Esileht Beebi ja mitmikud Suhtlemine peale beebi sündi. Kui seltskondlikud olete?

Näitan 10 postitust - vahemik 1 kuni 10 (kokku 10 )

Teema: Suhtlemine peale beebi sündi. Kui seltskondlikud olete?

Postitas:

Kuna ma beebiga üksi, siis kadus peale raseduse algust isu inimestega suhelda. Mind jäeti uue naise pärast ras algul maha nimelt siis. Olen eemaldunud sisuliselt kõigist sõpradest-tuttavatest peale oma vanemate, ei ole olnud mingit huvi suhelda. Olen täiesti pühendunud oma lapsele. Kas see on kiirelt mööduv nähtus? Kuna mul on tunne, et raseduse algusest alates on see süvenenud kuni siiani kus laps juba varsti 10 kuud vana. Deprekat mul otseselt ei ole, elu tundub ilus ja käin lapsega väljas, ujumas, poodides jne, kuid ei tunne mingit tahet kellegagi kontakte luua, ka endiste sõbrannadega mitte.
Endise aktiivse suhtleja ja lobiseja asemel on tekkinud vaikne ja rahulik naine kes ei käi enam õieti netiski. Ei tunne vajadust. Ühesõnaga, millest selline asi võib olla ja tahaks, et see üle läheb, aga kohe kui tekib võimalus suhtlemiseks, mitte intiimseks vaid üldse, tuleb blokk peale ja kapseldun jälle endasse. Talvel ei käinud beebiga 4 kuud järjest väljaski, nüüd on asi pisut paranenud, aga inimestega kokku puutuda ikka ei taha, selline turvatunne on üksi olles. Agorafoobia?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 10.03 13:35; 13.03 08:05;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Natuke muret tekitav oli see, et Sa ei käinud lapsega 4 kuud õues. See on ju lapse tervisele küll halb. Laps Sinu pärast küll kannatada ei tohiks.
Ja ma ütleks küll, et Sul on tugev hirm end teistega jagada – ükskõik siis mis tasandit silmas pead. Reedad end ära sellise lause osaga \”turvatunne on üksi olles\”.
Kuid lapse pärats võiksid küll natuke oma murega tegelema hakata sest laps vajab seltskonda. Sa ju ei taha, et Su laps samamoodi erakuks kasvaks? Kuidas ta siis lasteaias hakkama saab? Mõne hoidjaga jne…

Võin öelda, et mina ka muutusin eraklikumaks. Kogu tähelepanu läks lapsele. Aga nüüd tasapisi olen uuesti hakanud lähedastega suhtlema.

Soovitan Sul leida sama vanade beebide emasid, kellega suhelda. See aitaks.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Nõustun Kägu 15:12-ga, leia endale umbes sama vana laspega jalutamiskaaslased. 10-kuune on juba nii suur, et temagi tahab teisi lapsi näha ja suhelda.

Kui isegi esialgu on võõrastav täitsa tundmatu inimesega kontakti võtta ja suhtlema hakata, siis tegelikult läheb see ruttu üle. Eriti kui on samavanad lapsed, lasteteema liidab.

Ise leidsin enda piirkonnast jalutamiskaaslased Perekooli foorumi kaudu, olen nendega suhelnud lapse sünnist saati. Nüüd on meie lapsed 8-9-kuused ja käime üksteisel külas, saavad lapsed ka üksteist uudistada ja neil ka põnevam.

Paratamatult kaovad osad tuttavad-sõbrad lapse sünniga. Kui mul poleks olnud neid toredaid jalutamiskaaslasi, kellega oma laste ja ka enda rõõme-muresid jagada, oleksin vist hulluks läinud kogu selle magamatuse, paratamatult natuke muust elust kõrvalejäämise jmt pärast.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Lapse pärast ikkagi võiks suhelda inimestega. Laps näeb erinevaid inimtüüpe ja õpib sellest ka tulevikus endaga hakkama saama. Muidu ühel hetkel ehmub, hirmub jne. kui satub mingisse seltskonda, kus ei käituta täpselt nii nagu sinu peres. Kindlasti enda pärast peaksid ka suhtlema! Ühel hetkel pole laps enam nii pisike, et vajaks ja tahaks 24/7 ema tähelepanu ja siis hakkad oma last piirama. KAsvabki endasse tõmbunud kodanik!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

mina käin küll iga päev väljas ja käin üksi. mulle meeldib. ei tahagi suhelda. suhtlen nagunii õhtuti perega ja sõpradega saame ka aegajalt kokku. olen ilmselt juba nii vana, et seda naudin. nooremana oli juba vajadus suhelda nüüd aga pigem väldin.Kui suhelda tahan küll ma siis ise kontakti otsin:-) 40 poole liigun, kui keegi mõtleb no kui vana…:-)

