga tähele et mu jalgades pole üldse jõu võimekust. Nt kükid või välja ette sammud – jalad olid täitsa tühjad ja tahtsid krampi kiskuda. Kunagi pole kogenud sellist “tühjust” reites.

Alustasin samal ajal lihtsalt kerge toonuse trennidega – kätekad pargis ja kerge raskusega õlga, biitseps. Ei tundnud jõuetust ja sain üsna hästi hakkama.
Aprillis tekkis mõte et proovin kerget jooksu. Ja ca 500m peale tuleb sein ette…ei jaksa enam. Pean jalutama. Pulss ka hästi kõrge ja jalad täitsa tühjad. Nagu ei saaks energiat ja “õhk” ei käiks läbi. Taastumine oli ka pikk..st jalad andsid jälle mitu päeva tunda. Alles jaan veebr jooksin lindi peal 40min järjest ja kõik toimis kenasti.
Mai algus. Nii…andsin endale puhkust ja nädala pärast proovisin uuesti. Nüüd jaksasin vbl vaid 300m joosta kui sein ette ja jälle pulss tohutu aga tunne nagu süda töötaks tühja. Jalad jõuetud.
Mitte kunagi pole mul sellist asja olnud.

Öösel läks enesetunne nii kehvaks et kartsin südame pärast ja läksin EMOsse. Püsti oli jiba raske seista. Vereproov oli korras, südame kahjustuse markerid ka korras. Pulss kõrge 110 ja rõhk ka nats. Sain vaid beetablokaatori ja füsio lahust. Beetablokaator mõjus väga rahustavalt ja enesetunne paranes.
Sellele aga järgnes nädala jooksul aina suurenev väsimus. Täiesti jõuetus tekkis… pea paks, uimane, pilk aeglane, nagu poleks maailmaga selges ja teravas kontaktis. Kõndida oli uiatuia, nagu põrand veitsa kummist. Tohutu unisus ka. Õhtul väljas olles läksid käed jube külmaks. Mõnel päeval olin nii läbi et võisin olla terve päeva pmts pikali ja kätt ka ei jaksanud tõsta. Hea oligi ainult pikali olla. Täitsa elava laiba tunne oli. Sellist jõetust pole ka kogenud varem. Vbl midagi sarnast oli viirushaiguse ajal kui palaviku päev oli.
Peagi kaasnes emotsionaalne kokku varisemine. Kuna füüsili ma tundsin end täiesti jõuetuna ( see pole võrreldav nt trenni väsimusega. Täiesti teistmoodi oli) siis see kuidagi tekitas emotsionaalse kurbuse, ängi ja teadmatuse tunde et mis mul viga küll on. Ajas päris palju ka nutma. Aastaid pole nutnud. Kusjuures siis võisin end natuke kergemalt tunda ja hingamine rahunes. Nädal otsa iga päev korra kaks nutsin. Nagu miski emotsioon tahaks välja saada. Tahaks kõik müürid alla lasta ja hinges päriselt ka alasti olla. Tunne oli selline et “ma ei jaksa enam”

Käisin ära ka kardioloogi juures – sel ajal kasutasin veel ka beetablokaatoreid. Ehho leid oli et südame võimekus langenud EF 50 peale ( muidu mul 60). Koormistesti ma poleks suutnud vist üldse teha. Seda ei teinud. Rütmihäireid vähe, ka ekg sama nagu enne. Valusid südames ei ole. Küll aga võib olla valusad kohad peale trenni rinnaku või natuke kaenla aluse suunas närvipunktides. Kokkuvõttes arst midagi uut ei diagnoosinud. Jätkuvalt jäi ainsaks ravimiks aspiriin ja beetablok ei soovitanud kuna AV I astme blokaad. Huvitav kas EF langus võis ka tulla beetablokaatorist? Kasutasin neid vaid nädala ja ehho ehk ultraheli jäi sinna perioodi.

