Teema: Suhteline vaesus

#3271018:

Selline seisukoht, jällegi, on ausalt öeldes perversne. See näide siin puhtalt oli sinu enda ego, mida sa toitsid. Laps kannatas. Peaasi, et sinu uhkus ikka kannatada ei saaks. Lapse peale sa tegelikult ei mõelnud.

Laps ei kannatanud vaid õppis eluks vajaliku õppetunni.
Sinul on see õppetund siiamaani selgeks saamata.

#3271018:

#3270910:

Olen sellises olukorras öelnud täiesti otse, et kuna meie pere ei saa seda endale lubada, siis minu laps ei osale. Aga olukord erines niipalju, et jutt oli klassiekskursioonist, millega kõik teised lapsevanemad olid nõus, mina üksi ütlesin, et liiga kallis ja meie pere ei osale – pärast mida üks lapsevanem pakkus, et maksab minu lapse osa kinni. Ma võin sellise lahkuse eest tänulik olla, aga ma ei saa seda vastu võtta. Kallid reisid ei ole eluks hädavajalik asi. Ja nii jäigi. Teised läksid ekskursioonile, mina oma lapsega läksin maale suvilasse. Ma ei arva, et seal midagi valesti oli. Ma arvan, et uhkus on rohkemat väärt kui paar päeva palmide all.

Selline seisukoht, jällegi, on ausalt öeldes perversne. See näide siin puhtalt oli sinu enda ego, mida sa toitsid. Laps kannatas. Peaasi, et sinu uhkus ikka kannatada ei saaks. Lapse peale sa tegelikult ei mõelnud.

Aga kui tegu oleks olnud välisvõistlusega? Näiteks oleks su laps olnud Eestis mingil alal parim või teine ning oleks võimalus minna näiteks EM-le. Seal käiakse tänapäeval suuresti oma raha eest. Ja kui keegi teine oleks pakkunud, et maksab selle kinni, siis sa ikka oleks uhke olnud ja lapsega maale suvilasse läinud?

Minu hinnangul on perversne pigem otsus võtta ette ekskursioon, milles kõik klassikaaslased ei saa osaleda. Mina ei näe vajadust, et kooli raames peaksid lapsed kindlasti väga kaugele reisima. Laste silmaring ja sotsiaalsed oskused avarduvad päris palju ka lihtsama ekskursiooniga Eesti piires või maakonna piires. Absoluutselt mitte mingisugust põhjust ei ole tingimata kogu klassiga just näiteks välisriiki minna. See ei võta mitte mingil moel teistelt lastelt reisimisevõimalusi ära, sest iga lapsevanem võib ju täiesti vabalt ise oma lapse reisima viia. Ühiselt tehakse ikkagi asju, mis on kõigile jõukohased. Kui ei ole jõukohane, kaasatakse lapsed ja mõeldakse välja, kust ühisel jõul lisarahastuseks rahastusallikaid leida. Mina ise maksan igal aastal iga lapse kohta u 150 eurot kevadise ekskursiooni raha (kokku kolm last), kusjuures käiakse kohtades, kus me lastega oleme juba korduvalt käinud, sest liigume perega väga palju Eestis ja lähiriikides ringi. Ehk siis see 150 eur lapse kohta on lihtsalt sotsialiseerumise eest maksmine. Ma ei oleks küll üldse kurb, kui need ekskursioonid ära jääksid. Kel ressursse ja soove on, käib reisidel ju niikuinii. Ja mina eelistan igal juhul perega reisimist klassiekskursioonile, sest on suur vahe kas vabast rahast saab osa kogu pere või ainult üks perest. Kui see klassiekskursioon tähendab, et kogu perel jääb suvel reisile minemata, siis täiesti õigustatud valik on mitte minna klassiekskursioonile. Ja kui kaua siis see võõraste poolt lapse ekskursioonide kinni maksmine siis kestaks? 12 aastat igal aastal? Täiesti vastutustundetu oleks sellist pretsedenti luua kui sa tead, et ei plaani tasuvamale töökohale minna.

Mina ei arva ka et minu laps, kui ta on mingis spordialas hea, peaks tingimata mingile ülikallile spordivõistlusele saama. Kui ta on ikka ülihea, maailma tasemel, leiab treener sponsori. Kui ei ole nii hea, on see mõttetu väljaminek.

Lisaks arvan, et kui lapsele ära seletada, millel baseerub otsus, et ta ei lähe klassiekskursioonile, siis ei saa ta sellest mingeid jäävaid kahjustusi. kogu ülejäänud elu on ka inimestel erinevad võimalused, sellega on parem juba varakult harjuda. Pigem isegi saab laps nii innustust, miks tasub piisavalt hästi õppida ja iseseisvus saavutada, ise raha teenima hakata. Kõik head asjad ei pea kohe kätte tulema. Kõige magusamad on need preemiad, mille ise oled välja teeninud.

#3271603:

#3271566:

Kui ta on ikka ülihea, maailma tasemel, leiab treener sponsori. Kui ei ole nii hea, on see mõttetu väljaminek.

No ja kes see sponsor sinu arvates siis on? See on teine inimene/firma/ühing/organisatsioon/perekond, kes su tegemised kinni maksab! Ka klassiekskursiooni eest maksja, oleks olnud selle lapse sponsor.