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Eksisteerib ikka troppe mehi..
Arvan ka, et peaksid ikka inimestega kontakti otsima, see tuleks sulle kasuks. Minu poja 5 kuune ja oleme mehega mõlemad suhteliselt koduseks jäänud. Kuna mees töötab mul välismaal, siis olen palju aega üksi. Kui soovid lähemalt suhelda, siis võid vabalt kontakti jätta 🙂

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina olen ka lapse sünniga eraklikumaks muutunud, kuna varem oli enamus suhtlusest tööl. Naudin ka seda, et lõpuks on aega oma mõtteid mõelda ja rahulikult kulgeda. Kui tuleb vajadus rohkem suhelda, eks siis saab sellega ka hakkama, saad ka sina, ma usun. See, et sa selle peale mõtled, näitab, et oled igati normaalne inimene. Ilmselt on sul lihtsalt harjumus tekkinud üksi asju ajada, aga harjumusi saab teadlikult muuta, üle aastane laps vajab ilmselt küll rohkem sotsiaalsemat keskkonda, aga suvi on tulekul ja siis on elul üldse teine jume. Eks see pikk ja ebamugav talv on ka ilma lasteta inimeste suhtlust ja käimisi vähendanud 🙂

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu mees lahkus, kui ootasin meie planeeritut teist last. Kurb on küll, et laps ei saa isaga igapäevaselt suhelda, aga midagi pole teha.Kusjuures ei mindud konkreetselt kelelgi juurde, pigem elatakse vaba elu (iga nädalavahetus kuskil klubi ja tegu on 35+ mehega. Minu nutud õnneks nutetud ja õnneks on toredad sõbrad, kellega tihedalt suhtleme. Laps pakub õnneks nii palju rõõmu, et nukrutsemist väga pole. Elan päev korraga ja rõõmustan oma toredate laste üle. Ei mõista, kuidas on võimalik nendest eemal olla?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

mina olen ka vähem seltskondlikum kui enne.

alguses väga põdesin selle pärast, et mis saabmis saab, kuna langes ära suur osa suhtlusvõimalustest (töö oli selline, et päevast päeva kohtusin erinevate inimestega: nii oma kolleegid kui koostööpartnerid kui muu rahvas).
sellest sain üle ja nüüd on isegi hea meel, et ei pea seal ussipesas olema. kõrvalseisjana on kergem näha asju nii, nagu nad on.

sõbrannadega suhtlen vähem ka, kui enne. ring on väiksem, kuid suhete kvaliteet on oluliselt parem.

perega suhtlus on ikka samapalju kui varem, võibolla, et isegi rohkem, võiks öelda.

teemaalgataja – ma arvan, et ma tean, mis Sinuga on. aga see nii pikk jutt, et ei viitsi ja ei tahagi siin rääkida. kui oled huvitatud, jäta oma kontakt ja räägime edasi 🙂

kui ei taha, siis soovin Sulle edu ja jõudu ja et kõik läheks nii, nagu Sa soovid.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tänud vastuste, arvamuste ja soovituste eest :). Saan ise ka aru, et kuigi lapse sünniga seoses elavad naised enamasti mingeid eraldumisfaase üle ja seda veel eriti üksikemana, siis mingit abi peaksin ma küll otsima. Laps saab kohe 10 kuud vanaks, igati tore, energiline ja heatujuline põnn on. Nüüd kus lund vähem ja ilmad soojemad ei saa seda ka enam vabanduseks tuua. Kui ta sündis, käisin suvel iga päev jalutamas tunnikese, aga mida sügise poole seda eraklikumaks muutusin ja põhjus ei olnudki niivõrd viitsimises vaid pigem hirmudes ja pettumustes. Hiormutaski just see, et enne olin aktiivne suhtleja ja nüüd selline erak. E-mail on celinelle@hot.ee ja elan Tallinnas.

Ah jaa, kui kellelgi on ideid kuhu võiks beebiga minna et niisama ajusid tuulutada (ujulad, beebiüritused millest ma tegelikult midagi ei tea, ehk mõned beebidele sobivad mängumaad kus tunnike veeta), oleksin väga tänulik! 🙂 Pean end siit tubasest august välja rebima ju!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 10.03 13:35; 13.03 08:05;
To report this post you need to login first.
Näitan 10 postitust - vahemik 1 kuni 10 (kokku 10 )


Esileht Beebi ja mitmikud Suhtlemine peale beebi sündi. Kui seltskondlikud olete?

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.