Esileht Pereelu ja suhted suhte algus – ja häirivad iseloomujooned

Näitan 23 postitust - vahemik 1 kuni 23 (kokku 23 )

Teema: suhte algus – ja häirivad iseloomujooned

Postitas:
Kägu

Kas teil on kõik kohe algusest peale olnud ideaalne? Ma (36-aastane n, 1 laps eelmisest pikast suhtest) olen kolm kuud koos olnud mehega, kellega iga natukese aja järel on tunne, et äkki kõik pole õige. Mees armastab ja hoolib väga, on olemas kui vaja, siiras ja aus, ning vihkab ringitõmbamist. Selline kindel variant ühesõnaga. See on minu jaoks väga oluline ka, sest endine mees (lapse isa) läks ise ühe lehtsabaga minema, ja vahepeal on õnnestunud kohata ainult playboy tüüpi või mitte eriti pühendunud mehi. Nii et selle koha pealt on hea meel, et õnnestus leida üks, kes on konkreetselt kindel oma tunnetes ja laps teda ka ei ehmata.
Samas… aeg-ajalt tundub et tal ei ole eriti avatud ja lai maailmavaade – ning tundub natuke rumalam. Ja ta ei ole oma väljendustes üldse selge, mõnikord pean mitu korda üle küsima kui tahan aru saada mis ta ütles. Sellise ebamäärase väljendusviisiga 🙂 Udu on ta ka, palju asju kaotab sinna tänna ära jne. Ja ma tunnen et see häirib mind. Aga ega ma ju inimest enam ümber ei kasvata, mõtlengi, et kas peaks aus olema ja üksi edasi laskma, või samas jälle – mis ma ikka muretsen, elu on ju elamiseks, ja koos on ikka lõbusam. Ega seal 40ndates see valik ju nii suur enam ei ole ka, ütleb mõistus…

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: suhte algus – ja häirivad iseloomujooned

No kui ta juba praegu, ajal mil mehel alles ‘kuldne kuu selgas peaks olema’ pisut ohmu tundub, siis usu, 10 aasta pärast ei ole ta targem ja koos EI ole lõbusam:)

36-aastane ei ole vana, et meeleheitlikult mingit jobu kodustada.

Please wait...
Postitas:
rlv

RE: suhte algus – ja häirivad iseloomujooned

Ei-ei, hoidku jumal. Kõikidel on ikka kohe algusest peale täitsa ideaalne mees, ega siis sinagi millegi vähemaga tohi leppida!

[small]7 maa ja mere taga olevat pood, kus müüakse mehi. Poe uksel on juhend kaupluse külastajatele:
\”Kaupluses tohib käia vaid ühe korra. Korruseid on 6 ja igal korrusel on erinevate omadustega mehed. Võid valida mehe, mis tahes korruselt või minna edasi järgmisele korrusele, kuid tagasi eelmisele korrusele minna ei tohi!\”

Naine läheb poodi.
Esimesel korrusel müüakse mehi, kellel on töö. Naine läheb järgmisele korrusele.
Teisel korrusel müüakse mehi, kellel on töö ja kes armastavad lapsi. Naine läheb edasi.
Kolmandal korrusel müüakse kenasid mehi, kellel on töö ja kes armastavad lapsi. \”Vau!\” mõtleb naine, aga jätkab siiski veel ülespoole.
Neljandal korrusel müüakse kenasid mehi, kellel on töö, armastavad lapsi ja abistavad kodutöödel. \”See on juba tõesti tore!\” mõtleb naine, \”Siia võikski jääda\”, aga läheb ikkagi järgmisele korrusele.
Viiendal korrusel müüakse romantilisi kenasid mehi, kellel on töö, armastavad lapsi ja abistavad kodutöödel. Naine tunneb suurt kiusatust ostu ära teha, kuid arvab, et järgmisel korrusel on veel midagi paremat ja jätkab teed.
Kuues korrus on tühi, peale sildi: \”Oled 6. korruse 31 456 012. külastaja. Selle korruse eesmärk on tõestada, et naistele on võimatu meeltmööda olla. Täname külastuse eest!\”[/small]

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: suhte algus – ja häirivad iseloomujooned

Kui on armastus, siis tunduvad sellised iseloomujooned mitte häirivad, vaid armsad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: suhte algus – ja häirivad iseloomujooned

No kui peamiseks eesmärgiks on mees majja saada, siis kõlbab küll.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: suhte algus – ja häirivad iseloomujooned

Eks sa saad ise aru, kas sa tõesti armastad seda meest või kardad üksi jääda ja tahad lihtsalt, et mingi kindel tugi oleks kõrval. Aga kui nii alguses juba midagi häirib, siis ajaga hakkavad need asjad üha rohkem häirima. Siis võid ennast avastada seisust, et oled 45-aastane ja elad vastutahtmist koos inimesega, kes sind iga päev nii välja vihastab, et tahaks talle panniga virutada, aga lahku ei saa ju minna, sest kes nii vana inimest ikka tahab.

