Kuidas väärikalt hakkama saada olukorraga, kus lahkumineku järgselt tuleb beebi (6k) isa iganädalaselt minu koju temaga kohtuma… Kõik veel ülivärske, mees pettis korduvalt raseduse ja beebi kõrvalt. Ma lihtsalt ei suuda mõelda, et pean teda kodus lapsega tegelemas nãgema 🙁
Näitan 21 postitust - vahemik 1 kuni 21 (kokku 21 )
Teema: Südamevalu
20.01.2020 16:23
To report this post you need to login first.
20.01.2020 16:37
Siin aitab ainult aeg.
To report this post you need to login first.
20.01.2020 16:42
Leppige nii kokku, et annad lapse üle ukse ja isa läheb lapsega jalutama. Sa ei pea mehe sigaduste pärast ennast lõhkuma. Ütledki nii, et võtku või jätku, sinule tekib temaga koos olles stress, mis häirib ka last ning lapse aastaseks saamiseni te ühes ruumis ei viibi. Kui mees hakkab oma õigusi nõudma – siis need müüs ta maha sind pettes.
To report this post you need to login first.
20.01.2020 17:25
Ma küll ei hakkaks pooleaastast last mehega omapäi välja saatma. Esiteks pole ju see, kui laps magab vankris, mingi isa ja lapse koosolemine – mis vahet beebil, kes ta vankrit lükkab. Teiseks oleks mul lapse pärast süda märksa rahulikum, kui nende kohtumine minu silma all kulgeks. Aeg läheb kiiresti, varsti on laps nii suur, et saavad ka kahekesi välja minna: mänguväljakule, loomaaeda, teatrisse, niisama jalutama – kuhu iganes. Praegu tuleb lihtsalt mõelda, et nii on lapsele parim – sest kui on ikka nii normaalne isa, et tõesti käib igal nädalal korrapäraselt lapsel külas, siis ei tohiks neid suhteid küll kuidagi lämmatada. Korja oma eneseuhkus kokku – mõistusega saad ju aru, et pole mõtet taga nutta meest, kes sinuga sel kombel käitunud on. Süda võib muidugi midagi muud öelda, aga talle tuleb lihtsalt öelda, et olgu vait :). Kaua see mees ikka külas on, kannata välja! Ja ära unusta ka seda, et mida muretum, lõbusam ja ükskõiksem sa oled, seda rohkem see mehe enesearmastust riivab – talle sobiks tõenäoliselt palju rohkem, kui sa paluksid ikka ja jälle uut võimalust või upuksid pisaraisse vmt. Üleolek on omamoodi kättemaks – ja seejuures tagasi vaadates üks magusamaist. Nii et võta ennast kokku, ole pealtnäha sõbralik, heatujuline ja muretu, enneta tekkida võivaid ebamugavaid pause sellega, et räägid, mis laps vahepeal teinud. Kui enam ei jaksa, siis ütle, et kasutad juhust teises toas midagi koristada või korra poes käia vmt. Ja pärast ära unusta öelda midagi selles laadis, et “aitäh, sinust oli palju abi”. Sellise sõbralikkuse pinnalt – isegi kui see on vaid näiline – on sada korda lihtsam lapsega tegelemist jagada, endale vahel juuksurile või kosmeetiku juurde minekuks vaba aega saada jmt. Kisklemine ja kraaklemine ei too seda, mis kunagi oli, nagunii tagasi, aga muudab kogu elu märksa keerulisemaks. Milleks?
Ajapikku annab südamevalu järele, muretult sõbralik suhtlemine tuleb aina paremini välja ja mõne aasta pärast on lapsel ka hea vaadata, et vanemad saavad omavahel hästi läbi. Lapse nimel tasub ju pingutada, kas pole?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 20.01 17:25; 25.01 03:56;
To report this post you need to login first.
20.01.2020 17:39
Mingit mõtet pole sellises vanuses last isale anda. Isal puuduvad sellised isatunded nagu sul on ematunded. Võimalik, et käib sind lihtsalt kiusamas. Kui mul oleks sarnane olukord, oleks naine snaipripüssiga vastas ja alla kilomeetri lähedusse ma lihtsalt elusalt ei pääseks.
To report this post you need to login first.
