Esileht Pereelu ja suhted Suhted sugulastega pingelised

Näitan 16 postitust - vahemik 61 kuni 76 (kokku 76 )

Teema: Suhted sugulastega pingelised

Postitas:
Kägu

remontis autot jms. Praegu vanaisa mässab ja tellib puid, saeb neid, teeb peenraid, hoolitseb kanade eest, plaanib kartuleid jt asju maha panna,

Vähendage jumala eest seda koormust, milleks kanad? Miks mitte tellida valmis puud? Vähendage peenraid. Jne.

Mind ka üllatas, et kas peetakse normaalseks, et 80a vanaisa üksi rabab.

Ei peeta normaalseks, aga vanaisa aitamiseks on mitmeid meetodeid. Üks ongi see, et vähendage seda igapäevast koormust nende tegevuste arvelt, mis ei ole eluks vajalikud.

Valmis puud on ju kallimad. Võib-olla vanaisale meeldib õues toimetamine rohkem kui toas hullu vanaemaga jagelemine.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

remontis autot jms. Praegu vanaisa mässab ja tellib puid, saeb neid, teeb peenraid, hoolitseb kanade eest, plaanib kartuleid jt asju maha panna,

Vähendage jumala eest seda koormust, milleks kanad? Miks mitte tellida valmis puud? Vähendage peenraid. Jne.

Mind ka üllatas, et kas peetakse normaalseks, et 80a vanaisa üksi rabab.

Ei peeta normaalseks, aga vanaisa aitamiseks on mitmeid meetodeid. Üks ongi see, et vähendage seda igapäevast koormust nende tegevuste arvelt, mis ei ole eluks vajalikud.

Sama räägin ma oma ämmale (õnneks kanu ei ole), milleks on vaja nii suur aiamaa, üksi elab.  Endal selja ja õlaga probleemid, sest kõik on vaja ju käsitsi teha. Samas on häda, et mahlad  lähevad käärima ja moosid hallitama, õunad tohletavad. Aga jätab ta oma tööd tegemata, oh ei.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

remontis autot jms. Praegu vanaisa mässab ja tellib puid, saeb neid, teeb peenraid, hoolitseb kanade eest, plaanib kartuleid jt asju maha panna,

Vähendage jumala eest seda koormust, milleks kanad? Miks mitte tellida valmis puud? Vähendage peenraid. Jne.

Mind ka üllatas, et kas peetakse normaalseks, et 80a vanaisa üksi rabab.

Ei peeta normaalseks, aga vanaisa aitamiseks on mitmeid meetodeid. Üks ongi see, et vähendage seda igapäevast koormust nende tegevuste arvelt, mis ei ole eluks vajalikud.

  1. Sama räägin ma oma ämmale (õnneks kanu ei ole), milleks on vaja nii suur aiamaa, üksi elab. Endal selja ja õlaga probleemid, sest kõik on vaja ju käsitsi teha. Samas on häda, et mahlad lähevad käärima ja moosid hallitama, õunad tohletavad. Aga jätab ta oma tööd tegemata, oh ei.

Need, kes harjunud tegema, ei oska muudmoodi. Ja kes ikka tahab tunnistada, et vanadus on jõuvarudest lõivu võtnud. Kuigi objektiivselt saab inimene ju ise ka aru, et samad tööd muutuvad järjest raskemaks, aga tunnistada ei taha. See oleks nagu alla andmine. Ja seda enam neid juurviljapeenraid peetakse, mis arvestades juurikate odavat hinda (kvaliteedist praegu ei räägi) on memme küüru arvelt suht ebavajalik. Ja tänapäeval, kus poed aastaringi rohkem ja vähem eksootilist värsket kraami täis, on memme kompotid ja moosid, mahlad taas ebavajalikud. Kurb, aga tõsi.
Ja ikkagi – kui neid peenraid üldse ei oleks, siis ei oleks ju vajadust hommikul üleski tõusta? Mõtestatud tegevus hoiab vaimu värskena.
Usun, et TA vanaisa kanad täidavad ka rohkem seda eesmärki, et on seltsiks ja nähtavalt vajavad hoolt, rohkem lemmikute asemel, kui munade pärast. Ma usun, et kanadele saab toitmise juurde möödaminnes seda ka kurta, mis hingel on. Ikka tundub mõistlikum kui suisa omaette rääkida. Vanemad ja vanavanemad kui dementseks jäävad, on üks asi. Aga ma ei oska ette kujutada seda valu ja üksindust, kui see juhtub abikaasaga. Inimene, kellega oled läbi elu tulnud, ja tunned nagu oma viit sõrme, muutub iga päevaga võõramaks.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Aga ma ei oska ette kujutada seda valu ja üksindust, kui see juhtub abikaasaga. Inimene, kellega oled läbi elu tulnud, ja tunned nagu oma viit sõrme, muutub iga päevaga võõramaks.