Teine küsimus mida ma ise kahtlustasin on südamelihase põletik. Kardio ära kukkumine ja jalgade jõuetus ning nende pikk taatumine sai alguse peale veebr viirust. Arst arvas et ilmselt mul ikka ei ole müokardiiti. Jooks on ikka välistatud – ei jaksa lihtsalt pikemat maad. Olen kunagi väga ok jooksja olnud. 10km alla 50min. Üleüldine jõuetus on tänaseks ca kaks nädalat peaaegu kadunud. Jalutan pikka maad nt 5-7km ja seda kannatan suht hästi. Ma lihtsalt kardan et kui ikkagi on salakaval südamelih põletik siis äkki teen südamele liiga kui kasvõi natuke rohkem pingutan. See totaalne jõuetus oli lihtsalt nii teistmoodi. Ja jalad jätkuvalt nõrgad. Hakkavad pinge alla kergelt tudisema, värisema.

Mida siiski arvata, kas võib olla südamelihase varjatud põletik mida arst ei suutnud diagnoosida?

Ja viimaks – mul kaasnes selle tohutu jõuetuse ajaga emotsionaalne tundlikkus. Äkki hoopis tegu depressiooniga, läbipõlemine? Olen tegelenud aastaid asjaga mis loob kerget üidevat stressi ja ärevust. Samas lõõgastavaid ja hinge liigutavaid tundmusi on jube vähe. Tuim olla ka kuidagi.

+1
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 03.06 07:21; 04.06 10:37; 04.06 17:06; 08.06 20:00;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Beetablokker jäi emost alates peale?
Palun mine perearsti juurde ja las teeb kopsuröntgeni. Võimalik, et püstijalu põetud kopsupõletik. Kui on väsimus ja jõuetus, siis see on siiski tõsine kaebus ja tuleb uurida. Lisaks südamele võivad olla ka kilpnäärme probleemid või mis iganes. Trenni ja jooksuga seni võtaks kergemalt ja alustaks perearsti juurest.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 03.06 07:32; 06.06 13:04;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Beetablokker jäi emost alates peale?
… või mis iganes. …

Läbi aegade Perekooli kõige täpsem diagnoos!
Aga kuhu jäi magneesiumiga määrimine nii seest kui väljast! See ju tõstab EF kohe üle 60, saabki jätkata elu lõpuni, veel vanadekodus kah kangi tõsta järjest suuremate raskustega.

+3
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 03.06 10:12; 04.06 10:39; 04.06 12:09; 04.06 12:13;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen täitsa mures. Ma ei saa aru mis minu südame või siis mitte, toimub?

Kaks aastat tagasi sain väikese infarkti ja kaasnes südamelihase kerge kahjustus, parem vatsake tagasein. Põhjus ei olnud organis st. südamehaigust polnud. Arvati et jõusaal + liigselt trombotsüüde. Eks ma kogusin seda jõusaali pinget ka koguaeg endasse ja hinge lõõgastavaid asju elus jube vähe.

Diagnoositi tagantjärgi st. mingit konkreetset momenti polnud. Füüsiline kardio võimekus oli kuni selle aasta veebr hea, nagu poleks suurt midagi muutunud.

Veebr põdesin kangemat viirushaigust – kaks päeva palavik, siis kaasnes põskkoopa põletik(esimest korda elus) ja tohutu nohu – rohekas. Viitab suurele põletikule. Sain jagu ca nädalaga. Pea oli veel pikalt paks, väsimus kestis ka veel nädala. Kusagil märti keskeks oli enesetunne juba täitsa inimene. Jalutasin üsna palju ja ei tundnud midagi otseselt valesti. Panin aga tähele et mu jalgades pole üldse jõu võimekust. Nt kükid või välja ette sammud – jalad olid täitsa tühjad ja tahtsid krampi kiskuda. Kunagi pole kogenud sellist “tühjust” reites.

Alustasin samal ajal lihtsalt kerge toonuse trennidega – kätekad pargis ja kerge raskusega õlga, biitseps. Ei tundnud jõuetust ja sain üsna hästi hakkama.