Please wait...
Postitas:
Piibuga naine

RE: suhte algus – ja häirivad iseloomujooned

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kas teil on kõik kohe algusest peale olnud ideaalne? Ma (36-aastane n, 1 laps eelmisest pikast suhtest) olen kolm kuud koos olnud mehega, kellega iga natukese aja järel on tunne, et äkki kõik pole õige. Mees armastab ja hoolib väga, on olemas kui vaja, siiras ja aus, ning vihkab ringitõmbamist. Selline kindel variant ühesõnaga. See on minu jaoks väga oluline ka, sest endine mees (lapse isa) läks ise ühe lehtsabaga minema, ja vahepeal on õnnestunud kohata ainult playboy tüüpi või mitte eriti pühendunud mehi. Nii et selle koha pealt on hea meel, et õnnestus leida üks, kes on konkreetselt kindel oma tunnetes ja laps teda ka ei ehmata.
Samas… aeg-ajalt tundub et tal ei ole eriti avatud ja lai maailmavaade – ning tundub natuke rumalam. Ja ta ei ole oma väljendustes üldse selge, mõnikord pean mitu korda üle küsima kui tahan aru saada mis ta ütles. Sellise ebamäärase väljendusviisiga 🙂 Udu on ta ka, palju asju kaotab sinna tänna ära jne. Ja ma tunnen et see häirib mind. Aga ega ma ju inimest enam ümber ei kasvata, mõtlengi, et kas peaks aus olema ja üksi edasi laskma, või samas jälle – mis ma ikka muretsen, elu on ju elamiseks, ja koos on ikka lõbusam. Ega seal 40ndates see valik ju nii suur enam ei ole ka, ütleb mõistus… [/tsitaat]

Ei tea, kas see peab just paika, aga…me ei tea, missugune täpselt armastus välja näeb, aga me tunneme ta ära, kui ta olemas on.
Ja sinu eakaaslasena ütlen, et kui vaist ütleb pole ikka õige tunne, siis pole mõtet edasi sebida.

Please wait...
Postitas:
reine

RE: suhte algus – ja häirivad iseloomujooned

veel raskem on nõu anda, kui mina oleksin sellises olukorras (no vanuselt olengi), siis laseksin asjal pisut veel oma teed minna, ja kui veel häirivamaks asjaolud muutuvad, siis lõpetaks ära.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: suhte algus – ja häirivad iseloomujooned

No ega ma olen piisavalt kaua nüüdseks üksi olnud ka, et mitte seda karta (tegelikult on päris mõnus ise toimetada, saan väga hästi hakkama). Ja samas: kahekesi on ikka lahe elu jagada. Kõiki neid pisikesi rõõmusid ja muresid, mis igapäevaelu toob. Koos jalutada, väljas süüa, planeerida puhkust, rõõmustada laste edusammude üle, kiruda olme- ja tööprobleeme, seksida, kaisus magada, jne jne. Ja ma väga hindan seda, et see mees on selline kindel ja turvaline eksemplar. Mõistus ütleb, et kui ma ta nüüd jätaks, siis oleks ilmselt pikalt üksi veel edasi. Dilemma \”elus lepi ainult parimaga\” vs \”ära mõtle üle, hakka elama\”…

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: suhte algus – ja häirivad iseloomujooned

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Eks sa saad ise aru, kas sa tõesti armastad seda meest või kardad üksi jääda ja tahad lihtsalt, et mingi kindel tugi oleks kõrval. Aga kui nii alguses juba midagi häirib, siis ajaga hakkavad need asjad üha rohkem häirima. Siis võid ennast avastada seisust, et oled 45-aastane ja elad vastutahtmist koos inimesega, kes sind iga päev nii välja vihastab, et tahaks talle panniga virutada, aga lahku ei saa ju minna, sest kes nii vana inimest ikka tahab.[/tsitaat] Vastuseks Su viimasele lausele – Teine sama vana inimene ehk?

