Teema: Suhteprobleem, vajan hinnangut

Hea muinaajutt tore mees kuri naine, ühepoolselt väga enda poole kaldu painutatud lähenemine

Minu tähelepanekud TA loole:

1. Naine on kogu pereelu ideaalilähedaseks tuuninud, panustanud ja pea kõik sinna sisse pannud (mees on kergelt üleolev ja alahindab panust). Ise otsib  ja tegeleb eneseteostusega, panustab mujale ( eks osalt õige, end ei tohi unarusse jätta ka abielus, aga kas see suhtes võrdne on, seda teab mees – kas istus lastega üksi, et naine oma hobide/eneseteostusega tegeleda sai.  Kas mitte ei lonka abielu rohkem mehe poolset jalga, kui nii võib ütelda.

Heas kooselus naine ei nõiastu – kogu kriitika ja vingu taga on rahulolematus. Kahju, et te ei istunud mõnikord veinipokaali taga ja rääkinud / sa ei küsinud, et miks ta kritiseerib ja halvustab, mis pahast on, mis ei meeldi? Tihti ongi põhjuseks minu tähelepanek nr. 1 (naine pere, abielu  ja laste vankri ees, mees eneseteostuse vankri ees… ja põhjus 2. on voodielu – see pole mehe rahuldamise altar, vaid mõlema oma…

Naine laste ja pereelu rolliga ülekoormatud, üleväsinud, seks ei tule meeldegi, mees nõrga vastupidamisega, kui harva saab (või hoolimatu, oma ” särk” on ikka lähemal). Endalt olen ka märganud, et pikemalt seksita muutun teravamaks/kriitilisemaks. Kui rahuldatud, ei pane samu vigu nagu tähelegi????

Ja selle asemel, et naisega vastutust rohkem jagada, kodus panustada, käidi  pahura naise karistuseks tinderdamas.

Ideaalse majapidamise, tõenäoliselt hästi kasvatatud laste ema sarjatakse (küla peal) nõiaks, fuuriaks, manipulaatoriks.

Võib-olla ei võidelnud oma õiguste eest, vaid selle eest, et sina pamustaksid võrdväärselt pereellu, äkki vajs, et veate abielu ja pere vankrit koos ühtse meeskonnana…oleksite ühes paadis? Seksisite koos, abiellusite koos, lapsed tegite koos, äkki ta soovis kohustused vastutuse (musta pesu ka koos pesta) ka koos kanda?

Minu tähelepanekud suhetest:

Kui ma ei manipuleeri, siis manipuleeritakse minuga (ma ei oska seda ja olen mitmes suhtes seda tunda saanud, plahvatan selle peale regulaarselt üsna korralikult (lahendust pole leidnud sellele probleemile tänaseni, sest ma vihkan manipuleerimist).

Kui mees saab regulaarselt seksi, muutub see iseenesest mõistetavaks, rind läheb üsna kummi ja vahest kipub ununema mitte närida seda oksa mille peal ise  istub. See muutub igavaks,  rutiinseks ja ei olegi enam nii hea.

Mõistan, et naisfuuriaid võibki eksisteerida, aga, tõenäoliselt tegid sina talle abieluettepaneku, kolm last (tundub, et need pole kolmikud), sulle sobis selle nõia keedetud supp aastaid, ka viimased kaks triipu on juhtunud oma abikaasaga. Samal ajal ootas sind  kusagil keegi?!

Minu tagasihoik hinnang on – sellesse olukorda elasid ennast ISE. Sa oled oma elu ja antud olukorra autor. Enamasti ei ole nii, et mina harjutasin vaikselt nurgas viiulit, tema tuli, noris üksi tüli.

Üpris tavapärane abielu, kus üks ei tee kompromissi, kui teine on nõrgemal positsioonil (näiteks imetab last), ega tal pole valikuid vaidlemiseks, ta teeb kõik mis vaja. Aga kui nõrgemal tekib võimalus (jaaa see tuleb), vastab samaga (seks kipubki üks ainukesi olema, mis naisele alati jääb… kui meenutada, kas on kohti, kus oled piltlikult naisest üle sõitnud…

Naine tundub kirjelduse järgi nartsissist olevat.