Tippspordi puhul on sponsorlus aktsepteeritav, sest laps pakub üldsusele midagi tagasi – vägevat tunnet, kui Eesti lipp pjedestaalil lehvib. Kooliekskursiooni kinni maksmine oleks almus. See vahe ongi. Kui sponsoreid otsitakse ühiselt klassiga, siis lapsed ka pakuvad enda poolt midagi tagasi, mingit teenust, mingit firma promomist, mida iganes. Almus võib olla vajalik kui tegu on elu-surma küsimusega. Aga klassiekskursioon pole kaugeltki nii tähtis.

#3271616:

Tippspordi puhul on sponsorlus aktsepteeritav, sest laps pakub üldsusele midagi tagasi – vägevat tunnet, kui Eesti lipp pjedestaalil lehvib.

Aga madalama tasemega spordis või siis kui võistleja ei võida või jääb üldse viimaseks? Siis pole sponsorlus aktsepteeritav? Või kui võistleja võistleb kitsal spetsiifilisel alal, et seda ei kajastata eriti? Come on… Kui sinu laps tahab minna keskaegsete gravüüride konverentsile Brüggesse ja küsib minu käest selleks raha ja mina annan, sest oletame, et mulle ka meeldivad keskaegsed gravüürid või ma lihtsalt leian, et on hea, kui Eestis keegi keskaegsete gravüüride teemaga tegeleb, siis olen mina sinu lapse sponsor selles ürituses. Ja ma ei pruugi tahta, et ta minu nimega peapaela seal konverentsil kannab.
Minu lapse spordiklubil on ka sponsorid ehk mõned jõukad vanemad, kes maksavad mingeid asju kinni, buss võistlustele jne. Keegi ei kanna Jaan Tamme (see on näide!) nimega T-särki ega käi selle Jaan Tamme aeda rohimas hiljem.

Alustada tuleks oma tütrest, mitte sellest võõrast perest, kes kuulab, mida su tütar kokku jahvatab ja arvab, et nälgite ja midagi osta ei jaksa. Või võta selle pere täiskasvanutega ühendust ja tee neile selgeks, et teenid hästi (2000 on hea palk), teil on kõik olemas, aga et sinu arusaama järgi ei pea lapsele kõike kallist ostma, vaid see, et ostab 20-eurose T-särgi, mitte 200-eurose on osa kasvatusprotsessist. Su tütar tundub olukorda praegu hästi ära kasutavat ja lüpsab seda peret, nagu saab.

Üldse tundub selline pastakast välja imetud liba. Eliitkool on mingi erakool, et see su jutus automaatselt rikkust tähistab? Või lihtsalt katsetega kool, kuhu võivad pääseda, kõik, kel nutti on? Ja kallid disainerrõivaste poed… see kõlab ka ikka väga jaburalt, neid meil ka nii ohtralt pole, et muudkui shoppaks ja shoppaks. Teismelised eelistavad kiirmoodi.

Kui mingi hetkeni sai tõsiselt seda teemaalgatust veel võtta, siis selle kohani jõudes, et tema maja on tervelt 15 aastat vana juba, aga sõbranna rikkal perel uus, siis ajas küll naerma. Täiskasvanud inimene ei saa ju sellist jama kirjutada. Olgu inimene kui rikas tahes, ega ta siis iga aasta-paari tagant uut maja ehita või osta, eriti Eesti kinnisvaraturu juures, kus nö paremad paigad juba täis ehitatud, ja kui ka tahaks uut ja uhket maja, siis ega seda valikutki normaalset pole.

Selline elustiil käib sulle üle jõua. Sul on 2 varianti. kas selgitada tütrele ja elada üle kogu see pirtsutamine ja pahurus (tuleb paljudes peredes ette), või rääkida lapse isaga, et kui tema on valmis neid kulusid katma.

#3272223:

#3271710:

Julm, ebaõiglane ja muus maailmas ma teeksin politseile solvamise pärast avalduse.

Kuule, ka mujal maailmas ei ole võimalik anonüümset inimest solvata. Politsei ja kohtu võid kaasata, kui keegi anonüümne isik solvab sind nimeliselt, nt sind kui avaliku elu tegelast või konkreetset oma nime all esinevat blogijat jne jne.

Praegu olete siin mõlemad anonüümselt ja kui solvamiseks läheb, anna moderaatorile teada.

Noh, anonüümset inimest on väga võimalik solvata. Järgneb näide, millel pole selle antud teemaga midagi pistmist. Teemast välja küll, aga lihtsalt näitena.

Kujutame, et portaalis ilmub artikkel, et Mäsasalu metsa eksis sinna autoga kaugemalt sõitnud seeneline. Kujutleme, et see seeneline oled sina. Ja mina kirjutan sinna artikli alla, et “see eksija oli täielik idioot, poolearulne ja lisaks ka veel tuntud lits. Ma tean teda, ta ei käi metsas seenel vaid joodikutega keppimas. On mullegi ennast pakunud, aga kuna suguhaige, hoian eemale.” Noh, kuidas sa ennast tunneksid, kui sa seda minu anonüümset postitust enda kui anonüümse kangelase kohta loeksid? Ja teaksid, et on vähemalt 15 inimest, alates abikaasast kuni ema, sihtasutuse Kadunud inimeste, naabrinaise, koerajuhi ja politseinikuni, kes teavad või vähemalt aimavad ja panevad pildi kokku, et just sina Mäsasallu seenele sõitsid 🙂 Mh?