See võib tõesti päris jube kogemus olla.
Ise oled veel enam vähem ju vaimselt terve ja saad aru, et ta ei tee seda meelega ega ole paha. Lihtsalt nii on.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

remontis autot jms. Praegu vanaisa mässab ja tellib puid, saeb neid, teeb peenraid, hoolitseb kanade eest, plaanib kartuleid jt asju maha panna,

Vähendage jumala eest seda koormust, milleks kanad? Miks mitte tellida valmis puud? Vähendage peenraid. Jne.

Mind ka üllatas, et kas peetakse normaalseks, et 80a vanaisa üksi rabab.

Ei peeta normaalseks, aga vanaisa aitamiseks on mitmeid meetodeid. Üks ongi see, et vähendage seda igapäevast koormust nende tegevuste arvelt, mis ei ole eluks vajalikud.

  1. Sama räägin ma oma ämmale (õnneks kanu ei ole), milleks on vaja nii suur aiamaa, üksi elab. Endal selja ja õlaga probleemid, sest kõik on vaja ju käsitsi teha. Samas on häda, et mahlad lähevad käärima ja moosid hallitama, õunad tohletavad. Aga jätab ta oma tööd tegemata, oh ei.

Need, kes harjunud tegema, ei oska muudmoodi. Ja kes ikka tahab tunnistada, et vanadus on jõuvarudest lõivu võtnud. Kuigi objektiivselt saab inimene ju ise ka aru, et samad tööd muutuvad järjest raskemaks, aga tunnistada ei taha. See oleks nagu alla andmine. Ja seda enam neid juurviljapeenraid peetakse, mis arvestades juurikate odavat hinda (kvaliteedist praegu ei räägi) on memme küüru arvelt suht ebavajalik. Ja tänapäeval, kus poed aastaringi rohkem ja vähem eksootilist värsket kraami täis, on memme kompotid ja moosid, mahlad taas ebavajalikud. Kurb, aga tõsi.

Ja ikkagi – kui neid peenraid üldse ei oleks, siis ei oleks ju vajadust hommikul üleski tõusta? Mõtestatud tegevus hoiab vaimu värskena.

Usun, et TA vanaisa kanad täidavad ka rohkem seda eesmärki, et on seltsiks ja nähtavalt vajavad hoolt, rohkem lemmikute asemel, kui munade pärast. Ma usun, et kanadele saab toitmise juurde möödaminnes seda ka kurta, mis hingel on. Ikka tundub mõistlikum kui suisa omaette rääkida. Vanemad ja vanavanemad kui dementseks jäävad, on üks asi. Aga ma ei oska ette kujutada seda valu ja üksindust, kui see juhtub abikaasaga. Inimene, kellega oled läbi elu tulnud, ja tunned nagu oma viit sõrme, muutub iga päevaga võõramaks.

Ma just tahtsin sama kirjutada.
Vanureid hoiab see tegevus nö elus ja liikumisvaevustest eemal.
Mul ka vanaema mässas ja möllas kodus kasvuhoones, küttis maja ja maal oli suur kartuli, porgani ja peedipõld. Lapsed ja lapselapsed käisid abis. Kui ma laps olin, tol ajal tundus see jube tüütu, et peab jälle maale kartuleid kõplama/võtma minema aga tagantjärgi oli see nii vahva ja ma mäletan, kui krapsakas vanaema ja vanaisa siis olid. Oma porgandid otse vaolt olid oi kui magusad ja mahlased 😊
Kahjuks vanaisa suri ära ja siis pm kohe peale seda hakkas vaikselt ka vanaema ära vajuma. Ta ise ka ütles, et seda kõike põllumajandust ta vaid vanaisa pärast tegigi, et koos “värsked” püsida. Nüüd 10a hiljem on vanaema voodihaige dementne😢. Kõigest 80 aastaselt.