Minu arvamus selliselt käituvatest naistest ei ole pehmelt öeldes kuigi kõrge. Samas ei pea ma rohkem ka meestest, kes olukorras, kui nende endi sõnade kohaselt suhe läbi on, siiski selle naisega seksivad. Sest kui antakse, siis tuleb võimalust kasutada.

Seksuaalne harimatus ka pealtnäha intelligentsete meeste seas on hämmastavalt levinud. Nagu ka oskus sellele väidetavalt armsamale naisele ilusat juttu rääkida, mis hiljem küll tühijutuks osutub.

Teemaalgataja peab enda keedetud supi ära sööma, ühel või teisel viisil. Kuid võib-olla järgmisel korral, kui jälle minekust pidulikult teatab, siis lähebki ning püüab meeles pidada, et kõike järsku lahkelt pakutavat ei ole kohustuslik vastu võtta. Muidu võib veel viieski tulla. Ja kui võtabki vastu, siis ehk väärivad need kaks just teineteist. Mugav elu loeb siiski ka midagi.

mul ei tekiks eriti küsimusi, mida teha. koliks ära, saaks selles mõttes rahu, pühenduks lastele, sest need ju oma lapsed ja inimeseks tuleb nad kasvatada, jagaks lapsi 50:50. lapsed on selge rõõm ja korvavad kõik muu.

Pole see lahkuminek nii kerge midagi. 4 last jäävad ikkagi siduma ja saad korraks vabaduse maitse suhu, mõne aasta pärast tahad aga algset elu ja abikaasat tagasi. Nähtud!

See on ju selgelt kusagilt kopitud. Kas tõesti keegi ootab, et teemaalgataja teemasse veel vastama hakkab?

#3648992:

Mida kogu maailm mõtleb minust, kui ma nüüd ära koliks, või kui laps on näiteks alla kolme aastane. Olen vangis. Oleks pidanud kohe siiski ikka minema, kasvõi kuuse alla. Selline tunne on, et võtaks nööri ja…

Kui peab kahe halva variandi vahel valima, siis laste jaoks on siiski parem pigem nendest eraldi elav isa kui surnud isa.

Teemaalgatus lugedes jäi mul silma kolm asja.

Kui naine on tõesti selline, nagu kirjeldatud, siis olen nõus, et tegemist on ikka paraja fuuriaga. Kapriissed naised on ülivastikud. Kuidas on võimalik halvustada hobidega tegelemist? Seda enam, et tegemist on ju mõistliku hobiga (saksofoni mäng). Saan aru, kui näiteks ennastunustav arvutimängude mängimine, millesse on võimalik niimoodi ära “uppuda”, et kogu muu elu muutub nähtamatuks ja olematuks, ajab partnerit närvi.  Aga normaalse hobi peale viriseda?

Siiski, selleks, et situatsioonile õiglast hinnangut anda peaks kuulama ka naise versiooni. Sageli on nii, et mehed kipuvad sellistes olukordades ilustama end õilsaks ideaalmeheks, kes on ju lausa kingitus iga naise jaoks. Aga, kui selgub ka teise poole kirjeldus olukorrast, siis muutub pilt kardinaalselt.

Mis seksi puutub, siis pikas kooselus, kus naisel on suur koormus (lapsed, töölkäimine, kodutööd jne) kipubki asi enam mitte nii äge olema kui kooselu algusaastatel. Armumise faasis ongi ju kirg väga suur, aga paraku see faas ei kesta konstantselt läbi elu, vaid mingil momendil muutub nö tavaliseks… Sellepärast inimesed kipuvadki vasakule vaatama, sest uus inimene suudab tavaliselt jälle selle suure kire üles äratada.