Aprillis tekkis mõte et proovin kerget jooksu. Ja ca 500m peale tuleb sein ette…ei jaksa enam. Pean jalutama. Pulss ka hästi kõrge ja jalad täitsa tühjad. Nagu ei saaks energiat ja “õhk” ei käiks läbi. Taastumine oli ka pikk..st jalad andsid jälle mitu päeva tunda. Alles jaan veebr jooksin lindi peal 40min järjest ja kõik toimis kenasti.

Mai algus. Nii…andsin endale puhkust ja nädala pärast proovisin uuesti. Nüüd jaksasin vbl vaid 300m joosta kui sein ette ja jälle pulss tohutu aga tunne nagu süda töötaks tühja. Jalad jõuetud.

Mitte kunagi pole mul sellist asja olnud.

Öösel läks enesetunne nii kehvaks et kartsin südame pärast ja läksin EMOsse. Püsti oli jiba raske seista. Vereproov oli korras, südame kahjustuse markerid ka korras. Pulss kõrge 110 ja rõhk ka nats. Sain vaid beetablokaatori ja füsio lahust. Beetablokaator mõjus väga rahustavalt ja enesetunne paranes.

Sellele aga järgnes nädala jooksul aina suurenev väsimus. Täiesti jõuetus tekkis… pea paks, uimane, pilk aeglane, nagu poleks maailmaga selges ja teravas kontaktis. Kõndida oli uiatuia, nagu põrand veitsa kummist. Tohutu unisus ka. Õhtul väljas olles läksid käed jube külmaks. Mõnel päeval olin nii läbi et võisin olla terve päeva pmts pikali ja kätt ka ei jaksanud tõsta. Hea oligi ainult pikali olla. Täitsa elava laiba tunne oli. Sellist jõetust pole ka kogenud varem. Vbl midagi sarnast oli viirushaiguse ajal kui palaviku päev oli.

Peagi kaasnes emotsionaalne kokku varisemine. Kuna füüsili ma tundsin end täiesti jõuetuna ( see pole võrreldav nt trenni väsimusega. Täiesti teistmoodi oli) siis see kuidagi tekitas emotsionaalse kurbuse, ängi ja teadmatuse tunde et mis mul viga küll on. Ajas päris palju ka nutma. Aastaid pole nutnud. Kusjuures siis võisin end natuke kergemalt tunda ja hingamine rahunes. Nädal otsa iga päev korra kaks nutsin. Nagu miski emotsioon tahaks välja saada. Tahaks kõik müürid alla lasta ja hinges päriselt ka alasti olla. Tunne oli selline et “ma ei jaksa enam”

Käisin ära ka kardioloogi juures – sel ajal kasutasin veel ka beetablokaatoreid. Ehho leid oli et südame võimekus langenud EF 50 peale ( muidu mul 60). Koormistesti ma poleks suutnud vist üldse teha. Seda ei teinud. Rütmihäireid vähe, ka ekg sama nagu enne. Valusid südames ei ole. Küll aga võib olla valusad kohad peale trenni rinnaku või natuke kaenla aluse suunas närvipunktides. Kokkuvõttes arst midagi uut ei diagnoosinud. Jätkuvalt jäi ainsaks ravimiks aspiriin ja beetablok ei soovitanud kuna AV I astme blokaad. Huvitav kas EF langus võis ka tulla beetablokaatorist? Kasutasin neid vaid nädala ja ehho ehk ultraheli jäi sinna perioodi.

Teine küsimus mida ma ise kahtlustasin on südamelihase põletik. Kardio ära kukkumine ja jalgade jõuetus ning nende pikk taatumine sai alguse peale veebr viirust. Arst arvas et ilmselt mul ikka ei ole müokardiiti. Jooks on ikka välistatud – ei jaksa lihtsalt pikemat maad. Olen kunagi väga ok jooksja olnud. 10km alla 50min. Üleüldine jõuetus on tänaseks ca kaks nädalat peaaegu kadunud. Jalutan pikka maad nt 5-7km ja seda kannatan suht hästi. Ma lihtsalt kardan et kui ikkagi on salakaval südamelih põletik siis äkki teen südamele liiga kui kasvõi natuke rohkem pingutan. See totaalne jõuetus oli lihtsalt nii teistmoodi. Ja jalad jätkuvalt nõrgad. Hakkavad pinge alla kergelt tudisema, värisema.