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

See võib nii olla, aga kui kogukoormus, sh dementse abikaasa hooldamine, käib vanaisal üle jõu, siis peab ta ise valima, kust otsast koormust vähendada. Ja siis võiks TA vanaisaga koos maha istuda ja küsida, kumma ta valiks, kas saadab naise hooldekodusse ja talitab oma kanu edasi või loobub kanadest ja suuremast osast peenardest ja keskendub naise eest hoolitsemisele. Kumbki variant pole tingimata halb. Hooldekodudesse saab lähedasi ka intervallhooldusele panna, st kaks nädalat kuni kuu hooldekodus ja siis jälle kodus, vahepeal on aega kodu korda teha. Saab külas käia.

See jutt, et valmis puud on kallimad… no tõesti. Tervis on veel kallim ja see ise puude peenestamine on vanas eas väga tervisele hakkav tegevus. Hooldekodud on veel hoopis palju kallimad, nii et ma ütleks, kui muudest tegevustest ei raatsi loobuda, siis valmis puude tellimine on veel odav lahendus. Riita tuleb need ju niikuinii ise laduda, nii et jätkub õues tegevust küllaga.

Mul on sugulane, kes hooldab dementset ratastoolis meest. Tema hakkas pärast mehe haigestumist (see juhtus üsna äkki, mitte hiilivalt nagu teemaalgatajal) oma koormust mujal vähendama. Ise on umbes 70, igati terve, aga ütles, et tema enam maal kasvuhoonet ei pea ja peenraid teeb ka ainult nii palju kui viitsib ja selliseid taimi, mis palju hooldust ei vaja. Kusjuures see ei tähenda, nagu ta ei katsetaks uusi asju – läks näiteks üle kastiaiandusele, kastpeenardele, mis on lihtsam hooldada ja lõbusam ka. Vanade peenarde asemele lasi muru kasvada. Muru kohta ütles, et kuni jaksab, seni pügab, aga kui väga ei jaksa enam, siis palkab naabripoisi. Lapsed käivad ka abiks, nad ei pruugi lihtsalt just siis maal olla, kui muru kõrgus selle memme taluvuspiiri ületab 😀 Igati elurõõmus ja tegus inimene, hooldamisliigutused on rutiin ja aitöödega tegeleb ainult niipalju kui see lõbus on ja vaheldust pakub. Ma ütleks, et see on iga kell elutervem suhtumine, kui vanadest kohustustest kümne küünega kinni hoida, kuigi uusi on peale tulnud ja enam nii hästi ei jaksa.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Muutuste progresseerumist on võimalik ravimitega pidurdada. Mitte ravida või tagasi pöörata. Aga seegi o vanaema (ja teiste) elukvaliteedi osas suur asi. Teine äärmus on jätta ravi otsustamine inimesele endale, teades, et ta ei saa aru ei sellest, et ta haige in ega sellest, et ravi tarvis on ja loota kiiret hääbumist.

Ole kena ja pane siia selle ravimi nimi, mis aitab dementsust pidurdada? Kui mina oma lähedasega arstide vahet jooksin, siis ütlesid kõik ühest suust, et ravi ei ole olemas ja ka pidurdav ravi on pigem ainult eksperimentaalne ja mitte kuigi tõestatud (toidulisandid, vitamiinid). Jah, oleme ostnud talle koju kõiki vitamiine ja toidulisandeid, millel arvatakse olevat mingisugust dementsust pidurdavat mõju, aga reaalsuses me mingit kasutegurit küll pole täheldanud.

Selle taustal mõjuvad Su jutud, kuidas teised inimesed “jätavad oma eaka ravimitest ilma, keelduvad teda aitamast” ikka väga pahatahtlike süüdistustena. Mitte keegi ei jäta siin vanurit ravist ilma – kui vaid selline ravi (kasvõi natukenegi pidurdav) olemas oleks.

