Kuidas teie käituksite? Hakkasime eile elukaaslasega külaliste nimekirja paika panema kui järsku avastasime end vaidlemas sugulaste üle keda mina pulma ei ootaks aga elukaaslane vastupidi ootaks. Nimelt onud ja mehe poolvend. Minu arust ei ole erilist mõttet kutsuda pulma inimesi kellega me ei suhtle. Meil on pea aastane laps ja 1 onudest ning poolvend pole teda isegi vaatamas korra käinud. Üldiselt olen ma ta onusid kokku näinud 10 aasta peale nii 3 korda (matused, ämma juubel ja korra käidi niisama külas). Poolvend ei suhtle meiega üldse, tema pere juurdekasvust saime üldse facebookist teada jne. Ma lihtsalt arvan, et ei ole mõttekas kutsuda inimesi oma tähtsale päevale ainult seetõttu, et nad sugulased on. Või peaks siiski lihtsalt vaikima ja mehe soove täitma? Ma ise tunneks end juba ebamugavalt kui meie tähtsal päeval on kohal inimesed keda mina ei tunnegi õieti ja mehel endalgi puudub ülevaade nende käekäigu üle ????♀️
Teema: Sugulased kellega ei suhtle, pulma?
Ah tead, kergem on kutsuda kui pärast mitu aastat sugulaste nurinat kuulda et miks ei kutsutud. Ja suhtlus peaks ikka kahepoolne olema, järelikult su mees suhtlemises ka väga passiivne olnud
Ise ka ei kutsuks sugulasi, kellega vaevu suhtlen, KUID me ei saa otsustada mehe otsuse üle. Teoreetiliselt võiks olla võrdsus, ühelt poolt nt 10 inimest ja teiselt poolt samasugune arv. Mingil põhjusel võivad need inimesed mehele tähtsad olla. Kuigi tean, et vahest survestavad hoopis vanemad, et tädi Malle ka ikka vaja kutsuda, muidu solvub.
Kui nad siiani pole käinud, siis suure tõenäosusega ei tule ka nüüd. Seega sinu poolt on vastutulek mehele, et siiski saadate kutsed. Ja kui nad peaksidki tulema, siis ehk on see samm suhte soojenemise poole?
Mina a4van, et kumbki otsustagu oma külalised ise. Nt kui piolvend ei suhtle, ehk jätab tulemata.
Ise ei kutsunud oma onu lese uut peikat, st kutsusin lese üksi. Ma ei tea, kas asi selles, aga ei tulnud onu lesk ega onupojad. Samas ei tulnud ka vanaonu järglased, kellega ikka suhtleme – ehk tõesti ei sobinud aega ja koht. Enne otsust küsisin emalt arvamust ja kutsete koostamise ajal olevat nad (taas) lahus olnud. Tegelikult ongi onu lese uus peika mulle eikeegi (lapsed onu surma ajal 25+)
Kui mees soovib neid kutsuda, siis ju nad on mehe jaoks olulised. Ma ei sekkuks.
Mul on ka elus inimesi, kes on mingis mõttes olulised, aga kellelga on suhe katkenud (kiirus, kaugus, mis iganes). Samas on alles lootus, et ehk asi kunagi muutub ja hakkame uuesti läbi käima.
Mina jätaks selle mehe otsustada, keda ta oma sugulastest pulma kutsuda tahab.
Mina kutsuksin. Seda enam, kui mehe jaoks nad vähesest suhtlusest hoolimata olulised on.
Tänapäeval on elu nii kiire, et niisama külla tulla enam ei jõuta ja paljude sugulastega kohtutaksegi vaid pulmas ja matustel.
Kui tegu oleks minu poolvenna ja onudega, kellega ma läbi ei käi, siis mina ilmselt jätaksin samuti kutsumata- Pulm siiski minu jaoks selline koht, kuhu kutsun lähedased ja minu jaoks olulised inimesed. Kui aga mees samas olukorras ütleks, et tahaks kindlasti nad kutsuda, siis mina otseselt vastu ei puikleks. Pigem uuriksin siis rahulikult põhjendusi ja püüaksin märku anda, et kui ta soovib, siis loomulikult saavad kutsed edastatud, kuid kui mees ei oska kutsumise soovi kuidagi põhjendada, siis ehk taipab ka ise, et pole justkui kõige mõistlikum neid kutsuda. Aga jätkuvalt, mehe soovile oma lähimaid sugulasi kutsuda ma vastu ei hakkaks.