Mida siiski arvata, kas võib olla südamelihase varjatud põletik mida arst ei suutnud diagnoosida?

Ja viimaks – mul kaasnes selle tohutu jõuetuse ajaga emotsionaalne tundlikkus. Äkki hoopis tegu depressiooniga, läbipõlemine? Olen tegelenud aastaid asjaga mis loob kerget üidevat stressi ja ärevust. Samas lõõgastavaid ja hinge liigutavaid tundmusi on jube vähe. Tuim olla ka kuidagi.

Ma pakun oma rumala peaga, et sul on tekkinud ärevus, mis võimandab kôike. Mul omal hetkel sama jama. Karantiini ajal sain mingi meeleolulanguse, enne seda oli palju pinget olnud. Järjest hakkas kerima erinevaid vastikuid enesetundeid. Viimasel ajal pea paks, vatine oleks. Olen proovinud teha lõõgastusvõtteid ja nende ajal on tulnud nutt peale. Samuti muusikat kuulates jne. Ka nagu pinge tahaks paisu tagant välja.
Mul vanast ajast(kui südamehaiguse hirmus arste mööda jooksin) jäänid meelde, et rahulikus olekus südamepekslemine pigem ikka närvidest.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

põhjalikke verenäite on vaja. südamejama on muutunud sul kinnisideeks, see võimendab ärevust ja naksi, pulss ja vererõhk tõuseb, mis koormab südant.
jäta trennid ära, uuri välja, millest kogu jama. väsimuse ja jõuetuse intensiivne tundmine on väga paha märk.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mida siiski arvata, kas võib olla südamelihase varjatud põletik mida arst ei suutnud diagnoosida?

Kardioloog siis mingi täielik tumba ja Perekool temast targem?

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui oled infarkti läbi põdenud, peaks raviarst sulle koostama rehabilitatsiooniplaani. See pikk kirjeldus annab märku siiski millestki muust kui pelgalt psüühilised probleemid. Mõni hea kardioloog, kes viitsib ka süveneda, oskaks ehk rohkem aidata ja sinu järgmised sammud lahti seletada. Beetablokaatorid jäta kindlasti ära. Soovitaks mõnda nn südamepaketti koos vereanalüüsidega, mis ühtlasi näitaks, kas ehk ongi südamelihasepõletik läbi põetud.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 03.06 20:48; 04.06 19:47;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Midagi kindlat ei saa ilma uuringute ja täiendavate analüüsideta väita. Pöördu kindlasti oma murega perearsti poole.
Kas sa tead, mida südame EF endast üldse kujutab? EF > 50% on normaalne. Vere hulk, mida süda iga löögiga edasi pumpab on täiesti normaalne.
EF ei või olla 100%, sest süda ei tühjene täielikult. Levinud väärarusaam on, et kui EF on 50%, siis inimene kujutab ette, et tema süda töötab enam 50% ulatuses. Nii see ei ole!

EF üksinda ei piisa diagnoosi tegemiseks!

Rütmihäireid vähe

Mislaadi rütmihäired? Lisalöögid? Kas AV blokaad on infarktiarmist tingitud?

Toitumine korras? Kasutad ergutavaid jooke, toidulisandeid? Hammaste olukord?

Trenniga pea nüüd pausi. Füüsiline pingutus on väga suur koormus südamele.
Jõuetusele võib olla mitu põhjust ja see tuleb välja selgitada.
Kõike head sulle!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 04.06 01:00; 04.06 12:08; 04.06 12:37; 04.06 12:48;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tere taas – algataja siinpool.
Tänan siiralt kõiki süvenemast ja vastamast. Teema ju pikk ja nüansirohke.
Püüan siis juurde kirjutada ja küsimustele vastata.