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: suhte algus – ja häirivad iseloomujooned

Ma arvan, et kui juba praegu kahtled, siis ikka õige värk ei ole. Mul endal on ka uus algusjärgus suhe, ka veidi kipub unustama asju, mis kokku lepitud, aga mind ei häiri see, sest ta on sellegipoolest mulle kallis. Ma ise olen punktipealt korrektne, kohtumistele ilmun minutipealt ja iial miskit olulist kokkulepet ei unusta. Ma lihtsalt olen selline, et mulle meeldib täpsus ja leidsin hoopis positiivse väljundi sellele täpsusearmastusele – saan hoolivalt talle ka tähelepanu pöörata asjadele, mida ta on kellelegi lubanud ja unustanud või uurida, ega ta pole unustanud.

Maailmavaated ongi inimestel erinevad, ma näiteks ei arvagi, et ma peaks laskuma oma kaaslasega vestlusse mingil teemal, mille kohta mul on süvateadmised, aga millest tema eriti ei jaga. Loodan väga, et seda ei eeldata ka minult. Ma nt poliitikast ei huvitu üldse ja suudan maailmas nii ära elada, et mu kõrvad ei kuule seda kemplemist telekas ja silmad ei pööra tähelepanu poliitilistele tekstidele lehtedes. No mis teha, ei paku pinget. Läbi häda ikka sunnin end aeg-ajalt kurssi viima, palun oma poliitikahuvilisel sõbrannal endale lühikokkuvõtet teha vms. Seega päris otu ei ole, et ei teaks mis toimumas on, kuid detailidesse ma ei viitsi laskuda selle teema puhul. Mis ma tahan öelda, on see, et inimestel ongi erinevad teemad, mis neid paeluvad ja milles nad tugevad on.

Keegi pole ideaalne 🙂

Please wait...
Postitas:
spindel

RE: suhte algus – ja häirivad iseloomujooned

kui sind praegu pisiasjad häirivad, siis ja selle inimese kõrvale heidad nö, siis mida vanemaks saad, seda rohkem iga mehe puhul IGA PISIASI härima hakkab.

Kui inimene teeb tööd, temaga on huvitav rääkida sind huvitavatel teemadel, ka magamistoas on tore, siis pisiasjad on ju ainult \”kukepea\” !

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: suhte algus – ja häirivad iseloomujooned

Põhiviga, mida inimene suhte algul teha saab, on lati liiga madalale langetamine, sellest tulevad ainult hädad. Selline mõtteviis tuleks kohe ära keelata, see näitab vaid madalat enesehinnagut ja leppimist riismetega-Ega seal 40ndates see valik ju nii suur enam ei ole ka, ütleb mõistus… Seega, kõik kahtlased ja pahad mõtted, mida algul mõtled ja tunned, on õiged, sisetunne ei valeta kunagi, seda tuleb kuulata ja arvesse võtta! Tagantjärele on lihtne öelda, et olid jah juba algul ohumärgid, aga ma arvasin ja mõtlesin, et lähevad mööda, mulle ehk ainult paistab nii, ehk saame üle, mees muutub kui ta must hoolib jne, jne…ei, need võimenduvad ajapikku.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: suhte algus – ja häirivad iseloomujooned

Elate koos juba?

Kooselu ja niisama käimine on ka kaks eri asja.

Siis veel see point, et 3 kuud ja armastus ei passi kokku mu arust.

Muidu ma usun küll seda, et mehe puhul võivad teatud omadused mõndasid teisi kompenseerida. Intelligentsust igapäevaelus ei asenda kahjuks aga millegagi 😛

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: suhte algus – ja häirivad iseloomujooned

Sa ei armasta teda. Hakka uut otsima, kui soovid.
Mul on mees, kes on minust teatud asjus rumalam, aga armastus peidab need vead.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: suhte algus – ja häirivad iseloomujooned

Mul vastupidine probleem. Mees palju haritum ja targem kui mina. Nii et tunnen end tema kõral mõnikord päris rumalana ikka. Mul kaks last ka veel. Tal lapsi pole. Töötab väga kõrgel kohal. Mitte midagi meil ühist pole. Ausalt ka, mitte midagi peale selle, et meile meeldib väga teineteise seltskond ja voodis on hea klapp. Kõik muu on totaalselt erinev. Algul ta üldse ei meeldinudki mulle, aga ajaga on nii armsaks saanud. Ja vot mina mõtlen ikka, et mida paganat ta minus näeb ning miks minuga üldse jändab?! Kord küsisin ka, selle peale teatas, et minu madal enesehinnang on minu probleem ja kui end nii vähe väärtustan, siis ei saa tema sinna midagi parata. Vot nii!

