Teema: Suhtlemisprobleemid

Kaua koos olete olnud ja kuidas varem oli? Kuidas muidu suhted on?

Kui see on hiljuti tulnud siis kõlab natuke selle moodi kui suhe hakkab ammenduma ja ükskõik, mis teine teeb on häiriv ja käib närvidele ja pinda. St inimene ise häirib, teine ongi tõrksal positsioonil ja käitub vastavalt.

Teine variant on, et kogu aeg on nii käitunud, aga nüüd hakkavad roosad prillid eest minema ja nö armumise faas läbi ja mingid asjad hakkavad rohkem häirima kui enne.

#3969155:

Selle peale ütleks vastupidi, et mees ei küsinud KUS võti on, vaid, kas võti on naise käes. Tegelikult vastus “mantli taskus” vastab mehe küsitud küsimusele, kas on naise käes. Kui on mantli taskus seega pole (mis sisuliselt on sama laadne TA asjale, et kui telekas ei mängi, et jusiis ta ei vaata seda).

Siis peab vastama: minu käes. Mantel ei puutu asjasse. Ja kui pole mõtete lugeja, siis küsibki, et kas võtit on kohe vaja. Kuigi oma kallima mõtteid peab mees ju tabama ja naine ka?
Siis ongi suhe karidel.

Mehel võib olla suhtlemispuue. On sort selliseid, kellel puudub igasugune kujundlikust kõnest arusaamise võime, kogu suhtlus ongi sõna-sõnalt must-valge. Naise jaoks on siin kaks varianti, kas kohaneda ja edaspidi vältida mehe ärritamist või minna lahku ja otsida keegi mitte-autist kaaslaseks, kes ei näri iga sõna kallal. Meest muuta kahjuks ei saa. Autismispektri häire on pärilik, nii et soovitan teist varianti.

#3969157:

#3969155:

Selle peale ütleks vastupidi, et mees ei küsinud KUS võti on, vaid, kas võti on naise käes. Tegelikult vastus “mantli taskus” vastab mehe küsitud küsimusele, kas on naise käes. Kui on mantli taskus seega pole (mis sisuliselt on sama laadne TA asjale, et kui telekas ei mängi, et jusiis ta ei vaata seda).

Siis peab vastama: minu käes. Mantel ei puutu asjasse. Ja kui pole mõtete lugeja, siis küsibki, et kas võtit on kohe vaja. Kuigi oma kallima mõtteid peab mees ju tabama ja naine ka?

Siis ongi suhe karidel.

Selliste inimestega pole vahet kuidas vastad, vale on ikka.

#3969179:

#3969157:

#3969155:

Selle peale ütleks vastupidi, et mees ei küsinud KUS võti on, vaid, kas võti on naise käes. Tegelikult vastus “mantli taskus” vastab mehe küsitud küsimusele, kas on naise käes. Kui on mantli taskus seega pole (mis sisuliselt on sama laadne TA asjale, et kui telekas ei mängi, et jusiis ta ei vaata seda).

Siis peab vastama: minu käes. Mantel ei puutu asjasse. Ja kui pole mõtete lugeja, siis küsibki, et kas võtit on kohe vaja. Kuigi oma kallima mõtteid peab mees ju tabama ja naine ka?

Siis ongi suhe karidel.

Selliste inimestega pole vahet kuidas vastad, vale on ikka.

Mitte tingimata, kui kaks samasugust konkreetset kokku satuvad. lisaks, see ei tähenda, et mees selline on, võib olla hoopis viimase aja muutus ja nähvamissoov, mitte autistlik joon.

Mees pahane, miks naine normaalselt ei vasta. Naine ei saa aru, mis ta valesti ütles. Naine ei saa aru, mida tähendab mehe vastus /Mis ma selle teadmisega …./

Ilmselge ju, mida naine valesti ütles – ta ei vastanud küsitule (kus võti on?), vaid hakkas mingit sõnamängu mängima.
Ilmselge, mida mehe vastus tähendab – naine ei vastanud tema küsimusele (kus võti on?)
Ah et mees ei küsinud, kus võti on? Siin teemas on tähenärija ikka naine, mitte mees.

