Olen keerulises situatsioonis ja muidugi selles ise süüdi, et ei oska elada…
Mul on üks lasteaia laps ning kohe uus beebi sündimas. Elan kitsal üüripinnal, mul on igakuised kohustused, kohtutäitur, oktoobris saab kõik makstud ning siis olen sellest vaba. Mees jättis mu 2 nädalat tagasi maha, kuna ta elab ja töötab soomes siis ma ei tea mis ta teeb, tean vaid et tal uus suhe, oli ülepea kaela armunud ja kolis tema juurde ning nüüd elavad koos, numbri on mees ära vahetanud, FB on tal konto olemas, kuid sinna ta pole kunagi ühtegi pilti pannud ega midagi jaganud, see lihtsalt oli, ja messenger oli meiega suhtlemiseks, ei ole ta enam oma kontol ka käinud. Ja tema tuttavate või ülemuse kaudu ma teda ju otsima ei hakka.
Oma murega olen hullumas, õhtul panen lapse magama ja siis lihtsalt ulun, tahan seda meest enda südamest välja. Mul on ka õde ja vend, meil on üks ema. Ma ükspäev rääkisin õega, kes on erinevalt minust oma eluga hâsti hakkama saav inimene, tore mees, ilus kodu, õnnelikud lapsed ja nagu mu vennalgi on ka temal enda ärid ja tegevused, et koguaeg on kiire kiire, ma enam ei vaevugi neile helistama, kui vaid nende ja laste sünnipäevadel ning pühadel. Ma rääksin õele oma olukorrast ja kõik mis ta öelda oskas oli, et ju pead kuidagi hakkama saama ning et kahjuks ta mulle lubatud beebi asju ( mis tal enda lapsest üle jäid) ei saa anda, et nad panid need asjad juba müüki, tegu on väga kalliste ja vähekasutatud asjadega. Siis ma mainisin, et korteri omanik mainis, et ehk tahab suvel seal väikse remondi teha ja siis müüki panna, et olen ahastuses ja alguses uurisin juba turvakodu varianti, sest alles novembris läheb mul rahaliselt lihtsamaks. Ta lihtsalt ütles, et tal nüüd muud tegemised ja tsau. Mul polegi kedagi, mitte kedagi ei huvita, ühe sõbrannaga olen jäänud suhtlema, temaga on ka kokkulepitud et ta võtab mu suurema lapse kui lähen sünnitama, kui beebi järgmise nädala jooksul ise ei tule siis mul juba aeg esilekutsumisele olemas, nii, et sõbranna on valmis, kasvõi öösel suurema lapse võtma, et vähemalt see kindlus mul on. Kuid ka see lapsehoidmine pole tasuta, kokkulepitud juba summas, kuid ega ma ei saagi oodata et keegi mind niisama aitaks. Nii kurb on olla, saan aru, et ma ise pole osanud elada aga see kõik on üle pea mul kasvanud, ma ei saa mitte kuidagi moodi hakkama, kuid saan aru, et muud väljapääsu kui hakkama saada siin ei ole….
Lihtsalt soovisin natuke kirjutada ja auru välja lasta, anonüümselt, avalikult ju ei julgeks, häbi on..
Teema: Suhted lähedastega, mehega…
Eeldusel, et jalga lasknud mees on Su laste isa, tuleb temal nyyd hakata elatist maxma. Aga vot just uuridki ta ylemuselt, kuidas oma armuuimas isajänest leida: pead ju seadma ta fakti ette, et kes tegi, see vastutagu. (Kui tal tööl sellest jamasid tuleb, paras.)
Kas mehel vanemaid ei ole, kellele ehk lapselaste saatus korda lähex? Või muid mõistlikumaid sugulasi?
Saan aru, et lõpurasedana on raske ootamatuid asju ajama hakata, aga elatist nõuda võixid ikka niipea, kui suudad. Haiglas, muide, on nõustajad, hingehoidjad, lastekaitsjad, mõnel pool isegi juristid — kysi kellegi targemaga kohtumist. Ka turvakodu ei pruugi olla halb valik, neil on psyhholoog & jurist, Sa ei pea sinna sisse kolima, et nendega nõu pidada.
Pea pysti. Sa suudad. Sul on lapsed, nende pärast suudad.
Ma vist rahvahääletan varsti, et võetaks vastu seadus, et ENNE kui seksitakse, tulete minu juurest läbi.
MINA ütlen, kas võite seksida või mitte. Teisugugused saavad lapse ja rasestuvad nagunii, sest te olete elujõuline rass.
Kui ma keelan seksimise, siis on eiramise korral on teil trahv 500€ 18a jooksul riigikassasse. Sõltumata vahekordade arvust.
Lapse(d) peab üleval riik, kes saab märgitud ka sünnitunnistusel isaks.
…….
No teiega ei saa ju teistmoodi?