20.01.2020 17:53
Miks on vaja iganädalaselt nii väikese beebiga kohtuda? Välja ma nii väikest last isaga kindlasti ei lubaks. Keeruline on sul see olukord. Mina sinu asemel teeksingi täiesti neutraalse ja ükskõikse näo, las vaatab lapse ära ja läheb minema. Selline mees ei vääri mehe ega isaks olemise nime. Kui sul võimalust proovi abi saada ka psphholoogilt ja kindlasti pere toetus on oluline. Mind on ka petetud ja sellest paranemine võttis mitu aastat. Sinul on aga kõige kallim vara, kellel on vaja head ja rõõmsameelset emmet, seega proovi olla selles keerulises olukorras nii positiivne kui vähegi võimalik. Lapse pärast!
To report this post you need to login first.
20.01.2020 18:09
Kindlasti ei pea sa olema kogu isa külaskäigu aja tema ja lapsega koos.
Kas või jood sõbrannaga köögis kohvi, koristad vannituba, pikutad magamistoas (kui nemad on lastetoas või elutoas), triigid, valmistad endale õhtusööki vms
Tuli ta ju lapsega tegelema. Enne on beebi söödetud, vajadusel mähe vahetatud. Annad üle ja lähedki mujale. Loomulikult kui oled veendunud, et isa saab hakkama.
Kui ei taha kodus olla, kasutad aega poeskäiguks, paned selleks ajaks juuksuri või lähed trenni, käid raamatukogus, apteegis vms st kui isa saabub siis sina lahkud. Ja tagasi tuled ajaks kui tema lahkub.
Kui algul kahtled, siis palud selleks ajaks veel kellegi külla, näiteks (kui on) oma ema, õe, venna st kellegi, keda usaldad rohkem ja kellel on kogemusi beebiga enne ja rohkem kui isal (seda muidugi juhul, kui isa on ammu eemale jäänud, kui ta oskab beebiga toimetada st on juba 6k harjutanud, siis hirmu pole).
To report this post you need to login first.
21.01.2020 22:30
Tuli ta ju lapsega tegelema. Enne on beebi söödetud, vajadusel mähe vahetatud. Annad üle ja lähedki mujale. Loomulikult kui oled veendunud, et isa saab hakkama.
Nimelt, kui tuli lapsega tegelema, siis tegelegugi lapsega. Eksnaisega pole tal enam asja ja tal pole õigust seda ka nõuda.
Kui ei taha kodus olla, kasutad aega poeskäiguks, paned selleks ajaks juuksuri või lähed trenni, käid raamatukogus, apteegis vms st kui isa saabub siis sina lahkud. Ja tagasi tuled ajaks kui tema lahkub.
See on ka päris hea soovitus. Saad oma asju ajada, või kasvõi jalutada, ilma et käed oleks ette käru sanga külge kleebitud. Mõjub seljale hästi!
To report this post you need to login first.
22.01.2020 00:37
Annad lapse isale üle ja lähed parki jalutama ning mõtiskled, miks sind peteti ja maha jäeti, sellel on põhjus. Eneseareng tuleb igati kasuks.
To report this post you need to login first.
22.01.2020 01:00
1. Mina küll saadaks lapse isaga õue jalutama. Mis seal vahet on, kas ta magab õues vankris või toas? Selles vanuses beebid magavad niikuinii enamuse ajast ka toas.
2. Jätaks isa beebiga ja kasutaks seda aega enda tarbeks. Käiks poes, kinos, jalutamas, kunstinäitusel – mida iganes.
3. Paluksid sõbranna või oma ema selleks ajaks enda juurde. Ise läheksid juba varem kodunt ära, enne lapse isa tulekut, ja tagasi tuleksid, kui tema on juba läinud.
Neid variante võib kombineerida. Alustada nt nr3-st, kui algul on haav veel värske ja meest nähagi ei taha. Kui ilmad kevadisemad ja laps juba suurem (paar kuud selles vanuses on väga olulised), siis rohkem nr 1.
Üldselt peaks kohe ka välja mõtlema, millal see sinu kodus kõõlumine ära lõppeb ja isa tuleb lihtsalt lapsele järele ja läheb temaga kuhugi. Algul kolmeks tunniks, siis juba pooleks päevaks (kuus tundi), siis juba jääb laps ka ööseks isa juurde. Või kuidas see välja näeks, kui sa endale uue mehe leiad, ja nad siis kahekesi seal korteris teineteist passivad? Mingi kõmmari vol 2?
To report this post you need to login first.
22.01.2020 13:57
Kommentaar eemaldatud.
3.2. Vältida tuleb pahatahtliku ja halvustava arutelu algatamist ning jätkamist.
Perekooli Moderaator
To report this post you need to login first.