Hea näide sellest, kuidas mees muutub, kas oleksid ette kujutanud, et tutvumisel sinuga keegi nii räägib.

No loodetavasti te ei solvu niimoodi üksteise peale päris igapäevaselt, muidu ei oleks suhtel ikka erilist mõtet. Eks möödarääkimisi on vahel igaühel, aga oma kaaslasega oled koos ikka ju sellepärast, et tead: ta hoolib sinust ja tahab sulle parimat, isegi siis, kui see tal alati ei õnnestu. Ja tema teab sinu kohta sama.

See teleka juhtum on sul natuke segaselt kirjutatud:

Elutuba, kus mees vaatab enamus aja telekat maandutakse diivanil.

N tuleb tuppa, võtab puldi: Kas sa vaatad telekat?

See “maandutakse diivanil”, kes maandusid? N tuleb hiljem, ei maandunud koos mehega? Kui tulek ja diivanile istumine oli üsna üheaegne, siis küsimus “Kas vaatad telekat?” on mu arust üheselt mõistetav, eesti keeles ei ole ju tuleviku jaoks eraldi vormi. Teine asi, kui juba tead, et mehele tuleb asju natuke otsesemalt öelda, siis mida sa selle küsimusega õieti mõtlesid? Tahtsid ise midagi vaadata, mis sulle huvi pakub? Siis oleks võinud sellest alustada.

Autovõtme asi ka ilmselt sõltub teie pere harjumustest, kes tavaliselt autovõtmega asjatab ja kus seda hoitakse. Kui mees tahtis olla kindel, et võti väljudes kaasa saab, siis teadmisega, et see on mantlitaskus, saab peale hakata kahte asja: a) minna ja võtta see sealt enda kätte; b) öelda naisele: “Võta see siis kaasa.” Mehe vastus “Mis ma selle teadmisega peale hakkan???” võib minu arust tähendada seda, et naine oleks tema meelest pidanud abivalmim olema ja tõttama juba esimese küsimuse peale, või enne sedagi võtit sealt taskust ära tooma ja teatama, et on küll tema käes.

Probleem on ikka naisel, kes ei räägi midagi otse vaid teeb mingeid ümmargusi vihjeid. Naiste vihjetest ei saa teinekord teised naisedki aru, mehed ammugi mitte. Meestega, tegelikult kõigiga, on vaja rääkida otsekoheselt ja selgelt.

Kui naine tõmbas endale õueminekuks selga jope, ei saagi mees ju aru, mis mantlist see naine jahub. Naistel on tavaliselt mitu mantlit ja kas mees peaks kõigi mantlite taskud läbi otsima või? Pangu see autovõti kindlasse kokkulepitud kohta, ja probleem lahendatud.

Istuvad elutoa diivanil, naine haarab telekapuldi enda kätte ja telekas isegi ei tööta, naine küsib mehelt, kas mees vaatab telekat??!  Kuidas saab keegi mittetöötavat telekat vaadata????

Mehed on orienteeritud lahendustele. Suuremal või vähemal määral. Siin loos on mees see konkreetsem osapool. Mehe väga otsesele küsimusele autovõtme kohta, sai ta vastuseks naiselt umbmäärase vihje, aga mees ei viitsi puslet kokku panema hakata, ta ei viitsi naiselt järgmist vihjet oodata, ta tahab võtit, et autoga sõitma minna. Mehe vastus on ju enam kui konkreetne.

