Teema: suhe laisa mehega

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]mul on jama majas ja tekkinud küsimärke.
mul on kaaslane. oleme 40 koos me otseselt ei ela aga oleme lubanud ainult teineteise jaoks olla. kummalgi on oma kodu ja omad lapsed, kes on pidevalt meiega kõik. mees töötab välismaal nagu pea pool eesti meestest.
mind on aga aastate jooksul üha enam hakanud häirima, et kui mees töölt koju tuleb, siis ta võtab seda kui enda puhkust. kogu kodusoldud aeg on ainult fan! ta ei tee mitte midagi kodu jaoks. maja oleks vaja värvida, remontida jne. ühesõnaga minuarust \”karjuvaid\” tegemisi on väga palju. aga ta ei tee neid. ütleb, et kui just enam kuidagi ei saa, siis teen. seni fannib täiega. ta ei joo, ei liiderda, aga tegeleb kalliste hobidega, otsib kõikvõimalikke tegevusi, et ainult ei peaks mingite kohustustega tegelema. algusaastatel see mind niiväga ei häirinudki, aga nüüd, kui on vaja juba märkimisväärseid kulutusi ja töid teha, räägib ta sama juttu.
sellist lillelapse elu ei keela ta ka mulle mitte. ma olen alati oodatud kaaslane tema ettevõtmistes. lausa vajalik. ja üldse teeme me kõike perega koos.
aga mind on hoopis teisiti kasvatatud. meie peres pidid kohustused olema tehtud, alles siis sai ringi lennata ja lustida.
minu mureks ongi, et neil põhjustel me ei ela ka koos. kuigi mina tahaks seda nn. päris kooselu.
kõik võiks ju päris ilus olla, AGA ta pole nõus ka maksma maja värvimise või ükskõik millise mõne muu tegemise eest. ja olgem ausad, tal ei jägi raha üle, et kedagi palgata.

ah ma ise ei tea ka mida ma siit tahan. mõtlen vist omi mõtteid kirjalikult…

[/tsitaat]

Kelle majas kõiki neid asju tegema peaks? Kui mina oleks suhtes ja töötaksin välismaal, tuleksin nädalavahetusel OMA koju, siis mind ka ei huvitaks kellegi teise kodu värvimine. Ja kui enda kodu, ju siis minu jaoks ei oleks see nii väga \”karjuv\” kui ma pole seda remonti juba ette võtnud. Vot nii

mitte midagi ei saa aru – \”kummalgi on oma kodu ja omad lapsed, kes on pidevalt meiega kõik\” möhh? kaks kodu, aga olete koos ja lapsed ka pidevalt teiega?
ja taga targemaks läheb, mees töötab üldse välismaal. kes siis seda tema kodu ja lapsi hoiab, on ta kahenaisepidaja või? ja kumma maja siis nagu värvida oleks vaja? koos otseselt ei ela, aga maja oleks vaja värvida, et siis kelle maja?

üldiselt enamik naisi on liiga abitud, maja värvimine on naisele täiesti jõukohane töö ja minu jaoks on seda ka muu remont, enamiku naiste jaoks ehk ei ole.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]kummalgi on oma kodu ja omad lapsed, kes on pidevalt meiega kõik. mees töötab välismaal nagu pea pool eesti meestest.[/tsitaat]Ei saa aru, kellega on need tema lapsed sel ajal, kui mees välismaal on? Ja kelle maja värvimist vajab, sinu või tema oma (kui teil kummalgi on oma kodu)?

Mul oli ka kunagi selline mees, elasime koos. Tema käis tööl 2 nädala kaupa, vahel 2 kuu või ühe nädala. Kui tuli koju, siis puhkas. Vedeleski päev läbi diivanil, käisime külas kellelgi, tema käis õhtuti väljas jne. Enne lapse sündi see mind ei häirinudki eriti, üht-teist tegin ikka ise ära, kui teda polnud, sain ka emalt ja tema tuttavatelt abi. Aga kui laps sündis, siis miski ei muutunud. Tema ikka puhkas. Last kantseldasin mina, käisin koos lapsega pesemas, poes, sõbranna juures, hommikuti viisin lasteaeda, kui ise kooli läksin (isa jäi koju \”puhkama\”) jne. Härra puhkas. 2 aastat peale lapse sündi lasin jalga.

Kui teil on kaks kodu, siis mis see sind torgib, mis tema kodus laokil on ja et mees remonti ei tee?

Ühise kodu puhul oleks normaalne sõna võtta, aga praegu ei saa ma üldse su vihast aru.

krt küll! kujuta ette, et sa ise teed kõvasti tööd, siis lähed OMA koju ja siis tuleb keegi, kes hakkab sulle ütlema, mis su enda kodus tegemata on. ajab ikka närvi küll.
mul on ka oma kodus üht-teist puudu ja tegemata- peaks käsile võtma. ja tõepoolest, aeg-ajalt, vast iga poole aasta tagant natuke ohin, et JÄLLE on tegemata jõuluks/jaanipäevaks tuleb KINDLASTI ära teha. see on normaalne. aga, kui keegi teine tuleks mulle seda nina peale viskama, siis hakkaksin karjuma ja viskaksin välja.

teemaalgataja on selline \”andres\” tüüpi eestlane. enne töö ja pärast lõbu. saad aru- mitte keegi ei tule sind surmatunnil kiitma ega hauakivile kirjutama, et \”tegid tublilt tööd- sokid olid ka pidevalt triigitud\”.
ära parem unistagi selle mehega koos elamisest. see oleks õudne- sa muudkui tänitaksid ja võtaksid mehe kallal ja teie mõlema elu oleks seetõttu p….s.

on 3 varianti:
-kannatad ja kirud
-loobud suhtest, kuna see probleem on sinu jaoks ületamatu
-hakkad ise perekonna \”projektijuhiks\” ja paned mehe tegema neid asju, mida sinu meelest vaja teha on. Meetodid, kuidas seda saavutada (ja kas see üldse on saavutatav), sõltuvad asjaosaliste iseloomudest ja karakteritüübist.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Olen samamoodi, aga mehe rollis. Tulen töölt koju ja tahan puhata. Puhkuse all mõtlengi lösutamist, tv vaatamist, internetis surfamist. Võin seda teha tundide kaupa. Ma ei joo kodus alkoholi, ega käi nädala lõppudel \”väljas sõpradega
Naine hakkas samuti tegevusi välja mõtlema. Koristamine, pesu pesemine, koristamine, remontimine, koristmaine ja sellest loomulikult tekkisid tülid väga kergesti…
Ei sobinud isegi minu pakutud lahendus, et otsin töömehe ja maksan talle, kes vajalikud asjad ära teeb…

Arvan, et variante on 3. Ma tean, et mina ei suuda muutuda ja hakata hypereksentriliseks aktiivseks inimeseks
a) lahku minna. Las naine võtab endale ka aktiivse puhtuse ja remondifriigi, et saavad kahekesi õhinaga ainult koristada ja remontida…
b)Naine teeb seda ise ja ei suru minule neid tegevusi peale, siis võib suhe ka püsima jääda…[/tsitaat]

ja kolmas?