Arutlen siin endamisi ja olen suht nõutu. Olen loonud suhte ja elan ka koos minu jaoks imetoreda naisega, kellel on eelmisest suhtest kaks last. Kõik tundub tore ja üldine läbisaamine on omavahel hea. Aga… Mind on hakanud aina enam häirima mõned asjad, mille mõistmiseks soovin erinevaid arvamusi. Nimelt on minu partner pikalt üksi elades ja minu nägemuses ka lastele varasemalt osaks saanu korvamiseks liialt hoolitsev ja kohati nagu teenija lastele. Mina ise kasvasin teistsuguses keskkonnas ja ka oma lapsi kasvatasin vaimus, et lapsed koristavad enda järelt ise, nende soovid pole alati esmajärjekorras täitmiseks ning nad ei asetse peremudelis esimesel kohal. Olen püüdnud seda ka selgitada partnerile, et minu jaoks on see võõras ja kohati vastuvõetamatu, kui teismelistel on palju vabadust, aga vähe kohustusi. Tavaliselt on selle tulemuseks konflikt. Olen püüdnud endasse süübida, et kas viga on minus, minu autoritaarsuses või ongi ok pidevalt teismeliste järele koristada, ise prügi välja viia ja laste huve kiirelt endale prioriteediks seada. Veidi nõutuks teeb see, kuna oma lastele sean teistsugused nõudmised. Kuidas need asjad paika loksutada?
Teema: Suhted kärgperes
Kuidas need asjad paika loksutada?
Normaalne pole, aga pigem väldiksin sekkumist, sest oma laste suhtes on inimesed ülimalt kaitsvad ja see viib kiirelt konfliktini. Teismelised on varsti kodust läinud nagunii. Ise neid ei teenindaks, aga kui oma vanem nii käitub oma laste suhtes, siis tema asi. Elan ka mehega, kellel on täiskasvanud tütar, kes minu arust on jubedalt ära hellitatud. Isa annab talle ikka suures koguses raha, ostis auto, printsess ainult hõljub ringi ja ootab jumal teab mida. Aga nii on, ei ole selles osas mõtet sõna võtta.
Fakt on see, et lapsed on sellele naisele nr.1 ja sina oled lihtsalt suvajorss. Ja kui sa seda teemat puudutad, siis saadki konflikti kahjuks. ga seal midgai teha pole. Leppida olukorraga või lahku minna. Ma ei näe võimalust, et sa seda korda seal suudad muuta…
Kui endal laps(ed) suured, kas siis tasub üldse hakata kokku inimesega, kellel veel lapsed kodus elavad? Miks mitte vaadata sama suure või sarnase kohustustepagasiga inimest (kellel palju vaba aega, sissetulek ei kulu suures osas laste peale jmt)? Miks mitte nautida kellegagi kahekesi reisidel, kinos, etendustel, matkadel jne käimist?
Kui endal laps(ed) suured, kas siis tasub üldse hakata kokku inimesega, kellel veel lapsed kodus elavad? Miks mitte vaadata sama suure või sarnase kohustustepagasiga inimest (kellel palju vaba aega, sissetulek ei kulu suures osas laste peale jmt)? Miks mitte nautida kellegagi kahekesi reisidel, kinos, etendustel, matkadel jne käimist?
No aga mis varianti siis on, kui vana mees tahab noort naist? Ikka on siis ju alaealised lapsed ka mängus, lasteta naisi saavad vaid pururikkad vanad mehed.
Kui endal laps(ed) suured, kas siis tasub üldse hakata kokku inimesega, kellel veel lapsed kodus elavad? Miks mitte vaadata sama suure või sarnase kohustustepagasiga inimest (kellel palju vaba aega, sissetulek ei kulu suures osas laste peale jmt)? Miks mitte nautida kellegagi kahekesi reisidel, kinos, etendustel, matkadel jne käimist?
Pane kohe CV kõrvale.
Miks mitte vaadata sama suure või sarnase kohustustepagasiga inimest (kellel palju vaba aega, sissetulek ei kulu suures osas laste peale jmt)?
Sest omaealine on ju liiga vana.
Elan ka mehega, kellel on täiskasvanud tütar, kes minu arust on jubedalt ära hellitatud. Isa annab talle ikka suures koguses raha, ostis auto, printsess ainult hõljub ringi ja ootab jumal teab mida.
Väga armas ju. Mina ostsin ka oma lapsele auto, kui load sai. Reisid, riided, silmaopid, hambavalgendused maksin ka kõik kinni kuni vanuseni 25. Miks mitte, kui võimalus on?