Mis veel seksi puutub, siis enamus mehi, kes üle aisa löövad või koguni armukese otsivad, neil on alati varrukast võtta eneseõigustus – oma naine ei taha seksida. Ja ei jäänudki muud üle, kui otsida puuduolev väljastpoolt kodu. Imelik on aga see, et mees, selle asemel, et rääkida oma naisega sellel teemal – arutada, mis puudu jääb ja mis võiks teisiti olla, ei tee seda. Nad ei tõstata oma naisega seda teemat, vaid lähevad joonelt puuduolevat küla pealt otsima. Olen veendunud, et kui oma naisega teemat arutada, siis enamus naisi on valmis pigem ennast muutma seksi osas, kui lepiks sellega, et nende mees lahendab oma mure mõne teise naise juures. Olen kindel, et ka teemaalgataja ei ole oma naisele öelnud, et tema jaoks on seksi vähe. Selle asemel lihtsalt läks ja otsis omale armukese. Üldjuhul on meeste sellisele käitumisele selgitus olemas – nad ei tahagi nii väga oma naisega asja lahendada, sest tahaks nagunii veel ka kedagi uut, sest see on põnev…

Mina naisena ütlen ka seda, et seksiisus mängib ülisuurt rolli see, kui hea on suhe mehega. Kui olen ta peale pahane või tajun tema hoolimatust või ükskõiksust, siis ei ole ka soovi seksida. Siinkohal palun kindlasti mitte arvata, et tegemist on mehe karistamisega vmt. Ei! Lihtsalt õiget tunnet ei teki ja kui tunne on vale, siis on väga raske end õigele lainele häälestada ja asja päriselt nautida.

Väga sageli mängivad seksiisu suuruses rolli ka hormoonid, mis naisel on erinevatel tsükli- ja eluperioodidel väga kõikuvas olekus. Minul on näiteks hormonaalne tase selline, mis mõjutab olulisel määral libiidot (arsti juures kindlaks tehtud). Östrogeeni tase ülikõrge, testosteroon (millel on oluline roll seksiisu suuruses) pea olematu.  Samuti on naise hormonaalne tase teistsugune imetamise ajal, raseduse ajal, hormonaalsete ras.vastaste vahendite tarbimise ajal jne. Seega, võiks sellega natukene arvestada, et naine ei ole lihtsalt laisk ja meelega isutu, vaid keha dikteerib talle isusid/isutust ja tundeid…

Korraks tekkis mul teemaalgatust lugedes ka mõte, et see on perekooli Revolvri ilukirjanduslik üllitis. See tunne tekkis, siis kui lugesin lõiku, kuidas naine mehele vägisi lapse tegi. See on nii revolverlik. Ta on ju täiesti katkematult pasundanud sellest, kuidas ükski mees lapsi ei taha. Kõik lapsed, kes siia ilma on sündinud, on naise pahatahtliku mahhinatsiooni tulemus, kus naine on salaja pillid ära jätnud. Tekkis tunne, et Revolver viskas naistele kondi hambusse, et näha, kas nüüd naised ise õigustavad või halvustavad seda “mehele vägisi lapse tegemist”.

Ja see, et mees seksib jätkuvalt naisega, kes on talle igati vastukarva ja kellest soovib lahku minna…. Selle kohta on siin juba arvamust avaldatud. Ei hakka teisi kordama. Igal juhul on see absurd!

#3649043:

Lööge alimendiraha kokku ja arvestage see poolest maja maksumusest maha vms.

See on õigustühine tehing ja ükski notar seda tegema ei hakka, nii ei ole võimalik elatist tasaarveldada, vähemalt mitte ametlikult. Ja omavaheline kokkulepe… nojah, sa vist juba nägid, mis teie kokkulepetega saab, kui see naisele enam ei sobi. Pärast ootab sind kohtukutse ja arve x aastate maksmata elatisenõudega.

Tegelikult ka mind huvitaks väga, mida naine sulle ette heidab ja kui palju aega sul REAALSELT jäi oma pillimängu, kuulutustesurfamise, armukese ja töösseuppumise kõrvalt PERE jaoks. Teil on kolm last, mis võtab omajagu võhma. Praegune jutt on ilmselgelt kallutatud, naine hull nõid, mees vaene kannataja. Perenõustaja küsiks selle peale mehe käest “ kas sa abiellusidki fuuriaga?” Ja ei vastuse peale nentis, et vist on mehel ka endal teatud roll naise fuuriaks muutumisel. Või ei?