Sellepärast, et tema kõrval end lollina tunnen, ma seda suhet küll ei lõpeta. Koos ei ela ja niipea ka ei hakka, aga ta tõepolest on mulle nii hinge pugenud, et lõpetada seda ma ka ei taha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: suhte algus – ja häirivad iseloomujooned

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mul vastupidine probleem. Mees palju haritum ja targem kui mina. Nii et tunnen end tema kõral mõnikord päris rumalana ikka. Mul kaks last ka veel. Tal lapsi pole. Töötab väga kõrgel kohal. Mitte midagi meil ühist pole. Ausalt ka, mitte midagi peale selle, et meile meeldib väga teineteise seltskond ja voodis on hea klapp. Kõik muu on totaalselt erinev. Algul ta üldse ei meeldinudki mulle, aga ajaga on nii armsaks saanud. Ja vot mina mõtlen ikka, et mida paganat ta minus näeb ning miks minuga üldse jändab?! Kord küsisin ka, selle peale teatas, et minu madal enesehinnang on minu probleem ja kui end nii vähe väärtustan, siis ei saa tema sinna midagi parata. Vot nii!

Sellepärast, et tema kõrval end lollina tunnen, ma seda suhet küll ei lõpeta. Koos ei ela ja niipea ka ei hakka, aga ta tõepolest on mulle nii hinge pugenud, et lõpetada seda ma ka ei taha.[/tsitaat]

saad ju ise ka aru, et see pole teemasse ju? ajast aega on meestele omane võtta endale naisi, kes on neist rumalamad ja madalama enesehinnanguga. ainus, mis loeb, on naiste voodioskused.

naised eeldavadki meestest palju enamat, kui mehed naistest.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: suhte algus – ja häirivad iseloomujooned

Ma ei arva küll, et ma rumal olen või madala enesehinnanguga. Minu arust olen tark ja nutikas ja üpriski kõrge enesehinnanguga. Lihtsalt totaalselt erinevad huvid ja see paneb mind imestama.

Jutu mõte oli aga see, et senikaua kuniks see mind ei häiri, jätkan seda suhet. Kui häirima hakkab midagi väga tema juures, siis lõpetan.

Sama soovitan teemaalgatajale. Võta asja rahulikult ja unusta ära oma vanus. Vaata, kuidas asjad sujuvad. Sa ei ole veel sugugi vana, et peaksid olema suhtes inimesega, kes ei ole see, mida sa tahaksid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: suhte algus – ja häirivad iseloomujooned

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kui on armastus, siis tunduvad sellised iseloomujooned mitte häirivad, vaid armsad.[/tsitaat]

Arvan sama. Järelikult armastust neil tegelikult pole. Aga ei peagi ju koos elama. Võib niisama lõbutseda ja meeldivalt aega veeta, kuni see õige silmapiirile ilmub. Kui armastust pole, siis pikas perspektiivis muutub see suhe luupainajaks, kui juba alguses nii palju asju häirivad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: suhte algus – ja häirivad iseloomujooned

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Põhiviga, mida inimene suhte algul teha saab, on lati liiga madalale langetamine, sellest tulevad ainult hädad. Selline mõtteviis tuleks kohe ära keelata, see näitab vaid madalat enesehinnagut ja leppimist riismetega-Ega seal 40ndates see valik ju nii suur enam ei ole ka, ütleb mõistus… Seega, kõik kahtlased ja pahad mõtted, mida algul mõtled ja tunned, on õiged, sisetunne ei valeta kunagi, seda tuleb kuulata ja arvesse võtta! Tagantjärele on lihtne öelda, et olid jah juba algul ohumärgid, aga ma arvasin ja mõtlesin, et lähevad mööda, mulle ehk ainult paistab nii, ehk saame üle, mees muutub kui ta must hoolib jne, jne…ei, need võimenduvad ajapikku.[/tsitaat]

Väga ÕIGE jutt! Ma vahel loen perekooli ja imestan, et miks küll inimesed oma peaga ei mõtle ja endast ei lähtu. Siin perekoolis muidugi pidevalt korrutatakse, et 35+ naine kuulub mahakandmisele ja mitte mingit õnnelikku armastust ta ärgu enam lootkugi. Ja siis tundub, et paljud tõesti usuvadki ja need, kes veel ei usu, lasevad perekooli kägudel ennast selles ära veenda ning lasevad lati kohe alla ning vtavad esimese jorsi, kes vähegi nende vastu huvi ilmutab.

