Tere! Olen 33a naine, 3 lapse ema, 13 aastat vabaabielus. Viimased poolteist aastat on minu jaoks väga rasked olnud, kuna mul avastati ravimatu haigus. Tunnistan, et olen olnud depressioonis, öelnud lähedastele halvasti jne. Eile õhtul teatas mu elukaaslane ja laste isa, et ta on minu negatiivsusest tüdinenud ja tal pole mu vastu enam tugevaid tundeid. Rääkisime ja nutsime poole ööni ja otsustasime ikkagi proovida suhet parandada. Täna avastasin mehe arvutist, et ta on umbes 4 kuud flirtinud facebookis ühe endise töökaaslasega. Midagi väga tõsist veel olnud vist pole, aga naise kommentaar, et aitäh ilusate lillede eest ja su süda peksab kõvasti, kui mind kallistad, viitab, et midagi päris süütut seal ka pole. Olen siiani ¨okis, käed värisevad ja süda peksab. Kuidas edasi talitada, kas peaks mehelt otse küsima või hoopis selle naisega ühendust võtma või ma ei tea lihtsalt, pole sellist olukorda lihtsalt varem olnud. Armastan oma meest ja tahan tõsiselt suhte korda saada…
Teema: Suhe ohus
Perenõustaja juurde kiiremas korras. Ise vajaksid kindlasti ka psühholoogi, kui mitte psühhiaatri abi oma haigusega toimetulekul. Esimese käigu nõustaja juurde võid ka üksi teha, edaspidi peaksid siiski ka mehe sinna kaasa võtma. Kui soov suhet parandada on kahepoolne, siis ta kindlasti ei keeldu.
Enesessüüdistusse ära küll lasku, sina pole midagi valesti teinud.
Raske on midagi konkreetset soovitada kui inimesi ei tunne, aga üldiselt soovitaks vist ikkagi mehega otse rääkida. Selge on see, et teie suhte parandamise vältimatuks eelduseks on see, et mees lõpetab igasuguse suhtluse selle teise naisega.
Selle teise naisega ei soovita aga mingil juhul ühendust võtta.
Kui mees naise haiguse tõttu teise suhte loob, siis pole naise haigus mitte põhjendus, vaid vabandus, sest mehel oli valikuvõimalus. Sinul valikuvõimalust ei olnud.
Ebaeetiline käitumine mehe poolt jah, samas kui naine on koguaeg vingus, koguaeg halb tuju, koguaeg ütleb halvasti ja nii juba üle aasta. Ja oma depresiooni vasturavi ei otsi.. Sorry, minul kaoksid ka tunded ja siis ka automaatselt vaataks kasvõi tahtmatult juba laiemalt ringi.
Ravimatu haigus on muidugi õudne ja mees peaks toeks olema, samas ei saa meest nagu poksikotti ka kasutada ja eeldada, et temal ei olegi tundeid ja temal on kannatust 10 inimese eest.
Haigus ei ole ettekääne vastikuks muutuda, laste ees teed head nägu vähemalt ? Et nende lapsepõlv ei keerle ema haiguse ümber.
PS! Soovitan filmi \”The Vow\”, naine ja mees satuvad autoõnnetusse, naisel ajukahjustus. Film abieluvandest – olla nii heas kui halvas koos, mehe ja naise käitumisest.
Kui sa nagunii varsti ära sured, siis on ju hea, kui su mees ei pea jääma kolme last üksi kasvatama.
Olin ise u 9 kuud samas olukorras. Avastasin oma mehe flirtimas teise naisega ja selgus, et neil oli olnud ka üheöösuhe. Minu jaoks oli kõige hullem see, et olin ise samal ajal rase, kui see kõik toimus ja sain sellest teada, kui laps oli umbes ühekuune. Mina võtsin naisega ühendust. Kirjutasin talle facebooki. Ja siis võtsin mehe ka ette. See naine oli ka muidugi ¨okis, kuna tema väitis, et ei teadnud minust. Kummaline oli aga see, et mees pärast ütles, et tal oli hea meel, et ma jaole sain, kuna ta ise poleks suutnud seda suhet lõpetada. Praeguseks oleme oma suhted enam-vähem korda saanud, paljuski tänu sellele, et oleme asjadest rääkinud rohkem. Psühholoogi ja pereteraapiat on hea soovitada, aga kõikide majanduslik seis ei võimalda selle eest maksta. Kui sa oma meest armastad, siis tulebki see teema ette võtta, püüda mitte süüdistada ja näidata, et ta tegi sulle haiget,aga sa oled ka ise valmis suhet parandama. ja kõik mis hingel, tuleb välja rääkida, muidu jääbki kripeldama. Depressiooni vastu tasub ka kindlasti abi otsida, nt psühhiaatrilt. Juba iseenda enesehinnangu ja elukvaliteedi pärast.