Mees on lastekodust, pole ta kedagi peale vanglas istuva venna. Lapsed on meil ühised. Sain niipalju targemaks, et seal firmas kus ta töötas tema teenuseid enam ei soovita, varasemalt juba tööle jõudmisega tal probleeme
Ja sulle tundus, et nii tore mees, teeks kohe mitu last temaga?
Kas õde on mingi põhjusega sinu suhtes selline? Kui on varasemalt mingi tüli vms olnud, siis ma katsuks ära leppida. Väga imelik igatahes see temapoolne külmus.
Kui lähedased ei aita, siis kirjuta facebookis abivajajate grupis mõnele administraatorile oma olukorrast ja mida täpselt vajad või organisatsioonile Naerata Ometi, nad aitavad ka erinevate murede korral.
Ise oled ka lastekodust?
Kui see nüüd liba ei ole, siis kus on su ema? Ilmselgelt ei ole ta osanud sind kasvatada, nii et marss tema juurde nüüd abi küsima.
Huuuu, osavalt valitud mees tõepoolest. Tee mida teed, aga ära teda kyll enam uxest sisse lase.
Kui Sinugi ametlik elukoht on seesama yyrikas, mine esimesel võimalusel KOV sotsiaaltöötaja juurde. Räägi oma lugu talle ära. Võib juhtuda, et saad toetust või koguni sotsiaalkorteri. Muidugi võib ka juhtuda, et saad noomida, aga mingit abi saad ikka sinnagi juurde.
Ära jää nutma. Võlgu ju suudad tasuda ratsionaalselt & korralikult? Vot, nyyd sama ratsionaalselt & systeemselt hakkad tegutsema, et saax elatise sisse nõutud, jooxvad rahaasjad joonde & mingigi elamispinna.
Ta on tegelikult väga truu loomuga
Piisas vaid ühest sõbra sünnipäevast, kuhu tema ka läks, kõigest tunniks, aga läks ja jäigi, ju siis tutvus pubis selle uuega ja…
Jah, silmapaistvalt truu loomuga.
No sellised mehed ei ole mitte midagi väärt, näitab vastutustunde puudumist.
Sa saad kindlasti hakkama ja mõne aasta pärast vaatad tänasele päevale tagasi ja ei suuda ära tänada, et sellisest mehest lahti said. Kõlab triviaalselt, aga sul on lihtsalt aega vaja, et tunded lahtuksid.
Beebiasjad saad väga suure tõenäosusega abivajajate grupist, inimestel palju korralikke asju üle, mida heameelega abivajajatele jagavad.
Seal Naerata Ometis on vist mingi juristiga ka koostöö, kes sind ilmselt nõustada saaks – kuid su enda initsiatiiv on siin oluline. Ära haletse enda olukorda, vaid hakka kuskilt enese aitamisega pihta, variante on ju küll.
Küll sa hakkama saad ja otsi oma lapselt seltsi, kui kurb oled. Tehke koos midagi toredat, mis sul mõtted mujale viiks.
Mehel on kevad püksis, see selleks, aga mind paneb imestama õe suhtumine. Sinul on beebiasju vaja, ja ta teab, et sinu majanduslik olukord ei ole kohe mitte kiita (kohtutäitur jne) ja tema paneb oma eelmised beebiasjad müüki? Õde on sul ju lähim veresugulane üldse. Su tulevase lapse tädi! Eestlasel pole ikka südametunnistust ollagi. Ja mõned imestavad siin, et nii palju üksikuid inimesi on, kellel lahutuse korral pole kohugi minna. Inimesed ei hooli isegi lähisugulastest.
Mul lööks häirekella tööle juba see kui saan teada et laps lastekodust. Laps pole süüdi aga psühhikale jätab see igavese jälle ja lastekottu juba niisama ei panda
Siis ma mainisin, et korteri omanik mainis, et ehk tahab suvel seal väikse remondi teha ja siis müüki panna, et olen ahastuses ja alguses uurisin juba turvakodu varianti, sest alles novembris läheb mul rahaliselt lihtsamaks. Ta lihtsalt ütles, et tal nüüd muud tegemised ja tsau. Mul polegi kedagi, mitte kedagi ei huvita
Kui oled hädas, siis pole mõnet niisama mainida või vihjata ja samas oodata, et keegi su mõtteid loeb ja abi kandikul ette kannab. Miks ei oleks võinud otse küsida, et kuna elamispinnaga võib tulla probleeme, siis kas sul on võimalus mind ja lapsi 4-5 kuuks enda juurde majutada või raha laenata. Kui keeldub, siis tead temaga mitte arvestada.
Lubatud lasteriiete müükipanek on küll arusaamatu, aga eks siingi mängib rolli omavaheline suhtlus – kas õde pakkus neid asju sulle ise või oli tegemist sinupoolse “kui midagi üle jääb, võid mulle anda” mainimisega. Õnneks saab beebiriideid suht odavalt ja kottide kaupa kasvõi Osta.ee-st – mõne euro ja postikulu eest võid korraga saada kõik vajaliku.