Sina kasvatad oma lapsi omamoodi, see naine omamoodi. Ära üldse torgi ja tee nägusid. Pole mõtet. Kui sulle väga närvidele käib tema kasvatusmeetod, siis ära sinna naise juurde mine. Kohtuge mujal.
Mis see teenindamine täpsemalt on? Minu teismeline ka prügiämbrit välja pole viinud, selle ülesande peale ma pole tulnud, et ta peaks seda tegema.
Miks mitte, kui võimalus on?
Jaa, muidugi miks mitte, kui võimalus on. Aga kui osa sellest peab uus naine kinni plekkima, siis küll pole täiskasvanud lapse kulude maksmine õigustatud. Tuleks see täiskasvanud laps pigem ise tööle suunata, kui ei tööta ega õpi.
Siis oligi hoopis teine kasvatus, kui meie lapsed olime. Spock hirmutas kõiki vanemaid laste ärahellitamise eest. Nüüd on kasvtus teine. Hellitatakse ja tehakse palju neile jõukohaseid asju nende eest ära. Nii on isegi lihtsam, kui vaielda nendega, kui nad ei viitsi miskit teha. Lastekasvatuses on minu arust need trendid nii muutuvad. Ega sedasi tea, kas see põlvkond on õnnelik, kui nad kodus midagi tegema ei pea. Ja vanemad püüavad nende elu võimalikult muretuks teha. Depressiivsete laste hulk aina kasvab vaatamata sellele. Muidu sai oma aja kohta öelda et meilt küll nõuti hoopis rohkem, kerge polnud, aga noorus oli see mis tegi siiski muretuks. Nüüd on aga noored nii murelikud, kurvad õnnetud, et kodutöödega ei julgegi neid koormata.
Jaa, muidugi miks mitte, kui võimalus on. Aga kui osa sellest peab uus naine kinni plekkima, siis küll pole täiskasvanud lapse kulude maksmine õigustatud. Tuleks see täiskasvanud laps pigem ise tööle suunata, kui ei tööta ega õpi.
Mis mõttes peab? Ju ikka ise annab raha. Minu kontole küll teised ligi ei saa, et oma lapsi toetada.
Nüüd on aga noored nii murelikud, kurvad õnnetud, et kodutöödega ei julgegi neid koormata.
Mis lollus see veel on? Sellised just tööle panna tulekski. Ei hakka mina mingit depressiivset hala kodus kuulama.
kui lastel on ema ja isa olemas, siis nemad kasvatavadki lapsi oma äranägemise järgi. sina kasvatad enda omi omamoodi. eks siis hiljem ole näha, kes etemini kasvatas.
Erinevalt teistest vastajatest arvan mina, et naisega võiks selle jutuks võtta küll. See ei pruugi olla tulemuslik. Ja võib ka konflikti tekitada, aga mina siiski räägiks naisega. Täitsa võib olla, et naisel on silmaklapid peas ja ta isegi ei ole märganud, et midagi on valesti. Ta ei ole selle peale tulnudki.
Erinevalt teistest vastajatest arvan mina, et naisega võiks selle jutuks võtta küll. See ei pruugi olla tulemuslik. Ja võib ka konflikti tekitada, aga mina siiski räägiks naisega. Täitsa võib olla, et naisel on silmaklapid peas ja ta isegi ei ole märganud, et midagi on valesti. Ta ei ole selle peale tulnudki.
Kärgpere rõõmud. Elad oma kodus, aga mingit autoriteeti pole. Pägad lõugavad või prahistavad sul kodus, aga midagi öelda ei tohi, kuna “vaid bioloogilistel vanematel on sõnaõigus”. Ela omas kodus nagu külaline, kes peab n-ö päriselanike soovide järgi joonduma. Ma olen pigem üksi, kui elan oma elu niimoodi.
Kärgpere rõõmud. Elad oma kodus, aga mingit autoriteeti pole. Pägad lõugavad või prahistavad sul kodus, aga midagi öelda ei tohi, kuna “vaid bioloogilistel vanematel on sõnaõigus”. Ela omas kodus nagu külaline, kes peab n-ö päriselanike soovide järgi joonduma. Ma olen pigem üksi, kui elan oma elu niimoodi.
No nii pole. Elatakse ikka selle inimese järgi, kelle oma elukoht on.