Abielu ja vabaabielu erinevus: esimene on nii heas kui ka halvas, teine vaid siis, kui kõik hästi. Nii on vabaabielus inimesed siin ise kirjutanud – et on lihtsam jalga lasta, kui elu keerdkäike teeb.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kui sa nagunii varsti ära sured, siis on ju hea, kui su mees ei pea jääma kolme last üksi kasvatama. [/tsitaat]
Sa oled RÕVE inimene. (ma pole teemaalgataja)
Sa ikka mõtled ka enne kui kirjutad??
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Tere! Olen 33a naine, 3 lapse ema, 13 aastat vabaabielus. Viimased poolteist aastat on minu jaoks väga rasked olnud, kuna mul avastati ravimatu haigus. Tunnistan, et olen olnud depressioonis, öelnud lähedastele halvasti jne. Eile õhtul teatas mu elukaaslane ja laste isa, et ta on minu negatiivsusest tüdinenud ja tal pole mu vastu enam tugevaid tundeid. Rääkisime ja nutsime poole ööni ja otsustasime ikkagi proovida suhet parandada. Täna avastasin mehe arvutist, et ta on umbes 4 kuud flirtinud facebookis ühe endise töökaaslasega. Midagi väga tõsist veel olnud vist pole, aga naise kommentaar, et aitäh ilusate lillede eest ja su süda peksab kõvasti, kui mind kallistad, viitab, et midagi päris süütut seal ka pole. Olen siiani ¨okis, käed värisevad ja süda peksab. Kuidas edasi talitada, kas peaks mehelt otse küsima või hoopis selle naisega ühendust võtma või ma ei tea lihtsalt, pole sellist olukorda lihtsalt varem olnud. Armastan oma meest ja tahan tõsiselt suhte korda saada…[/tsitaat]
Kui mees juba teise naise on leidndu,siis see head ei tähenda! Mina võtaksin selle naisega ühendust ja küsiks otse mis tal minu mehega on? Aga enne küsi mehelt kas tal on keegi teine?Otse ära talle ütle,et arvutis nuhkisid see võib asja veel hullemaks teha.
Kõik nüüd oleneb sellest naisest.Kui ta on normaalne inimene, siis ta mõistab olukorda ja jätab mehe maha!Fakt on see,et mees peab laste eest hoolt kandma ja ka sinu eest kui sa haige oled.Isegi kui peaksid kuskile taastusravisse minema peab ju ikka mees olema lastega.See on tema kohus!Kui te rääkisite ja isegi nutsite ja lõpuks otsustasite suhet parandada ja kui mees seda ka ütles,siis kas ta jätab selle naise maha ja tõesti pühendab end sulle ja lastele või valetab ja suhtleb selle naisega edasi.
Ole tugev ja külasta ka psühiaatrit see aitab!
Tegelikult see \”ravimatu haigus\” tekitas teis kõikides ju küsimusi, eks? Et kui ravimatu, kas inimene on suremas? Seetõttu see 13:20 kommentaar lõi küll mõnevõrra pildi selgemaks ja oli täiesti asjakohane. Selge see, et inimene ei tahtnud parastada, vaid see ongi nutikas võimalus info kätte saada. See selleks.
Kas mees ei karda sinust ilma jääda teisega flirtides? MIKS mees ei karda sinust ilma jääda, aga sina temast kardad?
Minu arvates selline kallutatus on suhtele alati halb. Mõlemad peaksid teineteist võrdselt vajama, mitte nii, et ühel on kama, teine hoiab kümne küünega kinni.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