EMOs (mai algus) tehti ju vereanalüüs – kõik oli korras, va. vaid tsipa kõrge hemoglobiin ja trombotsüüd (füsioloog eripära). Hemaogl alanes 171 nädala jooksul. Lisaks kuulati kopse – korras. Ei ole ühtegi sümptomit, et võiks olla kopsupõletik olnud.

Beetablok metoprolol võtsin vaid nädala peale EMOt.
Holter – mälu järgi oli vist ca 100 VES ja SVES.
Südame jõnksatused, mida kogen pea alati peale suuremaid koormusi (siis kui veel sain jooksmas käia või trenni teha) need hakkasid peale infarkti perioodi 2019 alguses. Ei ole palju, aga ikkagi aeg-ajalt kergelt häirib, paneb kohe südamele ju mõtlema ja viib tähelepanu sinna. Niisama puhkuse ajal on neid kuidagi palju vähem tunda. Mõni päev peaaegu ei märkagi (nt. see aeg kui täitsa oimetu olin)
AV – blokaad on ilmselt jah armi tõttu – koormustestil sept 2019, see kaob.

Mulle tehti 2019 august-dets hästi palju uuringuid ja vereteste. Gastro (mõõga neelamine), kilpnääre, roe – korras kõik. Mul olid krooksumine ja stenokardia valud (kael, lõug) aeg ajalt..nt. külmaga joostes, aga sel ajal polnud veel infakt diagnoositud. Üldse ei esinenud mul ühte konkreetset infakti momenti, see nagu oli ajapikku tekkiv…südames polnud valusid. Aga kummitama hakkasid aeg ajalt just need stenokardia tüüpi valud. Seega uuriti autoimuun haiguseid, ehho, mrt ja isegi sondeerimine, mis siis viimaks täpselt näitas, et veresoonte kaks lõppu olid läinud umbe. Suhtlesin ka ühe kõrge proffiga PERH-st ning tema vaatas, et ehho on korras ja infarkt suht väike ning tagaseinas, siis sportimist ei tohiks küll segada ja ei seganudki kuni siis veebr järgse viiruseni.

Alates mai keskelt hakkasin paremini end tundma ja viimane nädal maist olin täitsa inimene juba. Jalutada polnud probleeme ja tegin isegi kaks korda treppide kerge trenni. Linnahallis alt üles 3-4x. Peale seda oli päeval ok olla, kerge väsimus, aga õhtul lükkab jälle vererõhk nats kõrge 145/90 kandis ja pulss ka 80-85. Ei ole nii rahulik magada. Ja lisaks tunda, kuidas taastumine on pikk jalgadel, mitu päeva.

Käisin nüüd maal just viimane näd vahetus, enesetunne oli päris hea. Mitte mingit tunnet polnud, et mul oleks mingi haigus. Pühap tegin natuke rohkem tööd – lõikasin rauda seal relakaga ja jalgade asend selline, et mõnda aega on pinge all – ja no ei jaksa väga olla. Nagu ei kannata üldse koormust. Kergelt hakkavad siis tudisema ja peab istuma. Esmasp jalad valusad nagu oleks trenni teinud ja hakkas taas see väsimus peale tulema. Vererõhk ka kõrge jälle 140/90. Lisaks selle väsimuse/jõuetusega kaasneb kohe ka emotsionaalne nõrkus – lihtsalt ajavad mingid tundmused ja nutma. See pole tüüpiline füüsiline kurnatus – nõksa teistmoodi, pole varem sellist asja kogenud ja raske kirjeldada. Füüsilise kurnatusega vaim on ergas ja emotsionaalselt ka ju stabiilne, aga mul tekib ka seal muretunne, kurbus, et nagu olengi sant. Tänaseks suht kadunud ja rõhk ka alla tulnud 130/80.