Loodetavasti on maja korralikult ära ikka kindlustatud- tõenäosus et vanaema selle põlema pistab on ikka väga väga suur (ilma naljata)

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Loodetavasti on maja korralikult ära ikka kindlustatud- tõenäosus et vanaema selle põlema pistab on ikka väga väga suur (ilma naljata)

Jah, kahjuks küll. Tasub ära kindlustada ja teiseks kindlasti nii vingu- kui suitsuandurid paigaldada, sest tulekahi on ju ka oht inimestele. Et kui midagi juhtub, saab vähemalt inimene majast välja… ja rääkida vanaisaga evakueerimise põhitõed läbi, ka ilma naljata. Kui ta suitsuanduri undama hakkamisel kõigepealt otsib öökapist rahakotti ja dokumente ja siis hakkab muud varandust välja tassima, paneb ta oma elu ja tervise ohtu. Vara saab asendada, elu ja tervist eriti ei saa. Lisaks tuleb ka läbi mõelda, kuidas ta ohu korral oma dementse naise, kes ju ohtu adekvaatselt ei taju, majast välja saab.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kõik need aastad on maja vastu pidanud, aga just nüüd kui inimene hakkab dementseks jääma,  on vaja hakata remontima ja ümberkorraldusi tegema? Kus te niikaua olite?

0
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas tädile siis tuvastatud demntsus midagi ei loe? Või ta arvab, et uuringud valetavad?
Kas ta on kursis vanaema rumalate tegudega?
Nõme öelda, aga kannata natuke, dementsus süveneb üsna kiirelt, varsti ei jaga vanaema ööd ega mütsi nagunii ja küll siis ka tädile probleem kohale jõuab.
Võid ju protsessi, et vanaema teovõimetuks tunnistada, see käib läbi kohtu, kui vastav diagnoos on olemas, ei saa olla takistust sellele. Küll toob see enaga kaasa tobeda paberimajanduse ja aru andmise, uuri ennem asja.

Teie, kes te siin ainult päranduse pärast urisete, mis tähtsust sellel on. Kui teemaalgataja on ainukesena nõus neid vanureid aitama, siis on ju asi igati tore. Kas parem oleks, kui keegi abis ei käiks? Mina sain aru, et rohkem abistajaid pole ja teemaalgataja tunneb ka kohustust seda teha.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Teovõimetuks tunnistamisel tuleb seada eestkoste aga sellega peavad kõik esimese astme sugulased nõus olema.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

<p style=”text-align: left;”>Teovõimetuks tunnistamisel tuleb seada eestkoste aga sellega peavad kõik esimese astme sugulased nõus olema.</p>

vbl, ma ei mäleta enam. mul emaga sai see protseduur läbi tehtud. aga vist oli jah, et kõik lapsed pidid kohtus kohal olema ja ütlema, et nõus on.
siis mu soovitus ei sobi teemaalgatajale, peab ootama kuniks vanaema täitsa otu on ja tädil mõistus pähe tuleb. keeruline on, kui inimene on ilmselgelt teovõimetu ja siis keegi arvab, et pole tal häda midagi.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

vbl, ma ei mäleta enam. mul emaga sai see protseduur läbi tehtud. aga vist oli jah, et kõik lapsed pidid kohtus kohal olema ja ütlema, et nõus on.

Tänapäeval ei pea isegi kõik korraga kohtus olema vaid oma nõusoleku digiallkirjaga saatma, aga tasub rääkida kõigepealt sotsiaaltöötajaga – esiteks tuleb vanaemale puue vormistada niikuinii. Ja kui on hea sotsiaaltöötaja, siis ta räägib ise ka teiste sugulastega.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Teie, kes te siin ainult päranduse pärast urisete, mis tähtsust sellel on. Kui teemaalgataja on ainukesena nõus neid vanureid aitama, siis on ju asi igati tore. Kas parem oleks, kui keegi abis ei käiks? Mina sain aru, et rohkem abistajaid pole ja teemaalgataja tunneb ka kohustust seda teha.

Kust sa seda võtad? Teemaalgatuses on üsna pikalt kirjeldatud:

Üks tütar on neil selline konkreetne, ütleb kõik välja, aga samas abistab ja rohkem selline tegude inimene. Temaga on pidevad sõnelused, aga samas kui abi vaja, siis pöördutakse tema poole ning temaga suheldakse ka rohkem.

