Teema: Suhtlemisprobleemid

#3970181:

#3970176:

#3970170:

kes plärtsuda, turtsuda ja solvuda tahab leiab selleks alati põhjust.

näide minu elust.

M: nii head kotletid, mida sa sinna sisse panid?

N: hakkliha, … – ja enne kui loetelu jätkata jõudsin nägin, kuidas mees näost muutus ning ta solvus ikka nii, et paar päeva ei rääkinud. pärast tuli välja, et tema arvates ma mõnitasin teda, kuna ta teab ju isegi, et kotleti sisse hakkliha käib ja seda poleks öelda vaja olnud. tema tahtis teada, mida ma _veel_ sinna panin, aga ise ei lasknudki mind selle _veelini_ jõudagi.

Kas pööritasid silmi ka enne, kui vastama hakkasid?

Normaalne vastus oleks olnud, et panin seekord saia asemel riivitud kartulit või, et sõbranna vanaema soovituse kohaselt panin hakkliha ja sibulat võrdses koguses vms – ehk mis selle kotletiteo eriti heaks võis teha. Mitte asuma püüdlikult nagu jõulululuuletust lugema, et hakkliha, sool, pipar, jahu, muna, praadimiseks rasvaine.

See on äärmiselt ebanormaalne vastus…

Seda ma räägingi, et retsepti püüdlik ettelugemine on ebanormaalne.

#3970176:

#3970170:

kes plärtsuda, turtsuda ja solvuda tahab leiab selleks alati põhjust.

näide minu elust.

M: nii head kotletid, mida sa sinna sisse panid?

N: hakkliha, … – ja enne kui loetelu jätkata jõudsin nägin, kuidas mees näost muutus ning ta solvus ikka nii, et paar päeva ei rääkinud. pärast tuli välja, et tema arvates ma mõnitasin teda, kuna ta teab ju isegi, et kotleti sisse hakkliha käib ja seda poleks öelda vaja olnud. tema tahtis teada, mida ma _veel_ sinna panin, aga ise ei lasknudki mind selle _veelini_ jõudagi.

Kas pööritasid silmi ka enne, kui vastama hakkasid?

Normaalne vastus oleks olnud, et panin seekord saia asemel riivitud kartulit või, et sõbranna vanaema soovituse kohaselt panin hakkliha ja sibulat võrdses koguses vms – ehk mis selle kotletiteo eriti heaks võis teha. Mitte asuma püüdlikult nagu jõulululuuletust lugema, et hakkliha, sool, pipar, jahu, muna, praadimiseks rasvaine.

point oligi selles, et ma ei teinud mitte midagi teistmoodi. vbl panin soola vähem/rohkem, ma ei tea ju 😀
ja kas tõesti see püüdlik jõululuuletuse lugemine on õigustus sellisele solvumisele, et kaks päeva vait olla?
kui asi oleks olnud vastupidi, siis oleks ilmselgelt ka ikka naine halb ja mehel tuline õigus.

#3970205:

#3970184:

#3970181:

#3970176:

#3970170:

kes plärtsuda, turtsuda ja solvuda tahab leiab selleks alati põhjust.

näide minu elust.

M: nii head kotletid, mida sa sinna sisse panid?

N: hakkliha, … – ja enne kui loetelu jätkata jõudsin nägin, kuidas mees näost muutus ning ta solvus ikka nii, et paar päeva ei rääkinud. pärast tuli välja, et tema arvates ma mõnitasin teda, kuna ta teab ju isegi, et kotleti sisse hakkliha käib ja seda poleks öelda vaja olnud. tema tahtis teada, mida ma _veel_ sinna panin, aga ise ei lasknudki mind selle _veelini_ jõudagi.

Kas pööritasid silmi ka enne, kui vastama hakkasid?

Normaalne vastus oleks olnud, et panin seekord saia asemel riivitud kartulit või, et sõbranna vanaema soovituse kohaselt panin hakkliha ja sibulat võrdses koguses vms – ehk mis selle kotletiteo eriti heaks võis teha. Mitte asuma püüdlikult nagu jõulululuuletust lugema, et hakkliha, sool, pipar, jahu, muna, praadimiseks rasvaine.