Minu meelest: 1000 korda on parem elada üksi, kui kannatada välja sobimatut meest kooselus enda kõrval. Ja ALATI TULEB KUULATA OMA SISEHÄÄLT.

Ma ütleks teema-algatajale, et võta sellest suhtest parem osa ja hoia silmad lahti. Kui ennast sellesse suhtesse sulged, jätad ise ennast võimaluseta kohtuda õige mehega. Ja ära muretse, igas vanuses võid kohata seda kõige sobivamat meest! 35 või 45 või 55 🙂 Edu!

(Olen 35+ naine, kes on korra selles ämbrisse astunud, leppides mehega, kelle suhtes juba alguses olid ohumärgid, et me lihtsalt ei sobi ja raisates palju aastaid nn suhte nimel vaeva nähes ja õnnetu olles)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: suhte algus – ja häirivad iseloomujooned

mina lähen nüüd üldise vooluga vastuollu ja leian, et õnnestunud ja rahuldustpakkuva suhte aluseks ei pea olema suur armumine, mis isegi mehe ninakollid armsaks teeb. armastus ei ole tunne, see on otsus ja tegu, sa kas otsustad armastada ja teedki seda, või mitte. armumise esimene kiim, mis kuldse kuu selga maalib, läheb alati üle ja siis avastad ikkagi, et printsi asemel on sinu kõrval luust ja lihast peeru laskev meesolend, kelle naljad ei olegi alati naljakad, kes läheb kergelt närvi ja on mudalaisk.
mina alustasin oma viimast suhet samuti 36-aastasena ja algus oli üsna raske, sest me mõlemad olime juba väljakujunenud inimesed, meil oli mõlemil oma harjumused, mida teise järgi muuta oli jube raske, omad iseloomud ja oma (suhte)ajalugu. algus oli konarlik, oli tülisid, oli häirivaid iseloomujooni, harjumatuid kombeid jne. kuid ma olin otsustanud mitte kergelt käega lüüa, sest põhiasjad olid siiski paigas, meil oli ja on millest rääkida, me suhtume elu põhiväärtustesse ühtemoodi, me saime voodis üksteise rahuldamisega kenasti hakkama, meie maitse muusika, kunsti, filmide, raamatute osas on enamvähem kattuv ja mis peamine me mõlemad tahtsime näha meid koos perekonnana.
nüüd oleme koos olnud ligi neli aastat, meil on ühine kodu, ühine nimi, ühine laps ja meie tülid jäävad järjest harvemaks, me õpime üksteisega arvestama ja vastupidiselt minu varasematele suhetele liigub minu armastus kasvu- mitte kahanemise teel.
kindlasti kaotab minu jutt mõtte, kui mees on sinu jaoks põhiasjades vastuvõetamatu, ta on füüsiliselt eemaletõukav, teil ei ole midagi ühist ja ta suisa ärritab sind. muus osas aga, oleks juba aeg unustada ära jutud miskist ühest ja õigest ja igavesest armastusest. kui tahad armastust oma ellu, siis tuleb endal armastada, kui tahad peret, tuleb see endal luua.

Please wait...
Postitas:
rlv

RE: suhte algus – ja häirivad iseloomujooned

Eks teemaalgatajal tuleb oma rehkendus kokkuvõttes ikka endal ära teha. Aga vaadakem korraks 3 asja, mida ta mehele ette heidab:

* aeg-ajalt tundub et tal ei ole eriti avatud ja lai maailmavaade – ning tundub natuke rumalam.

Tavaliselt tundub \”mitte eriti avatud\” ja rumal see, kes arvab asjadest teisiti. Aga üldiselt on nii, et iga väljakujunenud inimene omabki mingit hoiakute ja arusaamade komplekti ja tõenäosus, et see komplekt langeb kahel inimesel 100% kokku, on nullilähedane. Ma näen, et Kägudel on üldiselt tohutult raske leppida enda omast erineva arvamusega, aga kui keegi selle suhtumise paarisuhtesse üle toob, siis paraku ongi tülid ja rahulolematus praktiliselt vältimatud.