#3969379:

Naine tahab midagi öelda, aga ta ei taha seda otse öelda. Siis kasutab vihjeid. Teleka puhul arvaks, et naisele ei meeldi, et mees nii tihti või keset päeva telekat vaatab. Autovõtmete kohta arvaks, et ju see oli vihje, et mees peaks ise teadma, kuhu need viimati said ja hoolikam olema. Muus osas ei oska ma arvata, miks on naise arvates hea taktika kasutada vihjeid, mitte öelda otse, et ole korralikum ja hoia autovõtmed alati samas kohas või et ära vaata keset päeva telekat, vaid tee näiteks midagi muud selle asemel, mida vaja on. Sama hea viis on vihjata, kui mõni naine küsiks, on sul kõik korras? Või veelgi hullem, kas meie vahel on kõik hästi? Siis sa ju hakkad mõtlema, et oot oot, kas naisel on mingi mure, millest ta ei julge otse rääkida või mida ta tahab öelda sulle teie suhete kohta, äkki tahab sind maha jätta.

See on sinu tõlgendus, et naine vihjas. Äkki ei vihjanud? Mees ka kohe eeldas, et naine vihjas ja sealt need probleemid hakkavadki, et inimesed mõtlevad lausetele mingi tagamõtte juurde. Aga kui ei mõtleks, võtaks öeldust nii, nagu see on?

#3969386:

Mehed on orienteeritud lahendustele. Suuremal või vähemal määral. Siin loos on mees see konkreetsem osapool. Mehe väga otsesele küsimusele autovõtme kohta, sai ta vastuseks naiselt umbmäärase vihje, aga mees ei viitsi puslet kokku panema hakata, ta ei viitsi naiselt järgmist vihjet oodata, ta tahab võtit, et autoga sõitma minna. Mehe vastus on ju enam kui konkreetne.

Eh? Naise vastus, et võtmed on mantli taskus, ei ole konkreetne vastus, vaid umbmäärane vihje?  No mida veel.

Mis küll on ometi põhjuseks, et omavahel suheldes tekivad ei millestki arusaamatused ja tüli.

Variant 1. Mees ei hooli enam sellest naisest, kellega hetkel koos elab. Naine käib talle närvidele, seepärast mees nähvabki heatahtliku vastamise asemel. Niimoodi vastates tõrjub ta naist endast eemale. Sellist psühholoogilist terrorit pole mõtet kannatada. Mu meelest on mõtet koos elada vaid inimesega, kes suhtub oma kaaslasesse 98% juhtudest heatahtlikult ja hoolivalt. Väga üksikutel kordadel võib igaüks enesevalitsuse kaotada ning teisele miskit napakat ja ebaõiglast öelda, aga üldjuhul üksteisest hoolivad inimesed pigem nii ei tee.

Variant 2. Mehel on mingi isiklik töö, sõprade, tervise vms-ga seotud probleem, mis teda vaevab, kuid tal puudub oskus või tahe probleemist otse rääkida. Selline mees tuleb töölt koju ning hakkab oma isiklikke pingeid maandama naise abil, s.t norib naisega, pillab sarkastilisi märkuseid, ei püüagi lahendada igapäevaseid valestimõistmisi. Ma arvan, et sellise mehe puhul võib olla abi sellest, kui teda õpetada oma probleeme endale tunnistama ning neid rahulikul ja konstruktiivsel moel lahendama.

#3969403:

#3969398:

#3969386:

Mehed on orienteeritud lahendustele. Suuremal või vähemal määral. Siin loos on mees see konkreetsem osapool. Mehe väga otsesele küsimusele autovõtme kohta, sai ta vastuseks naiselt umbmäärase vihje, aga mees ei viitsi puslet kokku panema hakata, ta ei viitsi naiselt järgmist vihjet oodata, ta tahab võtit, et autoga sõitma minna. Mehe vastus on ju enam kui konkreetne.

Eh? Naise vastus, et võtmed on mantli taskus, ei ole konkreetne vastus, vaid umbmäärane vihje? No mida veel.

Ei ole jah. Konkreetne oleks juhul, kui mainiks, kelle mantli ja millise mantli taskus. Eriti naljakas oleks, kui polekski mantli taskus kokkuvõttes.

Jajah, sa oled sanasugune. Iga vastus on vale.