Teine tütar on selline distantne, oma arvamust välja ei ütle, noogutab ja ei sekku. Käib külas, aga vanavanemad tema juures ei käi. Viimasel ajal on suhtlus tihenenud.

S.t. sütred tegelikult hoiavad tihedat sidet ja kursis, kuidas vanematel läheb ja abi on ka olemas.
Teemaalgataja on ise aktiivne, aga mitte niivõrd abi puudumise tõttu, vaid suuresti vist moraalsest kohustustusest, kuna vanavanemad tal laste trenne kinni maksnud ja maja ka temale “tehtud”

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

TA

Ühelt poolt on tõesti mul tunne, et olen neile võlgu, mitte pärandi pärast, vaid selle pärast, et suure osa oma lapsepõlvest veetsin nende juures ja nad on mind kasvatanud. Nende tütred (nii minu ema kui ka tädi) ei ole kunagi olnud majanduslikult heal järjel ja vanavanemad osalesid väga palju oma tütarde laste kasvatamisel. Minu laste trenne nad pole kinni maksnud. Küll aga tegid nad endast kõik oleneva, et ma saaksin ülikooli minna. (Maksid ühika tasu) ning käisid külas ja varustasid kartulite jt toiduga. Kui seda tuge poleks olnud, siis ma ei tea, mis minust oleks saanud.

Minu tädi käib külas 1-2 tundi nädalas ja selle aja lihtsalt kuulab vanaema juttu ning majas ringi ei käi. Vanaisaga on tal suhe viletsam ja vanaisa tema poole ei pöördu. Tädi pole abis käinud, ainus panus on see, et külla minnes võtab tordi kaasa.

Minu ema on ka selline konfliktne, ta tülitseb vanavanematega palju, aga kui neil on mingi probleem olnud, siis on tema poole pöördutud, sest ma ise elan teises linnas. Minu ema on valmis aitama, aga ta tuleb veel vähem toime vanaema emotsioonide ja süüdistustega. Tema on pigem see, kes on vanaisaga käinud riideid ostmas või toob mõne soovitud marjapõõsa. Kuna mõlemal tütrel on majanduslikud probleemid, siis rahalisi asju nendega ei aeta.

Tütred omavahel ei suhtle, ainult sünnipäevadel ja selline pinnapealne jutt.

Praeguseks ma rääkisin vanaemaga ja leppisime kokku, et ma tema “territooriumi” majas ei puudu, aga kui vanaisa vajab abi oma toa või mingi muu asjaga, siis ikka aitan. Praegusel hetkel saan aiatöödega abiks olla, sest vanaema on aiapidamisest loobunud ja vanaisa teeb seal kõike ise. Ja ta ise palus abi, et veel lehti riisuda ja puuriit ümber laduda. Vanaema ei talu seda ja on ikkagi vihane, et miks vanaisa ise ei tee ja pole mul asja. Tal hakkab kibestumus tekkima ja empaatia kaob. Raske on vaadata, kuidas ta riided on mustad ja jalatsid katki (käib crocsidega), aga tõesti ma ei saa sundida teda teisi jalatseid kandma ja riideid vahetama.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

vbl, ma ei mäleta enam. mul emaga sai see protseduur läbi tehtud. aga vist oli jah, et kõik lapsed pidid kohtus kohal olema ja ütlema, et nõus on.

Tänapäeval ei pea isegi kõik korraga kohtus olema vaid oma nõusoleku digiallkirjaga saatma, aga tasub rääkida kõigepealt sotsiaaltöötajaga – esiteks tuleb vanaemale puue vormistada niikuinii. Ja kui on hea sotsiaaltöötaja, siis ta räägib ise ka teiste sugulastega.

No minu ema teema oli ka üsnagi tänapäeval 😀 Vist 8 aastat tagasi. Kas siis juba oli digiaalkirja võimalus või ei, ei mäleta.

Sotsiaaltöötajaga rääkimine on väga hea soovitus! Teemaalgataja, tee seda kindlasti.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Näitan 16 postitust - vahemik 61 kuni 76 (kokku 76 )


Esileht Pereelu ja suhted Suhted sugulastega pingelised