Kärgpere rõõmud. Elad oma kodus, aga mingit autoriteeti pole. Pägad lõugavad või prahistavad sul kodus, aga midagi öelda ei tohi, kuna “vaid bioloogilistel vanematel on sõnaõigus”. Ela omas kodus nagu külaline, kes peab n-ö päriselanike soovide järgi joonduma. Ma olen pigem üksi, kui elan oma elu niimoodi.
No nii pole. Elatakse ikka selle inimese järgi, kelle oma elukoht on.
On nt meeaterahvas ja tal on eelmisest suhtest laps, viimane on igavene põrguline. Tahab mees uut naist enda juurde elama kutsuda ning omakorda järgmisi lapsi saada, kas siis kogu pere elab selle esimese lapse taktikepi järgi?
Seega ei tasu ise kunagi kolida lapsega mehe/naise juurde, sest seal majas/korteris pole sul sõnaõigust?
Sageli on ka niimoodi, et kui pere on lagunenud, siis lapse emal ja isal on lapse kasvatamisest erinev arusaam. Nt tean juhust, kus ema toitis last põhimõtteliselt makaronidega, viineritega ja magusaga. Ja kui laps isa juurde läks, siis viimane ei saanud hakata nõudma, et nii, nüüd sööme kapsasuppi või muidu oled näljas. Siis laps polekski enam isa juurde läinud. Loonuks see isa uue pere, siis jälle jama, et üks liige õgib vaid makarone ja teised lapsed peavad hautatud juurvilju sööma.
Seega jah, mina lapsed suureks kasvatanuna ei vaataks sellist meest, kellel lapsed veel alaealised.
Erinevalt teistest vastajatest arvan mina, et naisega võiks selle jutuks võtta küll. See ei pruugi olla tulemuslik. Ja võib ka konflikti tekitada, aga mina siiski räägiks naisega. Täitsa võib olla, et naisel on silmaklapid peas ja ta isegi ei ole märganud, et midagi on valesti. Ta ei ole selle peale tulnudki.
Kärgpere rõõmud. Elad oma kodus, aga mingit autoriteeti pole. Pägad lõugavad või prahistavad sul kodus, aga midagi öelda ei tohi, kuna “vaid bioloogilistel vanematel on sõnaõigus”. Ela omas kodus nagu külaline, kes peab n-ö päriselanike soovide järgi joonduma. Ma olen pigem üksi, kui elan oma elu niimoodi.
Ma mõtlen täpselt samuti. Olen lastetu naine. Aga kui midagi taolist nende kärgperenduste ja lastega meeste teemade all öelnud olen, siis on mu mõtteid korralikult miinustatud. Samuti on mehed kohe solvunud ja mind väga valivaks pidanud, kui laste tõttu nad välistan. Aga miks peaks üks lastetu naine, kes soovib leida meest pere loomiseks, leppima mingi kärgperendusega? Loomulikult ma ei taha eelkirjeldatud viisil elada. Tahan endasugust lastetut meest, kellega puhtalt lehelt alustada ja kel oleks aega, võimalust minuga alguses kahekesi aega veeta. Tänapäeval on 50/50 jaotus väga tavaline ning see loob ka juba piirangud sellele, kuivõrd üldse kaaslasega rahulikult kahekesi aega veeta saab.
Samas võiks ehk veel kuidagi kaalumisele tulla mehed, kel lapsed juba hilisteismelised ja täiskasvanuks saamas ning kellega on kokkupuudet vähem. Teismelised on nagunii iseseisvad, ei tahagi vanematega eriti tegemist teha ja kui mees on veel nn pühapäevaisa ka oma teismelistele lastele, siis ei pruugi sellisest kärgperendusest erilist probleemi tulla. Suhtlen hetkel sellise mehega ja kuigi muidu välistan lastega mehed, siis antud juhul mõtlen, et ei pruugi klassikalisi kärgpere hädasid tekkida, kuna lapsed on paari aasta pärast nagunii täiskasvanud ja mehega koos ei ela. Oleks jama selline mees pikalt saata, kui muidu klapp hea ja mees tore, potentsiaalselt hea kaaslane ja isa. Lastega ta ise sooviks aega veeta rohkem, aga vahemaa on suur ning teismeeas lapsed ei tunne ise enam sellist huvi vanemaga aja veetmise osas.
Kärgpere rõõmud. Elad oma kodus, aga mingit autoriteeti pole. Pägad lõugavad või prahistavad sul kodus, aga midagi öelda ei tohi, kuna “vaid bioloogilistel vanematel on sõnaõigus”. Ela omas kodus nagu külaline, kes peab n-ö päriselanike soovide järgi joonduma. Ma olen pigem üksi, kui elan oma elu niimoodi.