Aga ikkagi – joosta ma pikemat maad ei jaksaks ja isegi kergemad trennid vist lükkaks mind rivist praegu välja. Jätan need täitsa kõrvale, sest tegelt peab enesetunne peale koormusi olema hea.
Üks tähelepanek veel – viimasel poolel aastal kehatemp nõks alanenud. Mina saan kodus 35.9-36.1 enemasti. Mäletan et ammusest ajast see ikka oli nõks kõrgem.

Mis see südamepakett tähendaks, ja mida veres veel uurida? Tehti ju just hiljuti ekg, holter ja ultraheli.

Mis vereanalüüse veel võiks siis teha või mis uuringuid?
Perearstile ka rääkisin mai alguses kui täitsa oimetu olin – esimene valik oli tema arvates, et proovime antidepress. Kui üle ei lähe siis räägiksime uuesti. Igaks juhuks ei hakanud võtma neid.

Toitun tegelikult ka hästi: teen ise palju süüa, puhtad kodused ained. Piima ei tarbi, nisu tarbin ka võimalikult vähe. Liha ostan vist ainult turult. Söön 3x päevas. Ergutavatest asjadest olen viimasel ajal joonud vaid koolat – see tegelt ka tegi enesetunnet paremaks ja andis nagu nats energiat. Nüüd hakkab isu ära kaduma. Alkoholi ei joo, kadus ära selle koroona ajaga. Pole kodus kunagi regulaarne jooja olnud. Aga eelm aasta käisin suht palju pidudel, üle kahe nädala vast ikka.

+1
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 03.06 07:21; 04.06 10:37; 04.06 17:06; 08.06 20:00;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui oled infarkti läbi põdenud, peaks raviarst sulle koostama rehabilitatsiooniplaani. See pikk kirjeldus annab märku siiski millestki muust kui pelgalt psüühilised probleemid. Mõni hea kardioloog, kes viitsib ka süveneda, oskaks ehk rohkem aidata ja sinu järgmised sammud lahti seletada. Beetablokaatorid jäta kindlasti ära. Soovitaks mõnda nn südamepaketti koos vereanalüüsidega, mis ühtlasi näitaks, kas ehk ongi südamelihasepõletik läbi põetud.

Palun moderaatoril postitus kustutada: tegu on eluohtliku soovitusega (“Beetablokaatorid jäta kindlasti ära.”).

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 03.06 10:12; 04.06 10:39; 04.06 12:09; 04.06 12:13;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Palun moderaatoril postitus kustutada: tegu on eluohtliku soovitusega (“Beetablokaatorid jäta kindlasti ära.”)

Mida ja keda aitab teema kustutamine? Arvad sa tõesti, et inimene katkestab arsti poolt määratud ravi anonüümse kommentaari peale!? Hästi ei taha uskuda. Usun, et arst on põhjalikult selgitanud miks väljakirjutatud ravim oluline on.
Kui hea ei ole olla tuleb uuesti arsti juurde minna.

0
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 04.06 01:00; 04.06 12:08; 04.06 12:37; 04.06 12:48;
To report this post you need to login first.
Postitas:

“Ergutavatest asjadest olen viimasel ajal joonud vaid koolat”. Jeerum küll seal üleval, sa näed ja ei mürista! Ega koolas sisalduv kofeiin ju pulssi ei tõsta ehka siis ka vererõhku. Onjueksju!
Saage juba ükskord aru: kui auto mootoril on neljast silindrist üks tuksis või lonkab siis pole autol enam endist jõudlust. Juht varsti harjubki ära, et liikleb aeglasemalt. Minul võttis see harjumine aega kolm aastat ja sain aru, et minu kõikide silindrite klapid on tuksis ja nii ongi. Arst arvas, et lihtsam on uus mootor panna, kui kõiki klappe hakata proteesima. Siiamaani vigaste survetakti klappidega.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 03.06 10:12; 04.06 10:39; 04.06 12:09; 04.06 12:13;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Palun moderaatoril postitus kustutada: tegu on eluohtliku soovitusega (“Beetablokaatorid jäta kindlasti ära.”)