* Ja ta ei ole oma väljendustes üldse selge, mõnikord pean mitu korda üle küsima kui tahan aru saada mis ta ütles. Sellise ebamäärase väljendusviisiga 🙂

Selles suhtes võib rahulik olla – iga koos elatud aasta treenib oma kaaslasest paremini aru saama.

* Udu on ta ka, palju asju kaotab sinna tänna ära jne

Kuni mees kaotab vaid oma asju, peaks see olema ju ainult tema probleem. Kui naise asju ka kaotab, siis on tõesti paha lugu – tegemist on ilmselt ebausaldusväärse inimesega.

Please wait...
Postitas:
asta26

RE: suhte algus – ja häirivad iseloomujooned

[small]rlv kirjutas:[/small]
[tsitaat]Eks teemaalgatajal tuleb oma rehkendus kokkuvõttes ikka endal ära teha. Aga vaadakem korraks 3 asja, mida ta mehele ette heidab:

* aeg-ajalt tundub et tal ei ole eriti avatud ja lai maailmavaade – ning tundub natuke rumalam.

Tavaliselt tundub \”mitte eriti avatud\” ja rumal see, kes arvab asjadest teisiti. Aga üldiselt on nii, et iga väljakujunenud inimene omabki mingit hoiakute ja arusaamade komplekti ja tõenäosus, et see komplekt langeb kahel inimesel 100% kokku, on nullilähedane. Ma näen, et Kägudel on üldiselt tohutult raske leppida enda omast erineva arvamusega, aga kui keegi selle suhtumise paarisuhtesse üle toob, siis paraku ongi tülid ja rahulolematus praktiliselt vältimatud.

* Ja ta ei ole oma väljendustes üldse selge, mõnikord pean mitu korda üle küsima kui tahan aru saada mis ta ütles. Sellise ebamäärase väljendusviisiga 🙂

Selles suhtes võib rahulik olla – iga koos elatud aasta treenib oma kaaslasest paremini aru saama.

* Udu on ta ka, palju asju kaotab sinna tänna ära jne

Kuni mees kaotab vaid oma asju, peaks see olema ju ainult tema probleem. Kui naise asju ka kaotab, siis on tõesti paha lugu – tegemist on ilmselt ebausaldusväärse inimesega. [/tsitaat]

Hea, realistlik lähenemine.
Rumalust on mitmesugust ja tarkust ka, aga milline täpselt kellele sobib?
Nt. mina võin öelda, et kui kuskilt hakkab välja paistma mehe selline maailmatunnetus, mis just minu jaoks ja minu mõistes on nihkes, siis mingi aeg ma võin sõbrana ta tähelepanu sellele juhtida, aga pikka suhet sellise inimesega ette ei kujuta. Ma võin olla väga tolerantne jne, aga elukaaslasega ma pean oma elu jagama ja ei saa hästi jagada, kui mulle sobivalt vastu ei kaja, midagi pole teha.
Hajameelsus võib olla isegi armas omadus.
Need, kes eespool ütlesid, et kui on armastus, siis tunduvad igasugused väikesed vead hoopis armsad, neil on väga õigus. Sest on ju pea kõigil olnud, et mees, kes alguses nii väga ei meeldinud – kui tuleb armastus mängu, pole need konkreetsed mittemeeldinud asjad enam üldse olulised.
Aru saamisest: minul nt. on üks sõber, keda nii mõnigi võõras peab totuks. Tegelikult on ta inimene, kes teeb oma peas väga suurt mõttetööd, niisama lihtsalt mingit teksti ei räägi, mõtleb alati kõik läbi, tema jutus on pikad-pikad mõttepausid, ta kasutab üksikuid sõnu (hakib) jne, aga need jutuajamised viivad alati kuskile edasi, on informatiivsed ja uuenduslikud – selline tunne tekib minul, sest ma tunnen seda inimest ja mulle meeldib, kuidas ta asjadele läheneb.
Kui Sulle praegu, kui peaks olema armumisfaas, ikka paljud asjad vastu on, siis ei pruugi need ka \”tööd tehes\” ja mõistusega võttes paremaks minna.
Ja 36 pole kuskilt poolt vana, ega armastus vanust küsi! 70-aastased leiavad teineteist…

Please wait...
Näitan 23 postitust - vahemik 1 kuni 23 (kokku 23 )


Esileht Pereelu ja suhted suhte algus – ja häirivad iseloomujooned

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.