Ja huvitav, mida arvab see mehe “mittearmukese tüüpi” armuke sellest “õnnelikust” pere suurenemisest? Ikka ootab?

Tsiteerides klassikuid “ Keeruliseks ära sina ise oma elu ela!”.

Ja nöör on nõrkadele. See oleks kõige kindlam viis oma laste elu alatiseks ära rikkuda, sest vanema enesetapust ei saada üle, sellega elavad need lapsed oma surmani.

#3649758:

Tänan kõiki tagasiside eest, oli seinast seina. Kahjuks kõikidele küsimustele vastata ei jõua ja ma ei taha, et see siin ka laadaks läheb. Mul on enesekriitikat ka juba piisavalt ning see, et ma loll olen, on mulle endalegi ilmselge. Kui keegi tõsiselt soovib veel mõtteid vahetada, siis võib mulle kirjutada olenkurb@gmail.com

Lausa ime, kui kiirelt kadus mehel tahtmine asja “elavate inimestega” süvitsi arutada, kui tulid jutuks ka tema enda võimalikud panused selle abielu maapealseks põrguks muutumisse..

ühesõnaga loo moraal nr 1- iga inimene peab ise ikka vastutama ja hoolitsema, kuipalju lapsi talle “tehakse”.

Soovitus- kasvata mingi selgroog, mees, mõtle välja oma elu eesmärk ja hakka selles suunas liigutama! Mitte ei oleskle ja ei kiru. Kes tahab, leiab võimaluse. Kes ei taha, leiab vabanduse, ja no “aga lapsed!” on ajast aega olnud väga hea vabandus ju, enamasti naistele, aga seekord mehele.

Välja arvata see salaja rasedaks jäämise fakt, siis asja naise seisukohast näha püüdes- tema tegi kõike, et oma abielu päästa ja vahepeal juba tunduski, et õnnestub, mees ütles armukesest lahti, oli kodus, tuli voodisse… Aga KUI mees midagi ette võtta tahaks (mitte lihtsalt vinguda), siis just see pillide ärajätmine olekski asi, mis paneks mehe lahku minema, ükskõik kui ebamugav ja raske see ongi- sellist naist ei saa enam kunagi usaldada, ja kooselu nii ette ei kujuta.

Miks keegi ei vasta, palju oleks neljale lapsele makstav elatise kogusumma kuus? 2 last ju juba suuremad, nende eest varsti maksma ei peaks. Kui suur see summa oleks 4 lapse kohta? Kas on midagi, mida see mees saaks teha, et summa oleks väiksem ja ta tuleks toime maksmisega?

#3649641:

Mind väga hämmastab see mõttelaad, et mees justkui ootaks, et ta “uus armastus” ootaks aasta aega, kuni mees oma rahaasjad korda ajab. Aga seda ei arvesta, et see solvaks seda uut naist, kui mees oma endisega edasi seksib (nojah, ja selle tulemusena veel ühe lapse saab). Lapse saamine polegi oluline, seksimisest juba piisaks, et ma küll mingit tolli ootama ei jääks.

Lisaks. Kui mees ja naine ainult kvartalis korra seksivad/sid, siis mul poleks naisena siis küll soovi igapäevaselt mingeid beebipille neelata (kui need just kuidagi ei parandaks mu menstruatsioonitsüklit ja vähendaks valusid, mis mõnele naisele on oluline). Seega, miks peaks mees üldse arvama, et naine regulaarselt pille võtab? Hoolitsegu ise mitterasestumise eest. Aga noh, nüüd juba hilja niikuinii.

Ma olen mõelnud, et kui minu mees pikaaegsest suhtest äkitselt pärast pikki aastaid niisama seksimist hakkaks kondoomi kasutama, siis hakkaksid mul küll häirekellad lööma? Üldse mitte seksimine oleks kergemini põhjendatav.