Mida ja keda aitab teema kustutamine? Arvad sa tõesti, et inimene katkestab arsti poolt määratud ravi anonüümse kommentaari peale!? Hästi ei taha uskuda. Usun, et arst on põhjalikult selgitanud miks väljakirjutatud ravim oluline on.

Kui hea ei ole olla tuleb uuesti arsti juurde minna.

Loomaaed on kirju. Kui teema algatanu ei lõpetagi siis teemat lugev teine inimene ja teised inimesed võivad seda oma madalas iqus siiski teha. Miks peab maksumaksja sellise ohtliku postituse tõttu kinni maksma nende isikute hilisema kallima ravi, mis on põhjustatud võtmata ravimitest? Juhin tähelepanu, et käesoleva foorumi näol ei ole tegu mingi suvalise puuraidurite eriala foorumiga, vaid siiski tugevalt meditsiini poole kaldu oleva foorumiga.

+1
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 03.06 10:12; 04.06 10:39; 04.06 12:09; 04.06 12:13;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Perearstile ka rääkisin mai alguses kui täitsa oimetu olin – esimene valik oli tema arvates, et proovime antidepress. Kui üle ei lähe siis räägiksime uuesti. Igaks juhuks ei hakanud võtma neid.

Teemaalgataja sind on põhjalikult uuritud. Kui enesetunne on endiselt kehv, tuleb oma raviarsti poole pöörduda. Kuna sa aga oma raviarsti ei usalda ja ravijuhiseid ei järgi, siis on tal raske sind aidata. Omaalgatuslikult ei saa mingeid ravimeid lõpetada ja alustada! Ega antidepressant ei tähenda otsejoones, et sa oleksid depressioonis. Ravimit kasutatakse ka mitmetel teistel põhjustel, näiteks rasked üleelamised jne.

Ergutavatest asjadest olen viimasel ajal joonud vaid koolat – see tegelt ka tegi enesetunnet paremaks ja andis nagu nats energiat.

Koolajoogid mõjutavad südametööd, proovi kõrvaldada.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 04.06 01:00; 04.06 12:08; 04.06 12:37; 04.06 12:48;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Miks peab maksumaksja sellise ohtliku postituse tõttu kinni maksma nende isikute hilisema kallima ravi, mis on põhjustatud võtmata ravimitest?

Teata ebasobivast kommentaarist. Klõpsa nii kaua, et konkreetne postitus kustutatakse.

Me võime igasugu mikse küsida maksumaksjate raha kohta. Alates suitsetajatest ja lõpetades koolajoojatega.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 04.06 01:00; 04.06 12:08; 04.06 12:37; 04.06 12:48;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mida ja keda aitab teema kustutamine? Arvad sa tõesti, et inimene katkestab arsti poolt määratud ravi anonüümse kommentaari peale!? Hästi ei taha uskuda. Usun, et arst on põhjalikult selgitanud miks väljakirjutatud ravim oluline on.

Kui inimene juba nii pikalt ja põhjalikult suvalises foorumis oma terviseprobleemist ja -ajaloost kirjutab, siis võib arvata küll, et katkestakski!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Easy easy!
Minu raviarst ehk kardioloog ise palus mitte võtta beetablok. Kuna AV i blokaad nats süvenes. Ja mainis et neid pigem hea kasutada infakti järgsel ravil…hoiab südant “tagasi” ja ei lase adrekal mõjuda.

Ei näe ka ise mingit vajadust nende järele. Pole puperdamisi ega mingeid “hooge”.

Koola vajadus tekkis just sel ajal kui totaalselt jõuetu olin. Jõin ca 0.5 pdl päevas. Aga nii kui jälle energia tagasi hakkas tulema siis enam nagu ei tahagi. Muidu koolat ei joo.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 03.06 07:21; 04.06 10:37; 04.06 17:06; 08.06 20:00;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Easy easy!