22.01.2020 14:03
Kuidas väärikalt hakkama saada olukorraga, kus lahkumineku järgselt tuleb beebi (6k) isa iganädalaselt minu koju temaga kohtuma…
Ta ei tule ju beebiga kohtuma, sa tobuke. Vaid sinuga.
Aru saad sellest kohe ja siis, kui mehele teatad, et “Super, et tulid, mul olekski vaja seal ja seal käia. Tunnikeseks ntx.”
Ja nagu ta tulnud on, KAOD ise minema.
Siis saad kohe aru, kellega ta kohtuma tuli, kui inisema hakkab.
To report this post you need to login first.
22.01.2020 14:56
Annad lapse isale üle ja lähed parki jalutama ning mõtiskled, miks sind peteti ja maha jäeti, sellel on põhjus. Eneseareng tuleb igati kasuks.
Napakas. Petis petab sellepärast, et tahab ja saab ning tema väärtushinnangud seda lubavad. Petetavaga on petmisel harva seos.
To report this post you need to login first.
22.01.2020 15:26
Miks on vaja iganädalaselt nii väikese beebiga kohtuda? Välja ma nii väikest last isaga kindlasti ei lubaks. Keeruline on sul see olukord. Mina sinu asemel teeksingi täiesti neutraalse ja ükskõikse näo, las vaatab lapse ära ja läheb minema.
Isa on täpselt samavõrd lapsevanem kui ema.
Minu esimene abikaasa käis ka meie last vaatamas, aga muidugi mitte ainult kord nädalas. Ikka vähemalt ülepäeviti. Saabus alati täpselt kokku lepitud ajal. Kui ilm vähegi lubas, siis käisid tunnikese jalutamas. Või siis tegelesid lapse toas, mina vaatasin seni elutoas telekat või kokkasin köögis.
Miks ma ei peaks last lubama oma isaga tunnikeseks jalutama…
To report this post you need to login first.
22.01.2020 16:56
Miks ma ei peaks last lubama oma isaga tunnikeseks jalutama…
…või miks ei võiks seda aega kasutada iseenda jaoks? Asja mõte võiks just see olla. Mitte see, et isa ninnutab beebit ja ema seisab kõrval valves selleks puhuks, kui beebi midagi vajab. Ei, isa võiks beebiga tegeleda ka nende argiste vajaduste poole pealt. Kuidas teisiti peaks lapsevanema ja lapse vahel lähedus kujunema või mis mõte muidu sellel “vaatamas käimisel” peaks olema?
To report this post you need to login first.
22.01.2020 17:59
Mingit mõtet pole sellises vanuses last isale anda. Isal puuduvad sellised isatunded nagu sul on ematunded. Võimalik, et käib sind lihtsalt kiusamas. Kui mul oleks sarnane olukord, oleks naine snaipripüssiga vastas ja alla kilomeetri lähedusse ma lihtsalt elusalt ei pääseks.
No aga kuidas mehel need isatunded siis üldse tekkida saavad, kui ta last näha/hoida ei saa? Lapsel, jah, praegu isast väga tolku pole, aga hiljem küll – aga siis ei meelita lapsest võõrdunud isa enam kuidagi temaga suhtlema. Või jäävad need suhted poolikuks, nt rahakoti tasemele.
Nii et väga ohtlik nõuanne sul, ma leian.
To report this post you need to login first.
22.01.2020 18:06
Kuidas väärikas olla, ei oska nõu anda. Mina ei osanud väärikas olla. Mu laste isa jõlkus ka pikalt minu kodus edasi, aga sellepärast, et talle oli nii kõige mugavam. Minuarust kestis see mitu aastat, enne kui mu karikas täis sai, ma enam täpselt ei mäleta, aga hirmus aeg oli. Tekitas igasuguseid emotsioone – valu, viha, lootust, pettumust… vaheldumisi. Ükskord siis kasvas mulle selgroog tagasi, ütlesin, et minu kodu on minu kodu ja kindlus, sa pole siin teretulnud, siis sain oma closure, siis hakkasin alles toibuma ja terveks saama. Mehe silmis olin sellest hetkest nõid ja uss, kes keelab tal lapsi näha.
Mina saan teemaalgatajast suurepäraselt aru. Saada kukele, sinu kodus ei pea selline mees jõlkuma. Ise keeras sita kokku, mõelgu nüüd välja, kuidas normaalseks isaks saada sinu tunnetel trampimata.
To report this post you need to login first.
