Teema: suhtest

Tundub mõnusalt rahulik rutiin. Minu arust just selliseks ju lõpuks armumine – armastuseks, usalduseks, sõpruseks ju üle läheb. Ega siis surmani armunuks jääda. Kui teile nii sobib ja tunnete ennast turvaliselt ja mõnusalt siis miks mitte.

nii kurb lugeda selliseid teemasid. Kas siis \”tõmme\” on ainus mis teid kinni hoiab? Enam ei meeldi jätaks õige maha. Väga kerglane ellusuhtumine.
Paarisuhe on suur väärtus elus, seda tuleb hoida ja hinnata, mitte tarbijalikult kohelda.

Me saime oma tõmbe ja kire tagasi, kui natuke rohkem oma väljaskäimisi planeerima hakkasime ning oma suhtumist teineteisesse muutsime. Sest mis oleks parem, kui olla oma laste isasse jätkuvalt armunud, eks?
Kohtingud mehega peavad olema kindlalt segamatult kahekesi, ei räägi eriti tööst, rahast ja lastest, vaid pigem unistustest, meist, temast ja minust, meenutades vanu aegu, kui särtsu oli. Me oleme katsunud vähemalt ühe korra nädalas kuskil restos või pubis käia, erinevaid asju teha, peaasi, et koos veedetud aeg oleks fun. Uuri, mis talle meeldiks, mis sulle meeldiks, katsuge miskit lahedat ette võtta. Peaasi, et oleks korralikult planeeritud, ja kindlasti ka see, et kui olete kahekesi, siis näete teineteise jaoks välja väga head, ilusad riided, puhtad, säravad. Mitte tavalised riided. Tavaline on, et mees ja naine oma välimuse teineteise jaoks unarusse jätavad. Särts ja tõmme tuleb pikapeale, kui kõike seda üha silmas pidada. JA muide, 3x kuus ei ole tavamõistes üldse vähe seksida. Kui saad nii, et vähemalt korra nädalas (mis on 4x kuus), on juba hea. Peaasi, et ka see aeg oleks segamatu, nii et saad end üles lüüa, kena pesu selga panna, parfüümi ka – küsi, mis mehele meeldiks. Ja kindlasti väljenda ka oma soove.
Me oleme 18 a abielus, loomulikult kadus ka see kirg meie vahelt, meil on suured lapsed – 18 ja 15, kes võimaldavad meile segamatut aega, aga ka neile tuleb öelda, et sorry guys, täna on meil deit ja teie vaadake ise oma tegemiste üle.
Pärast igasuguseid keerulisi aegu, oleme oma suhte täiesti ümber mänginud, peame silmas üksteise vajadusi, ja seda, et meie suhe on kõige olulisem, ei õienda niisama ega halvusta teineteist (eriti teiste ees), nüüdseks oleme 3 aastat järjest regulaarselt deitimas käinud ja kirg on tagasi. Väga lahe on.

Mrs M räägib õiget juttu. Mehe ja naise suhet ei tohi unarusse jätta, selle jaoks tuleb aega võtta ja koos toredaid asju teha, mis mõlemale meeldivad, lähendavad ja ilusateks mälestusteks lõpuks formeeruvad. Ei tohi jääda kinni tavapärasesse olme-elusse.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]ma usun, et olete lihtsalt suhte käest lasknud. Teil on mingit raputust vaja. Ma ei tea, mis see peaks olema. Teinekord on selleks kasvõi armuke, kui ühel poolel tekib armuke siis.[/tsitaat]

Teinekord on vaja, et oleks väga valus. Inimesi raputab valu. Et kui pärast seda, kui mängu on tulnud juba armukesed, ja kui otsustatakse siiski, et lapime oma suhte kokku tagasi, siis on vaja valemit ja plaani, et suhe ei tuleks nagu vana suhe oli, vaid oluliselt parem, nii on võimalik ka need armukesed eemal hoida. Valu paneb inimesed vahel rohkem liigutama, kui niisama jutt \”et peaks vist midagi ette võtma, rutiin on\”. Küll oleks hea, kui abielu ei lähekski käest ära, vaid algusest peale hoitaks kirge üleval, medal sellele, kes seda teha mõistaks kohe algusest. Abielutunnistus on ainus tunnistus, mis saadakse kätte enne abielu elamata. Vastupidi võiks olla, et enne mingi baaskoolitus ja siis tunnistus…