Mul endal onupere selline, keda kutsuda ei tahaks, aga samas me siiski suhtleme ja seda draamat ei jõuaks ära kuulata, kui neile kutset ei saadaks…
Huvitav, mina ei tuleks selle peale, et oma elukaaslasele keelata, keda tema võib ja keda ei või kutsuda. Pigem valib kumbki endale tähtsad inimesed. Arvu vähendama hakkate siis kui arve liig suur tundub tulevat. Aga ka siis valib mees, kelle enda valikutest maha kriipsutab. Miks see üldse sinu otsustada peaks olema, keda tema tähtsaks peab?
Kuidas teie käituksite? Hakkasime eile elukaaslasega külaliste nimekirja paika panema kui järsku avastasime end vaidlemas sugulaste üle keda mina pulma ei ootaks aga elukaaslane vastupidi ootaks. Nimelt onud ja mehe poolvend. Minu arust ei ole erilist mõttet kutsuda pulma inimesi kellega me ei suhtle. Meil on pea aastane laps ja 1 onudest ning poolvend pole teda isegi vaatamas korra käinud. Üldiselt olen ma ta onusid kokku näinud 10 aasta peale nii 3 korda (matused, ämma juubel ja korra käidi niisama külas). Poolvend ei suhtle meiega üldse, tema pere juurdekasvust saime üldse facebookist teada jne. Ma lihtsalt arvan, et ei ole mõttekas kutsuda inimesi oma tähtsale päevale ainult seetõttu, et nad sugulased on. Või peaks siiski lihtsalt vaikima ja mehe soove täitma? Ma ise tunneks end juba ebamugavalt kui meie tähtsal päeval on kohal inimesed keda mina ei tunnegi õieti ja mehel endalgi puudub ülevaade nende käekäigu üle ????♀️
Kui on mehe sugulased ja ta tahab kutsuda, siis on see ju tema otsus. Kui tahab suhteid parandada, siis peole kutsumine üks võimalus. Mehe perekond on ju ka sinu perekond Suhtlemine on kahepoolne. See et väidad ,et teiega ei suhelda võib ka olla vastupidi nähtav. Teie ei suhtle nendega. Ja mees tahab seda teie ei suhtle nendega olukorda lõpetada. Kirjast hoomab egoismi, et seda näed, mida teised teevad, aga et ise oled samasugune, seda ei näe. Mitte sugulased ei suhtle teiega, vaid teie ei suhtle sugulastega.
Kirjast hoomab egoismi, et seda näed, mida teised teevad, aga et ise oled samasugune, seda ei näe.
Mulle tundub, et vähemalt osa põhjusest peitub lauses Meil on pea aastane laps ja 1 onudest ning poolvend pole teda isegi vaatamas korra käinud.
Teemaalgataja on vist solvunud, et lapse vastu huvi ei ole tuntud, adumata, et vanaisast kaugematele meesterahvastele ei olegi teiste tited eriti vaatamist väärt:)
Mulle tundub, et vähemalt osa põhjusest peitub lauses Meil on pea aastane laps ja 1 onudest ning poolvend pole teda isegi vaatamas korra käinud.
Teemaalgataja on vist solvunud, et lapse vastu huvi ei ole tuntud, adumata, et vanaisast kaugematele meesterahvastele ei olegi teiste tited eriti vaatamist väärt:)
Mul on sama mulje. Solvumine, miks need meessugulased pole last käinud vaatamas.
Mees kutsugu, keda ise tahab, kasvõi viisakusest. Miks peaks naine pipardama, kui mees kasvõi viisakas tahab olla?
Ei saa ka aru probleemist, las mees kutsub oma sugulastest need, keda soovib. Miks peaks nii tühises asjas sõrad vastu ajama. Sinule on su laps muidugi maailma täitsaim tegelane, aga üldiselt need tited teiste jaoks nii tähtsad pole. Mu mehe vend ka ei käinud last vaatamas, saatsid õnnitlused ja kingi, mis nad sellest beebist siis ikka nii vaatavad. Muidu külas käivad küll ja suhted head. Pulma oleks loomulikult kutsunud.