22.01.2020 18:14
Kuidas väärikas olla, ei oska nõu anda. Mina ei osanud väärikas olla. Mu laste isa jõlkus ka pikalt minu kodus edasi, aga sellepärast, et talle oli nii kõige mugavam. Minuarust kestis see mitu aastat, enne kui mu karikas täis sai, ma enam täpselt ei mäleta, aga hirmus aeg oli. Tekitas igasuguseid emotsioone – valu, viha, lootust, pettumust… vaheldumisi. Ükskord siis kasvas mulle selgroog tagasi, ütlesin, et minu kodu on minu kodu ja kindlus, sa pole siin teretulnud, siis sain oma closure, siis hakkasin alles toibuma ja terveks saama. Mehe silmis olin sellest hetkest nõid ja uss, kes keelab tal lapsi näha.
Mina saan teemaalgatajast suurepäraselt aru. Saada kukele, sinu kodus ei pea selline mees jõlkuma. Ise keeras sita kokku, mõelgu nüüd välja, kuidas normaalseks isaks saada sinu tunnetel trampimata.
no kui seda tolgust oma koju ei taha, siis tuleb laps isale kaasa pakkida, las leiab ise koha, kus lapsega aega veedab. aga seda ka ju ei taha…
To report this post you need to login first.
22.01.2020 19:16
Annad lapse isale üle ja lähed parki jalutama ning mõtiskled, miks sind peteti ja maha jäeti, sellel on põhjus. Eneseareng tuleb igati kasuks.
Muidugi on põhjus! Naine oli ju rase, sünnitas ja ilmselt ka imetas. Lisaks ehk ka magamata ööd ja üleväsimus. Selline asi ju igati õigustab mehe ringi tõmbamist. Loomulikult on rase ja imetav naine süüdi, et ta ei ole mehe jaoks piisavalt atraktiivne.
To report this post you need to login first.
23.01.2020 15:29
Mingit mõtet pole sellises vanuses last isale anda. Isal puuduvad sellised isatunded nagu sul on ematunded. Võimalik, et käib sind lihtsalt kiusamas. Kui mul oleks sarnane olukord, oleks naine snaipripüssiga vastas ja alla kilomeetri lähedusse ma lihtsalt elusalt ei pääseks.
No aga kuidas mehel need isatunded siis üldse tekkida saavad, kui ta last näha/hoida ei saa? Lapsel, jah, praegu isast väga tolku pole, aga hiljem küll – aga siis ei meelita lapsest võõrdunud isa enam kuidagi temaga suhtlema. Või jäävad need suhted poolikuks, nt rahakoti tasemele.
Nii et väga ohtlik nõuanne sul, ma leian.
Tõesti on õige see, et kui mees ei tegele lapsega ALGUSEST PEALE, ei näe tema arenguetappe, on üsna tõenäoline, et ta võõrdub, muutub lihtsalt kohmetuks lapse juuresolekul, ei oska lapsega millestki rääkida ning väikelaps ka ei oska sellise kohmetu isikuga kuidagi olla, hakkab teda tõrjuma, ei räägi temaga – ning isa ja lapse suhtest ei saagi võibolla asja.
Teemaalgataja – aga mõtle, kas tulevikus, kui su laps on juba koolieelik või algklassilaps, ei oleks tore, kui on olemas lapse isa, kes vahel võtab lapse ja võimaldab sulle oma aega? Või näiteks toob/viib lapse trenni või huviringi, kui sul pole parasjagu aega? Kas kasvõi puht sinu egoistlikust vaatepunktist poleks tore, kui tulevikus oleks veel keegi, kes lapsega vahel toimetaks? Mõtle sellele! Sest siis on juba hilja hädaldada, et näed, kõik lapsega seonduvad kohustused on minu peal, kuhugi ilma lapseta minna ei saa, sest keegi last kasvõi väheseks ajaks ei võta jne.jne. Aga näe, sõbranna eksmees küll teeb ja toob ja viib – kuidas temal see õnnestus?
Nii et meenuta reeglit: “Ühtegi suppi ei sööda nii kuumalt kui seda keedetakse” ehk siis tähtsaid elulisi otsuseid ei tehta kuuma peaga hetkeemotsioonidest lähtuvalt, vaid püütakse maha rahuneda ja vaadata, mida see otsus pikemas perspektiivis kaasa toob. Küll need kuumad vastumeelsustunded mingil ajal tuhmuvad niikuinii – enamus lahkuläinuid muutuvad mõne aja pärast üksteise ja ühise mineviku vastu üsna ükskõikseteks, isegi leigelt sõbralikeks – ole kannatlik ja ela selle ajani lihtsalt ära.