No nii pole. Elatakse ikka selle inimese järgi, kelle oma elukoht on.
On nt meeaterahvas ja tal on eelmisest suhtest laps, viimane on igavene põrguline. Tahab mees uut naist enda juurde elama kutsuda ning omakorda järgmisi lapsi saada, kas siis kogu pere elab selle esimese lapse taktikepi järgi?
Seega ei tasu ise kunagi kolida lapsega mehe/naise juurde, sest seal majas/korteris pole sul sõnaõigust?
Sageli on ka niimoodi, et kui pere on lagunenud, siis lapse emal ja isal on lapse kasvatamisest erinev arusaam. Nt tean juhust, kus ema toitis last põhimõtteliselt makaronidega, viineritega ja magusaga. Ja kui laps isa juurde läks, siis viimane ei saanud hakata nõudma, et nii, nüüd sööme kapsasuppi või muidu oled näljas. Siis laps polekski enam isa juurde läinud. Loonuks see isa uue pere, siis jälle jama, et üks liige õgib vaid makarone ja teised lapsed peavad hautatud juurvilju sööma.
Seega jah, mina lapsed suureks kasvatanuna ei vaataks sellist meest, kellel lapsed veel alaealised.
Selliseid probleeme on lõputult. Need veel kõige väiksemad. Mina lastetuna või inimesena, kel lapsed täisealised ei vaataks jah alaealiste lastega meest/naist, kui ei taha enda ellu asjatult probleeme, draamat ja potentsiaalselt ka seda, et ei saa kodus ennast mõnusalt tunda.
Kärgperendus ongi üks jama ja sellist asja ei peaks harrastama need, kellel pole tolerantsust ja närvid on nõrgad. Läksin ka ise ühe mehega tülli, kui ta pidevalt mu poja osas sõna võttis ja oma tütart ülistas, kelle kasvatamises ta ise tegelikult ei olnud üldse osalenudki. Pidevalt kritiseeris mind, et ma ei oska lapsi kasvatada, vaadaku ma tema tütart, kellega pole iial mingit jama olnud. Tema tütar oli tõesti tubli ja leplik laps, minu poiss sai koolis märkusi ja kahtesid, sest ei teinud asju õigeks ajaks ära. Samas on ka ühe pere lapsed erinevad, mitte asi pole alati kasvatuses. See ajas meid ikka pidevalt täiega tülli ja kaalusin lahkuminekut rohkem kui üks kord. Samas see leplik tore tüdruk pole oma elus kuskile jõudnud, minu poiss on ettevõtlik ja julge, tark ja ettevõtlik, temal läheb nüüd elus väga hästi. Lihtsalt ta polnud alluvat tüüpi, vaid väga isepäine ja sellest tulid need jamad. Samas minu ja selle mehe suhteid näris see tema pidev kriitika väga palju ja rikkus alatiseks nii mõndagi meie vahel.
On nt meeaterahvas ja tal on eelmisest suhtest laps, viimane on igavene põrguline. Tahab mees uut naist enda juurde elama kutsuda ning omakorda järgmisi lapsi saada, kas siis kogu pere elab selle esimese lapse taktikepi järgi?
Mitte lapse, vaid mehe. Kui mees ei oska end kehtestada, siis sa ju sellist meest ei tahaks ka.
On nt meeaterahvas ja tal on eelmisest suhtest laps, viimane on igavene põrguline.
Ka su oma laps võib olla igavene põrguline. Siis pead kannatama, midagi pole teha. Aga millegipärast on need partneri vanad lapsed alati kõigil pinnuks silmas. Pole need teismelised ka oma peres elades tihtipeale mingi eriti meeldiv kaader, samas partneri lapsed käivad alati palju rohkem närvidele.
On nt meeaterahvas ja tal on eelmisest suhtest laps, viimane on igavene põrguline.
Ka su oma laps võib olla igavene põrguline. Siis pead kannatama, midagi pole teha. Aga millegipärast on need partneri vanad lapsed alati kõigil pinnuks silmas. Pole need teismelised ka oma peres elades tihtipeale mingi eriti meeldiv kaader, samas partneri lapsed käivad alati palju rohkem närvidele.