Külalised kutsutakse pooleks. Teisel teise poole osas sõnaõigist ei ole.
Või siis kutsute samas proportsioonis, kust raha peoks tuleb. Ja ka siis teise külaliste üle möliseda ei tohi.
Mina tegin selle otsuse, keda mina oma sugulaste seast pulma soovin. Paljude mehe sugulastega olen kokku puutunud minimaalselt, kuna elavad kaugel. Jätsin selle mehe otsustada. Paljud ka ei tulnud, aga vähemalt viisakusest olime saatnud kutsed.
Meie pulma külaliste osas on mehel täiesti vabad käed, kutsugu keda ise tahab. Isegi ämma ja äia arvamus on oodatud. Minu jaoks pole probleem, kui tulevad inimesed, kellest ma võib-olla isegi kuulnud ei ole. Sinu olukorras saadaks küll kutsed kõikidele onudele ja poolvendadele.
Matustel nägite ju. Matused ja pulmad ongi ju suguvõsa laiema ringiga kokku saamise kohad. Seega mina kutsuks. Tegelikult polegi see sinu asi öelda, keda mees oma sugulastest kutsub. See on tema otsustada. Sina kutsu omalt poolt, keda tahad, või ära kutsu kedagi. Arutleda oleks millegi üle siis, kui mees ei tahaks neid kutsuda ja sina arvaksid, et ikka peaks kutsuma. Aga praegu, mehe sugulased, mees otsustab. Sina ära topi oma nina sellesse.
Kutsuda ikka võiks. Poolvend on samamoodi vend nagu iga teine ja miks nii negatiivne suhtumine sult mehe sugulastesse? Mis on takistanud konkreetselt sind kutsuda mehe vend, onud, igasugu lehmalellepojad-tütred enda koju külla, tunda huvi nende elude vastu?
Mina kutsuksin, kuigi ilmselt suur võimalus on, et nad ei tulekski.
Mina ei kutsuks neid, kellega muidu ei suhtle ja kellega erilist sidet pole. Samas enda pulma kutsusin perekonnatuttavad, kellega viimastel aastatel olen harva suhelnud, sest elan nüüd teises linnas ning üritustel ei käi enam oma vanematega koos (nemad omavahel käivad endiselt alati üksteise sünnipäevadel), aga nad on mulle terve lapsepõlve väga olulised olnud ja läbi vanemate on kontakt tihe olnud.
Võib-olla on sinu mehel ka nii, et viimastel aastatel pole ehk suuremat suhtlema juhtunud, aga varasemast on tegemist lähedaste ja oluliste inimestega?
Ma juba eespool mainisin, et oleme tihti külla kutsunud aga lihtsalt ei tulda. Ega kirjateelgi ei suhelda. Mehe poolvenna pere uuest kodaniku tulekust saime ka facebookist teada kuigi vast on moes, et perele teatatakse enne ja siis tehakse asi avalikuks (on nagu mingisugune viisakus pere vastu). Küllap pole me lihtsalt väärt sugulased.
paljud inimesed ei kuuluta lapse saamist laialt. sugulase lapsest saime ka teada tema töökaaslaselt, kes küsis, et kas x on juba ära sünnitanud. minu lapsest sai äi teada, kui sünnitusmajas olime ja ta juhuslikult helistas ja küsis, et millega tegeleme. sõbranna sai ka teises eesti otsas elava poja lapsest teada alles siis, kui maimuke oli juba paarinädalane ja seda ka teise poja kaudu.
minu meelest on veider hoopis UH-piltide jms FB-sse toppimine, et terve maailm teaks. lähisugulastele, kellega kohtusime, ütlesime umbes poole raseduse ajal ning keda ei kohanud ja kes klatši ka ei kuulnud, need saidki alles kunagi hiljem teada
paljud inimesed ei kuuluta lapse saamist laialt. sugulase lapsest saime ka teada tema töökaaslaselt, kes küsis, et kas x on juba ära sünnitanud. minu lapsest sai äi teada, kui sünnitusmajas olime ja ta juhuslikult helistas ja küsis, et millega tegeleme. sõbranna sai ka teises eesti otsas elava poja lapsest teada alles siis, kui maimuke oli juba paarinädalane ja seda ka teise poja kaudu.
