Mina saan väga hästi aru suhteärevusest, see tuleb ilmselt teatavast ebakindlusest. Kui oma mehega kokku sain, oli nn suhteärev 2-3 aastat veel, kuniks sain lapse, siis rahunesin maha.
Ütled ilusti, et veiniklaasi taga saate räägitud – rääkimine ongi see, mis aitab usaldust luua. Ja usaldus on väga oluline.
Kui tuleb ärev mõte, suuna mõtet, mõtle kiiresti millelegi muule, ma tean see pole lihtne, aga mulle õpetati kunagi, et lihtalt mõtle sellele mida enda ees näed, hakka loetlema ja tekita sellest mingi uus mõte vms (nt laud, lill, riiul, tapeet – oot kust me selle ostsimegi jne ). See tundub vb tobe, aga aitab mingil omal viisil.
Tänaseks olen oma mehega koos olnud küll 20 aastat, samas ei saa öelda, et see ärevus kuidagi päris ära läinud oleks, samas hullem on mugavus. Aga no äärmused pole head.
Ja kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis on tänaseks see suhteärevus kandunud pigem mu mehele üle. Ka niipidi võib juhtuda. aga see juba teine teema.