Olukord siis järgmine – mehel paar aastat noorem vend, kel oma pere teine laps tulemas, oma korralik kodu ja ajab oma äri väikest viisi. Kuna äri läheb kuidas kunagi vahel halvemini vahel paremini siis on saanud kombeks vennalt vahel raha laenata, et pere arveid maksta. Tavaliselt maksab need kuu jooksul ikka tagasi ja kuna meil endal rahamuresid otseselt pole siis pole ka probleemi väga näinud. Vend on mu mehele ammusest ajast ka suurema summa sees, mida lubab pidevalt ära maksta, kui äri hakkab paremini minema, aga pole seda 3 aasta jooksul siiani teinud.
Mu mees on ka venna auto käendaja ning saime varem nii kord kvartalis liisingfirmalt teate, et arve maksmata ja nõutakse käendajalt kuumakse välja. Tean, et liisingfirmad saadavad neid teateid automaatselt kui päev juba üle maksetähtajast ja vend on need alati lõpuks ikka ära maksnud, aga tema põhjendus on see, et autoliisingu arve on viimane prioriteet, et enne maksab teised arved. Kuna viimases kvartalis oleme neid saanud juba iga kuu ja see ajab ka mu meest närvi ja minu jaoks on ausalt öeldes alandav, kuna me tasume oma arved kõik õigeaegselt ja töötan ka ise finantsasutuses samas kust liising võetud, siis minu jaoks on see häbiväärne.
Ma saan aru, et tuleb sugulasi aidata ja olen seda ikka teinud kui tõesti näha, et häda. Kuid nende puhul on näha, et elavad lihtsalt üle võimete, kõige tipuks osteti siis perre veel uus auto mõni aeg tagasi ja mitte odav, seega ei saa öelda, et just kitsikuses elavad.
Kuidas oleks õige sellisel puhul käituda, et mitte suhteid täielikult sassi ajada. Mehele käib see samuti närvidele, kuid temal nn väike venna teema ja kardab teistpidi, et kui tema ei anna laenu siis läheb pandimajja võivanade nn kantidest sõprade käest raha küsima. Samas on aru saada, et vend kasutab lihtsalt vanema venna headust ära, samamoodi nagu ema kasutatakse ära, kes ka toetab pidevalt ja aitab arveid maksta.