See on äärmiselt ebanormaalne vastus…

Seda ma räägingi, et retsepti püüdlik ettelugemine on ebanormaalne.

Ebanormaalne on teist inimest Sinu moodi rünnata ja süüdistada. Oled samasugune nagu see mees.

Kui naine oleks kohe vastanud, et pani näiteks sibula asemel küüslauku, siis selline solvuja mees oleks ka selle peale leidnud põhjuse solvumiseks.

Järelikult sinu mees on selline ja oled harjunud. Meie ei tea, kas see on okei teile.

#3970214:

#3970205:

Ebanormaalne on teist inimest Sinu moodi rünnata ja süüdistada.

Ebanormaalne on olla mõlemaid pooli mitterahuldavas suhtes ja teist süüdistada sobimatuses, ühtimatuses. Mõlemapoolne fopaa.

Kuskohast Sa võtad, et olen mõlemaid pooli mitterahuldavas suhtes? või keda ma süüdistasin sobimatuses? Natuke üle võlli ei lähe või? Teha ühe situatsioonikirjelduse peale sellised järeldused… :O
Kas Sinul ei ole MITTE KUNAGI elus olnud mitte ühtegi möödarääkimist, vääriti mõistmist või valesti arusaama?

#3970205:

Kui naine oleks kohe vastanud, et pani näiteks sibula asemel küüslauku, siis selline solvuja mees oleks ka selle peale leidnud põhjuse solvumiseks.

Aga võib-olla ei oleks.

Ja arvatavasti ei olnud küsimus kotlettides.

Kui mees on siiski loomupäraselt nii suur solvuja, siis oleks see enne abielu tulnuks tuvastada ja mitte abielluda. Kui ta muutus suureks solvujaks hiljuti, siis on tal paraku armuke.

#3970219:

Kuskohast Sa võtad, et olen mõlemaid pooli mitterahuldavas suhtes? või keda ma süüdistasin sobimatuses? Natuke üle võlli ei lähe või? Teha ühe situatsioonikirjelduse peale sellised järeldused… :O Kas Sinul ei ole MITTE KUNAGI elus olnud mitte ühtegi möödarääkimist, vääriti mõistmist või valesti arusaama?

No kui see üks vähestest möödarääkimistest oli, siis milleks sellest nii suur teema välja puhuda.

Probleem on see, kui seda juhtub pidevalt või kogu aeg.

#3970205:

Ebanormaalne on teist inimest Sinu moodi rünnata ja süüdistada. Oled samasugune nagu see mees.

Ebanormaalne on teist inimest Sinu moodi rünnata ja süüdistada. Oled samasugune nagu see mees.

Muidu nõus, kuid autism võib olla mõnel juhul pärilik (tavaliselt kaasuvad siis ka teised diagnoosid), kuid samuti võib seda tekitada nt rasedusaegne kõrge palavik ja infektsioon või mõni keskkonnast tulenev tegur

#3970200:

#3970176:

#3970170:

kes plärtsuda, turtsuda ja solvuda tahab leiab selleks alati põhjust.

näide minu elust.

M: nii head kotletid, mida sa sinna sisse panid?

N: hakkliha, … – ja enne kui loetelu jätkata jõudsin nägin, kuidas mees näost muutus ning ta solvus ikka nii, et paar päeva ei rääkinud. pärast tuli välja, et tema arvates ma mõnitasin teda, kuna ta teab ju isegi, et kotleti sisse hakkliha käib ja seda poleks öelda vaja olnud. tema tahtis teada, mida ma _veel_ sinna panin, aga ise ei lasknudki mind selle _veelini_ jõudagi.

Kas pööritasid silmi ka enne, kui vastama hakkasid?