Minu raviarst ehk kardioloog ise palus mitte võtta beetablok. Kuna AV i blokaad nats süvenes. Ja mainis et neid pigem hea kasutada infakti järgsel ravil…hoiab südant “tagasi” ja ei lase adrekal mõjuda.

Ei näe ka ise mingit vajadust nende järele. Pole puperdamisi ega mingeid “hooge”.

Koola vajadus tekkis just sel ajal kui totaalselt jõuetu olin. Jõin ca 0.5 pdl päevas. Aga nii kui jälle energia tagasi hakkas tulema siis enam nagu ei tahagi. Muidu koolat ei joo.[/quotSa

..ja sa pole esimene, kellel arst ei soovita kasutada beetablokaatoreid. Minul samuti. Kusjuures lisas, et lihtsam on tegeleda haiguslike südamehäirete kui ravimist põhjustatud südamehäiretega, mis võivad isegi põhjustada surma.
Kogu sinu lugu veelkord lugedes jääb subjektiivne tunne, et pead muutma oma eluviisi ning selles saab sulle abiks olla kardioloog, kes on valmis aega võtma, et sinu lugu koos sinuga läbi vaadata ja soovitused anda. Ehk saad kusagile tasulisele vastuvõtule lootuses, et arst võtab aega arutada olukorra üle. Ehk peab leppima olukorraga, et ei saa olla füüsiliselt niivõrd aktiivne kui tahaksid. Või siis pead selle pürgimuse kanaliseerima näit joogasse või mujale. Sinu keha on mingil põhjusel selle vastu.
Muide, kui äreva südame tõttu on raske magada, aitab valocordin, seda soovitas mulle kardioloog ja see toimib ideaalselt. 1x võtta ja pinge lihastes, ka südamelihases on kadunud ja piisab ühekordsest võtmisest.
Soovin edu!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 03.06 20:48; 04.06 19:47;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mis see hemoglobiin siis on tavapäraselt, 171? Kui vereproovid on muidu korras ja Hgb ikka liiga kõrge piisava vedelikutarvitamise juures, siis polütsüteemia võib vabalt selliseid sümptome anda nagu väsimus ja pea paks tunne. Trombotsütoos ka hea ei ole, siin peaks hoopis hematoloogiga konsulteerima. Süda peab pumpama mingit siirupit praegu. Kui koormust ka peale anda, siis on eriti raske. Higistad ka ja dehüdratatsiooni foonil saad veel mingi trombi kuhugi sellise verega. Infarkt ka ilmselt sellega seotud, et veri paks. Nii et spordiga paus ja marss hematoloogi juurde. Doonoriks käid? Sellega saaks kiirelt vere ajutiselt veidi lahjemaks.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 03.06 07:32; 06.06 13:04;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Hei
Mul hgb ztabiilselt seal 165-170 kandis.
Trombostüüte on koguaeg olnud nõks üle. Nagu mainisin mul 500 ja 600 kandis. Norm inimesel 300 ja veitsa peale.
Joon iga päev nüüd mitu klaasi sooja vett.
Hematoloogi juures olengi kirjas peale selle südame asja avastamist. Sest haigust mul ei ole. Hemat ei pea vajalikuks hetkel midagi teha. Tundub väga asjalik ja mõistlik noor naine.

Jään jälgimise alla.

Minul need füüsilised sümptomid kõiguvad/vahelduvad. Kisub sinna paanika ärevushäire sügavale pakitud emotsioonide süda kinni mõtete suunas.

Ps saatsin pmts kogu detailse jutu ka ühele PErhi pro kardiloogile kes siiski arvas et südame olukord täitsa ok ja pigem lõhnab paanika ärevuse suunas.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 03.06 07:21; 04.06 10:37; 04.06 17:06; 08.06 20:00;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tundub ärevushäire moodi. Mina uuriksin arstilt selle kohta ka.

_

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 21 postitust - vahemik 1 kuni 21 (kokku 21 )


Esileht Ilu ja tervis Südamelihase põletik või psühhosomaatika?