#3649758:

Tänan kõiki tagasiside eest, oli seinast seina. Kahjuks kõikidele küsimustele vastata ei jõua ja ma ei taha, et see siin ka laadaks läheb. Mul on enesekriitikat ka juba piisavalt ning see, et ma loll olen, on mulle endalegi ilmselge. Kui keegi tõsiselt soovib veel mõtteid vahetada, siis võib mulle kirjutada olenkurb@gmail.com

Nööri küll ära võta, su lastel on sind vaja. Ja kui sellest olukorrast õnnestub välja tulla, siis on elul sulle kindlasti veel midagi ilusat varuks.

Mina soovitaksin hoolimata praegusest olukorrast ikkagi hakata valmistuma lahkumiseks.

Ühetoalise korteri ostmiseks või üürimiseks ning toidu hankimiseks ikka ressurssi jääb. Ükskõik mis on parem kui talumatult toksiline suhe. Ja kui keegi siin ütleb, et midagi tuleks teha ‘laste pärast’ – selline suhe tuleks lõpeatada laste pärast.

Ja kes siin õigustavad naise käitumist ja rahulolematust, siis – sorry, kõiki teise huvialasid maha teha, meisterdusi ‘käkkideks’ nimetada, sõpradega suhtlemine manipuleerimise abil ära keelata, ‘kogemata’ rasedaks jääda – see ei ole enam niisama õigustatud rahulolematus, vaid vaimselt vägivaldse inimese psühhoterror.

Tahaks ikkagi teada, kui palju see mees siis maksma peaks elatist neljale lapsele? Naine hakkab saama ju suure pere toetust, on kinnisvara ja auto. Praegu niigi saab juba kolme lapse toetust, peale sünnitust on ju suurpere juba. Palju see mees peaks ikkagi maksma igakuiselt lahkumineku korral? Kuigi jah, tundub, et kolmeaastaseks saamiseni tuleb ülal pidada ka laste ema. See kohustus ülal pidada laste ema on ju ainult abielus olevatel meestel, kui naine ei saa teenida tulu kuna hooldab last?

Kuigi tasuta õigusnõu on ka olemas, uuriksin sealtkaudu õigusi. Niipalju kui ma aru saan, saab kohtusse esitada ka elatise vähendamise nõude.

Mina ütlen omalt poolt seda, et ma olen ühe sellise ema laps. Ja see on väga tore, et sa laste peale püüad mõelda, aga sellest jääb veidi väheks.

Arvesta sellega, et su naine ei manipuleeri ainult sinuga nii, vaid ka su lastega. Minu ema näiteks tegi nii (teeks siiamaani, kuigi ma ei suuda suhelda temaga enam), ehk siis sinu lapsed ei jää ka kindlasti asjast välja.

Miks sa jääd naisega, sest ei suuda kahte kodu ülal pidada? Kui olete abielus siis on kõik 50-50 ju ja kui sa vähegi lastest hoolid, ma teeks lastega ka vähemalt 50-50 või võtaks enda juurde elama.

#3649768:

Ma olen mõelnud, et kui minu mees pikaaegsest suhtest äkitselt pärast pikki aastaid niisama seksimist hakkaks kondoomi kasutama, siis hakkaksid mul küll häirekellad lööma? Üldse mitte seksimine oleks kergemini põhjendatav.

Antud olukorras, kus paaril on olnud hetk, kus arutatud juba lahkuminekut ning mehel ongi tegelikult see plaanis, ei tuleks see ju naisele kuidagi ootamatult. Ja muidugi oleks raseduse vältimisest pidanud normaalses suhtes juba varem rääkida, kui seks oli harv. Ei pea olema kondoom. Äärmisel juhul saab ju ka väljatõmbamist kasutada (jajah, see ka riskantne, aga parem kui mitte midagi ning naise tsükliga koos arvestades – ei seksi, kui on ovulatsiooni aeg – võiks ju ideaalselt töötada). Vasektoomia eksisteerib ka, kui mees rohkem lapsi ei taha. Jne.

Antud olukorras on tegelikult mõlemad üksteist petnud – naine, kes plaane läbirääkimata rasedaks jäi ja ka mees, kes plaane läbi rääkimata tahtis aasta pärast ikka lahku minna. Paar parajaid, võiks öelda selle peale.