Korteriomanikult küsi ka otse, et millal ta remonti plaanib ja pange paika, mis ajaks korter vabastada tuleb. Või vähemalt see, et ta sellest sulle piisava ajavaruga (2-3 kuud) teada annaks.
Mehe osas aga polegi muud soovitada kui elatiseasju ajama hakata. Kui mees ei maksa, maksab (vist 100 eurot lapse kohta) riik – ikka parem kui mitte midagi.
Tundub jah väga truu loomuga mees olevat, et kohe uue seeliku järgi tormas.
Aga eks sa pead ise elus hakkama saama, sinu valikud ja sinu vastutus. Hea seegi, et kohtutäituri kaelast ära saad.
Ei tea mitmes teema see on, kus jääb hätta üürikas elav rase ilma igasuguse turvavõrguta, kes teda aitaks. Perekooli tasub lugeda juba seepärast, et saada vähekegi aimudust, mis elu tuua võib.
Ära teemaalgataja solvu – aga kitsastesse üürikatesse laste (eriti veel teise lapse) sünnitamine on risk, eriti kui on veel kohtutäitur kaela jne. See, et mees jalga laseb, muidugi ei ole ette näha, aga seda, mis tingimustes sa elad – see on ju teada.
Kas mingeid rahalisi tagavarasid üldse ei ole? Räägi oma õe/vennaga, aitavad üürida uut korterit, kui sul on hea palk – siis hakkad saama normaalset emapalka, nii kauaks on abi vaja. Kui kavatsed nagunii jääda lapsega koduseks, võta kuhugi maale odav üürikas, säästad emapalgast nii palju, et kui tööle vaja tagasi tulla, siis saad sissemaksu makstud.
Eeldusel, et jalga lasknud mees on Su laste isa, tuleb temal nyyd hakata elatist maxma. Aga vot just uuridki ta ylemuselt, kuidas oma armuuimas isajänest leida: pead ju seadma ta fakti ette, et kes tegi, see vastutagu. (Kui tal tööl sellest jamasid tuleb, paras.)
Kas mehel vanemaid ei ole, kellele ehk lapselaste saatus korda lähex? Või muid mõistlikumaid sugulasi?
Saan aru, et lõpurasedana on raske ootamatuid asju ajama hakata, aga elatist nõuda võixid ikka niipea, kui suudad. Haiglas, muide, on nõustajad, hingehoidjad, lastekaitsjad, mõnel pool isegi juristid — kysi kellegi targemaga kohtumist. Ka turvakodu ei pruugi olla halb valik, neil on psyhholoog & jurist, Sa ei pea sinna sisse kolima, et nendega nõu pidada.
Pea pysti. Sa suudad. Sul on lapsed, nende pärast suudad.
see on libateema ja sa nii vana perekooli olija ikka ei hammusta neid lahti?
hint: Lihtsalt soovisin natuke kirjutada ja auru välja lasta, anonüümselt, avalikult ju ei julgeks, häbi on..
kõik sellise lõpuga teemad on libakad.
Grillihooaeg on alanud ja kolmas Eesti möllab. Juhhei.
Grillihooaeg on alanud ja kolmas Eesti möllab. Juhhei.
Sa oled seal kolmandas Eestis siis, et nii lõbus olla?
Mis te seal kolmandas ka teete?
Mina olen nüüd haiglas, avatust on nii paju, et jäeti sisse, ja nüüd siin ma olen, täiesti üksi. Ma nii vajan seda inimest enda kõrvale, milline naine võtab nii mehe ja mis mees teeb nii..
Usu mind, SELLIST meest sa kindlasti enda kõrvale ei vaja. Keskendu praegu endale ja sündivale lapsele ja kui mõne päeva pärast kodus tagasi oled, siis saad oma edasise elukorralduse osas tegutsema hakata.
Mina olen nüüd haiglas, avatust on nii paju, et jäeti sisse, ja nüüd siin ma olen, täiesti üksi. Ma nii vajan seda inimest enda kõrvale, milline naine võtab nii mehe ja mis mees teeb nii..
Jõudu, Sinu kõrval on mõttes pool Perekooli. & see desertöör on kyll viimane, keda Sa vajad.
Teist naist ära syydista, väga usutav, et mehelaadne toode temalegi tõtt ei rääkinud. Teame neid. ‘Halasta, hellakene, mul naine kodus muudkui sõimab, karjub & nõuab raha, kolm aastat pole voodisse lubanud, kogu mu elu on see nõid ära rikkunud, lapsi mul ei ole . . . niu-niu . . .’
Palju õnne! Teie lapsega saite hakkama, teie lastega saate hakkama ilma igasuguste valevorstideta. Kena kosumist & selget mõistust!
Palju õnne ja olge tublid!
Teemaalgataja millises linnas elad? Ehk saame aidata beebiriietega. Jäta oma kontakt. Tervitustega
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
