Läksime mehega tülitsedes lahku, otsuse lahku minna tegin mina. Edasi enam koos olla ei saa, aga samas on mul kohutavalt valus, kui teda pole. Kuidas endale valutumalt mehel lubada lastega edaspidi kohtuda ja suhelda? Kuigi ta hetkel ei suhtle minuga, ega pole ühendust võtnud ei suudaks ma temaga suhelda ega teda praegu näha. Vanemad lapsed saavad aru mis toimub, aga väiksemad lapsed ei saa aru, miks issi õhtuks koju ei tule, ei ole neile päris põhjust öelnud. Valus on ka vaadata kui raskesti lastele isa eemal olek mõjub.
Esileht › Pereelu ja suhted › Suhte lõpp ja isa edasine kohtumine lastega.
Teema: Suhte lõpp ja isa edasine kohtumine lastega.
Isa läheb lahku ju sinust, mitte lastest. Lastega peaks saama kohtuda niipalju kui tahab. Laste pärast peate normaalselt suhtlema.
Las vanemad lapsed ise suhtlevad isaga ja lepivad kokku, millal isa neile järgi tuleb. Sina saadad vaid väiksemad nendega kaasa. Kui ise otsustasid lahku minna, siis pead ise ka selle otsusega leppima.
See arusaadav, et ma keelata lastega kohtuda ei saa, probleem ongi selles, et ei saa enam normaalselt suhelda, kui viimati küsisin kuna ja kuidas kavatseb lastega kohtuma hakati, vastati vaid, et ei tea praegu. Isal ju hea kerge, temal nüüd vabadus, mina pean üksi laste kurvastustustega ja nutu hoogudega hakkama saama ja nendega edaspidi üksi toime tulema. Kuna vahemaa päris pikk siis kohtumised saaksid toimuda ainult vaheaegadel. Selline pika aja tagant kohtumised lastega traumeeriksid lapsi veel rohkem.
Hangi eluterve kärgpere käsiraamat, seal ABC kirjas. Lastele tuleb öelda, et ema ja isa on lahku läinud, et ei tekiks lastes võltslootust, et isa koju tagasi tuleb. Päris põhjuseid miks, ei ole vaja öelda, enne, kui lapsed täisealised (võimalik, et isegi siis mitte).
Jagamisgraafik tuleb paika panna mida varem, seda parem – oleksite pidanud paika rääkima juba suhte lõpetamisotsuse juures. Ilmselt hetkeseis selline, kus lahkuminekuotsus on tehtud emotsiooni pinnalt ja tagajärgede peale siis mõeldakse kui asi juba tehtud. Pereterapeut on soojalt soovituslik, et sa ise lastele rohkem liiga ei teeks. See nägemus, et isa on kaugel ja pole võimalik väljaspool vaheaegu isaga kohtuda, on sinu nägemus. Võimalik, et nii isal kui lastel on teine nägemus. Minu laps käib kaks nädalavahetust kuus 350km kaugusele isa juurde, sest neil oli enne lahkuminekut väga tugev side ning mitte ükski osapool ei soovinud seda sidet lõhkuda. Jah, need pikad sõidud on väsitavad, kuid boonuseks on see, et lapsel säilib isaga tugev side ja tema lapsepõlvemälestustesse jääb isa alles.
See arusaadav, et ma keelata lastega kohtuda ei saa, probleem ongi selles, et ei saa enam normaalselt suhelda, kui viimati küsisin kuna ja kuidas kavatseb lastega kohtuma hakati, vastati vaid, et ei tea praegu. Isal ju hea kerge, temal nüüd vabadus, mina pean üksi laste kurvastustustega ja nutu hoogudega hakkama saama ja nendega edaspidi üksi toime tulema. Kuna vahemaa päris pikk siis kohtumised saaksid toimuda ainult vaheaegadel. Selline pika aja tagant kohtumised lastega traumeeriksid lapsi veel rohkem.
see oli ju SINU otsus edaspidi niimoodi elada – miks sa nüüd vingud???
kuidas see vahemaa siis nii pikk, kui alles läksite lahku? Nii pikk, et isegi nädalavahetusel ei kannata sõita? Eestis ei ole sellist vahemaad.
Ütled mehele otse, lapsed ifatsevad. Annad lastele telefoni, et saaksid isaga suhelda jne.
Sul on vähemalt neli last, jah? Suuremad ja väiksemad…
Sellise pere lahutamine peaks ikka olema läbimõeldud otsus, mitte tüli käigus pereisa välja viskamine. Nii tundub, kuna ise veel väidad meest igatsevat. Muidugi igatsed, neli last on suur kogus, kelle eest vastutada ja partneriga rikkusite ju suhted ära.
Anna vanema(te)le lapsele/lastele telefon ja las ta/nad helistab/vad isale ning ütleb/vad, et lapsed igatsevad teda ning kuigi ta enam emaga koos ei ela, siis lapsed tahaksid ikka isa näha. Kui ta sinuga suhelda ei taha,s iis lastega vast ikka. Või mis? Või kui ei taha, siis öelgu seda lastele ise.
Meil ei ole nelja last, vaid kolm. Saime juba kokkuleppele, et võtab lapsed siis enda juurde kui lapsed seda soovivad. Nädala vahetustel.
See arusaadav, et ma keelata lastega kohtuda ei saa, probleem ongi selles, et ei saa enam normaalselt suhelda, kui viimati küsisin kuna ja kuidas kavatseb lastega kohtuma hakati, vastati vaid, et ei tea praegu. Isal ju hea kerge, temal nüüd vabadus, mina pean üksi laste kurvastustustega ja nutu hoogudega hakkama saama ja nendega edaspidi üksi toime tulema. Kuna vahemaa päris pikk siis kohtumised saaksid toimuda ainult vaheaegadel. Selline pika aja tagant kohtumised lastega traumeeriksid lapsi veel rohkem.
see oli ju SINU otsus edaspidi niimoodi elada – miks sa nüüd vingud???
Täpselt. Varsti tuleb järgmine postitus, et laste isal uus naine, nutt ja hala?
Eks pead ka sellega arvestama, et lahuselava vanema ja laste vahel side aja jooksul nagunii väheneb. Kui vahemaa on suur, siis seda enam väheneb.
Sinu valik. Kanna välja. Laste isast on mul aga kahju- kasseerid talt sisse igakuise elatise kolmele lapsele ja lisaks peab isa lapsi edasi-tagasi sõidutama. Millise raha eest isa ise ellu peab jääma?
Esileht › Pereelu ja suhted › Suhte lõpp ja isa edasine kohtumine lastega.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.