Igatahes, enne, kui võtad kuulda nõuandeid isa beebi juurest suure hurraaga (ja snaipripüssiga) eemale peletada, mõtle 10X.
To report this post you need to login first.
25.01.2020 03:56
Mingit mõtet pole sellises vanuses last isale anda. Isal puuduvad sellised isatunded nagu sul on ematunded. Võimalik, et käib sind lihtsalt kiusamas. Kui mul oleks sarnane olukord, oleks naine snaipripüssiga vastas ja alla kilomeetri lähedusse ma lihtsalt elusalt ei pääseks.
No aga kuidas mehel need isatunded siis üldse tekkida saavad, kui ta last näha/hoida ei saa? Lapsel, jah, praegu isast väga tolku pole, aga hiljem küll – aga siis ei meelita lapsest võõrdunud isa enam kuidagi temaga suhtlema. Või jäävad need suhted poolikuks, nt rahakoti tasemele.
Nii et väga ohtlik nõuanne sul, ma leian.
Tõesti on õige see, et kui mees ei tegele lapsega ALGUSEST PEALE, ei näe tema arenguetappe, on üsna tõenäoline, et ta võõrdub, muutub lihtsalt kohmetuks lapse juuresolekul, ei oska lapsega millestki rääkida ning väikelaps ka ei oska sellise kohmetu isikuga kuidagi olla, hakkab teda tõrjuma, ei räägi temaga – ning isa ja lapse suhtest ei saagi võibolla asja.
Teemaalgataja – aga mõtle, kas tulevikus, kui su laps on juba koolieelik või algklassilaps, ei oleks tore, kui on olemas lapse isa, kes vahel võtab lapse ja võimaldab sulle oma aega? Või näiteks toob/viib lapse trenni või huviringi, kui sul pole parasjagu aega? Kas kasvõi puht sinu egoistlikust vaatepunktist poleks tore, kui tulevikus oleks veel keegi, kes lapsega vahel toimetaks? Mõtle sellele! Sest siis on juba hilja hädaldada, et näed, kõik lapsega seonduvad kohustused on minu peal, kuhugi ilma lapseta minna ei saa, sest keegi last kasvõi väheseks ajaks ei võta jne.jne. Aga näe, sõbranna eksmees küll teeb ja toob ja viib – kuidas temal see õnnestus?
Nii et meenuta reeglit: “Ühtegi suppi ei sööda nii kuumalt kui seda keedetakse” ehk siis tähtsaid elulisi otsuseid ei tehta kuuma peaga hetkeemotsioonidest lähtuvalt, vaid püütakse maha rahuneda ja vaadata, mida see otsus pikemas perspektiivis kaasa toob. Küll need kuumad vastumeelsustunded mingil ajal tuhmuvad niikuinii – enamus lahkuläinuid muutuvad mõne aja pärast üksteise ja ühise mineviku vastu üsna ükskõikseteks, isegi leigelt sõbralikeks – ole kannatlik ja ela selle ajani lihtsalt ära.
Igatahes, enne, kui võtad kuulda nõuandeid isa beebi juurest suure hurraaga (ja snaipripüssiga) eemale peletada, mõtle 10X.
See on ka muidugi tore, kui isa võtab lapse, et võimaldada emale oma aega, aga kõige olulisem on ikka see, et lapsel on isa olemas, ta saab temaga normaalselt suhelda. Laps ei ole teie lahkuminekus süüdi, tal on õigus kahele vanemale ja kui mees isana on kõigiti normaalne ja lapsest huvitatud, siis on ikka lapse suhtes väga jõhker tegu, kui ema takistab isa suhtlemist lapsega. Ei mõista ja ei hakka kunagi mõistma emasid, kelle jaoks laps on hea relv, mille abil mehele kätte maksta: sina jätsid mind maha ja säh sulle nüüd, ei mingit lapsega ajaveetmist. Kuidas saab oma lapsele nii teha? Neid isasid, kes ei hooli ega huvitugi, on niigi liiga palju, kui isal on soov ja huvi oma lapse elus osaleda, tuleb seda soosida, mitte takistada – lapse pärast, sest see on tema huvides, tal on seda suhet väga vaja.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 20.01 17:25; 25.01 03:56;
To report this post you need to login first.
Näitan 21 postitust - vahemik 1 kuni 21 (kokku 21 )
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.