No see kui inimene teab, et ta varsti saab vanavanemaks nüüd küll laialt kuulutamise alla ei lähe. Ilmselgelt on siin tegu sassis peresuhetega.
Peab ikka kokku leppima, kui suurest ringist külalisi kutsutakse. Kas ainult lähemad sugulased-sõbrad või ka kaugemaid. Onu ja poolvend on ikkagi lähemast sugulaste ringist, mis sellest, et palju ei suhelda. Äkki see ongi võimalus hoopis rohkem suhtlema hakata?
Aga kutsetele peale, et oma tulemisest peab teatama. Keda suhtlemine ei huvita, see tavaliselt ei tulegi. Okas jääb ikka hinge kui isegi ei kutsuta.
Kulla teemaalgataja, ise titemamma olles oled sellest lapseteemast liiga sisse võetud. Eks esimene laps ja sellepärast kõige-kõige-kõige tähtsam asi ilma peal. Mul kari lapsi ja ma ei pea juba ammu oluliseks, et kellele teatada perelisa sünnist või kes kuidas teatas ja, hoidku jumal, kes titat vaatamas käis. Mulle, naisterahvalegi, ei paku võõrad beebid huvi ja ma ka ei arva, et teistele minu omad peaks kangesti korda minema. Endale ja mehele küll, vanavanemad ka ikka võiks huvi tunda (kuigi mu kadunud äi, olgu muld talle kerge, ei puudutanud vist kordagi elu jooksul ühtegi meie last, vähemalt sülle küll ei võtnud), vanemad õed-vennad ka, aga laste tädide-onude poolt mingit suurt huvitundmist küll ei oota. Igaühel oma elu ju.
Nii et las mees kutsub, keda tahab. Pulmad ja matused ja suurelt peetud juubelid on koht, kus ka kaugemad või võõraks jäänud sugulased kokku saavad. Sinna kutsutakse ka neid, kellega erilist lävimist pole. Lihtsalt sellepärast, et on sugulased ja eriti abiellumine on kahe suguvõsa liitumise pidu. Iseasi muidugi, et misasja neist pulmadest enam pidada, kui kümme aastat koos elatud ja lapski olemas. Aga maitse asi muidugi, kuidas keegi oma raha laiaks lööb.
enne pulmi tahab üks pool määrata, keda teine pulma kutsub? Pärast pulmi – kellega väljas käib, mis hobisid harrastab…
Pigem olgu kummalgi kindel arv, mitu külalist kutsuda, ja igaüks ise teab.
Teema on kantud ilmselt solvumisest, aga tõesti – beebi on vanematele maailmanaba, teistele üsna ebaoluline. Nii raske on meeles pidada, kas neil tuttavatel-sugulastel, kellega pidevalt ei suhtle, on üldse laps, kui siis kas poiss või tüdruk, kui vana, millal sündis.
Ma juba eespool mainisin, et oleme tihti külla kutsunud aga lihtsalt ei tulda. Ega kirjateelgi ei suhelda. Mehe poolvenna pere uuest kodaniku tulekust saime ka facebookist teada kuigi vast on moes, et perele teatatakse enne ja siis tehakse asi avalikuks (on nagu mingisugune viisakus pere vastu). Küllap pole me lihtsalt väärt sugulased. Seda enam pani mu mehe soov mind lihtsalt imestama, sest suhtlemise valmidus on puhas 0. Kui me ise huvi ei tunne, siis ei tunnekski mitte keegi. Lisaks, pole ma kuskil kirjutanud, et ma keelan, käsen, poon. Lihtsalt arutelu pärast mõtlesin, et miks peaks tahtma keegi kutsuda enda pulma kedagi kes meist välja ei tee. Nagu mu mees ütles, siis lihtsalt viisakusest ja kõik. Muidugi saavad nad oma kutsed.
Väga hea ju siis, et on selline viisakas ja peresuhteid hindav mees.
Sinu suhtumine on küll veidi hirmutav, aga õnneks mees on juba valiku teinud 🙂
Aga oma alaväärsusest (“pole väärt sugulased”) katsu üle saada ja pulmas ikka kõiki rõõmsalt tervitada, kes teile kaasa elama tulevad.