See on ju loogiline. Kuidas saab üldse nii rumal olla, et mitte aru saada asjast, et oma lapsed on ju ikkagi kallid, armastatakse tingimusteta ükskõik, kuidas nad käituvad. Partneri lapsed, kellega olude sunnil kokku puutud, pole ju oma lapsed. Oma laste puhul talutaksegi igasugune jama ära, sest kus sa pääsed. Kellegi teise lastega ei pea olema nii kannatlik.
Kellegi teise lastega ei pea olema nii kannatlik.
Mis mõttes ei pea. Peab küll. Ei tasu kellegagi kokku kolida, kelle lapsi sa ei salli ja siis hakkad seal pidevalt saagima. Eriti nõme on laste vahel vahe tegemine, teise laste mahategemine ja enda laste upitamine. Kui oled nii väiklane ja nõme inimene, kes ei suuda objektiivsust säilitada, siis pole kärgperendus sinule.
Kas enda lapsi kasvatasid üksi? Või elasid laste emaga koos? Ilmselt on asi selles, et mehena sa lihtsalt ei pannud tähele neid tuhandet pisiasja, mida emad oma laste heaks/jaoks teevad. Nii et see idealiseeritud pilt sellest, kui iseseisvad su lapsed olid, on tõenäoliselt soovmõtlemine.
Ja kui sa pole valmis peresse sulanduma, tahad, et sina oleks esikohal ja lapsed kuskil taustal, ilma et segaks ja ise hakkama saaks… Võib-olla siis polnud vaja kokku kolimisega kiirustada ja oleks võinud nautida visiitsuhet, mis oleks kõigile rohkem vabadust jätnud.
Teine asi – kas sinu elu teeb kuidagi halvemaks see, kui naine oma lastega tegeleb? Pühendab neile tähelepanu, hoiab kodu korras? Sa kirjutad nagu kõrvaltvaataja. Võib-olla tasuks hakata mõtlema nagu pereliige.
No nii pole. Elatakse ikka selle inimese järgi, kelle oma elukoht on.
Veelkord kinnitab see mu veendumust, et kooselu saab alata ainult ja alati koos ühise eluaseme soetamisega. Mitte mingi teine variant lõppkokkuvõttes ei tööta.
Teine asi – kas sinu elu teeb kuidagi halvemaks see, kui naine oma lastega tegeleb? Pühendab neile tähelepanu, hoiab kodu korras?
Päris paljud mehed näevad naise lastes konkurenti, kellega tuleb võidelda aja ja tähelepanu pärast. Isegi oma isad tunnevad vahel nii, võõrast rääkimata. Eriti nõme, kui mees on selline, kes tegelikult pole oma lapsi väga kasvatanudki, aga siis hakkab uut naist õpetama, kui palju ta lastele tähelepanu tohib pöörata ja palju neid aidata võib.
No mina vaatan kõrvalt ühte kärgpere, kus elavad koos mees ja naine ning naise lapsed. Naine on tubli, kuid mees on muidugi totaalne korrafanatt. Seega ma usun, et ka seal peres on sel mehel olnud keeruline kohaneda, et naise teismelised on parajad lohed. Naine muidugi palub lastel kodutöid teha, kuid see on ikka väga suure sõdimisega ning siis ka ikka väike koormus, mis on kordades vähem kui need teismelised laga suudavad korraldada.
Teemaalgataja, alati tasub laste emale rääkida ootustest koduse korra osas. Küll ema ka saab aru, et kui ta viitsiks natuke nõudlikum olla koduse korra ning laste iseseisvuse osas, siis tegelikult võidavad sellest nii lapsed kui ka see ema ise. Ega lapsed pole lollid- kui lased neil lohetseda, siis seda nad ka teevad, samas oskavad nad ka ilusat kodu nautida.
Ka ise olla puhtuse ning tegemiste osas nõudlik, kuid meenub minu poeg, kes kodus olles oli ikka paras lohe- no iga asi kukkus suvalisel ajal suvalisse kohta ning ainult laga oli järgi, kuigi korrast sai palju räägitud. Nüüd täiskasvanuna on öelnud, et kui ta ühikas elas, alles siis sai aru, et kui puhas ja hea oli meie kodus elada. Nüüd juba täiskasvanuna on ta väga korralik. Mina võtan, et no kui pidin päris palju laste järgi koristama, siis täiskasvanuna peavad ned seda juba ise tegema, küll nad teevad ka. Ma olen vaadanud, et kes tulevad korras kodudest, need üldjuhul on ka ise täiskasvanuna korraarmastajad, kuigi mitme puhul tean, kus kodus tehti kõik ette taha ära, samas mõni pidi ikka tunde kodutöid tegema.