Normaalne vastus oleks olnud, et panin seekord saia asemel riivitud kartulit või, et sõbranna vanaema soovituse kohaselt panin hakkliha ja sibulat võrdses koguses vms – ehk mis selle kotletiteo eriti heaks võis teha. Mitte asuma püüdlikult nagu jõulululuuletust lugema, et hakkliha, sool, pipar, jahu, muna, praadimiseks rasvaine.

point oligi selles, et ma ei teinud mitte midagi teistmoodi. vbl panin soola vähem/rohkem, ma ei tea ju ????

ja kas tõesti see püüdlik jõululuuletuse lugemine on õigustus sellisele solvumisele, et kaks päeva vait olla?

kui asi oleks olnud vastupidi, siis oleks ilmselgelt ka ikka naine halb ja mehel tuline õigus.

Aga sa ise ütled ju oma postituses, et oli midagi “veel”…

Vähemalt su mees sai 2 päevaga solvumisest üle, sina vist heidad seda talle veel surivoodilgi ette.

#3970145:

Jah, naine pidi olukorrast tulenevalt aru saama, mida mees TEGELIKULT tahtis.

Nujah. Kui inimene paneb riideid selga ja asub uksest välja astuma, siis pole erilist läbinägelikkust vaja, et aru saada, et mees tahab teada, kus on võti, et seda enda kätte saada ja minna auto käima panna. Ühes küsimuses sisaldus- kas võti on naise käes ja kui pole, siis kas ta teab, kuskohas see on ja/või annaks selel talle. Mida muud saab sealt järeldada saab, et ta otsustas selle üldhuvitavaks teemaks üles võtta, ise poole jalaga uksest väljas, ja tegelikult teda võti üldse ei huvitanud…? Ja oli siis mantli taskus? Ja kui oli naise mantli taskus, kas siis ei tulnud naisel endal pähe, et anda see võti mehele, sest seda ju küsiti.

Teil on tüõesti suhtlemisprobleem, see, kas probleem on ühe- või mõlemapoolne, tasub teemaalgatajal juurelda küll. Naise vastused on udused ja mõttetud ja mees nähvab igal võimalusel naisele.

#3970296:

Ja kui oli naise mantli taskus, kas siis ei tulnud naisel endal pähe, et anda see võti mehele, sest seda ju küsiti.

Võibolla oligi nii, et mehe meelest peaks naine igal hetkel jooksma ja teda teenindama ja mitte mingi mõttetu jutu rääkimisele aega kulutama – kägude vastustest tundub, et see polegi nii haruldane seisukoht. Naine jällegi ei pea ennast mehe teenijaks, vaid soovib olla võrdväärne (suhtlus)partner, vastab küsimusele ära ja jope selga saanuna võtab selle võtme, istub rooli ja paneb auto käima.

Kui “Kas autovõti on sinu käes?” tähendab kägude meelest ilmselgelt “Anna mulle autovõti!”, siis miks sama ilmselgelt “Kas vaatad telekat?” ei tähenda “Oli sul plaanis hakata telekat vaatama?”?

#3969996:

Minule tundub naine veidrik. Autovõtmete teemas ütleks, et võti on mantli taskus, kohe annan. Teleka puhul küsiks, et ega sa praegu ei plaani mingit saadet vaatama hakata, ma panen selle peale.

Miks naine, kes parajasti tegeleb jope selgapanekuga, peab mehele võtme kätte andma, kui mees saaks selle sealt mantli taskust ise võtta? Kui mees ei tea, millise mantli taskus (ehkki pole eriti loogiline, et neid mantleid seal palju oleks), siis ta võib üle küsida, millise.

Miks mehe mõtteid peab naine suutma lugeda, aga mees naise mõtteid ei ole kohustatud lugema?

“Mantli taskus” ei ole ebamäärane, see on just täpne ja selge vastus. Muidugi, mehe küsimusele: “Mis ma selle teadmisega nüüd peale peaks hakkama” oleks samamoodi saanud vastata: “Võtad mantli taskust võtme, kui soovid.” Et teemaalgataja selle vastuseni ei jõudnud, näitab ainult, et nende omavahelised suhted on juba ammu paigast ära ja üleüldine ärritusfoon juba niigi küllalt kõrge.

Teises olukorras on jah naise sõnastus puudulik, oleks pidanud küsima: “Kas sa tahad telekast midagi vaadata” vms. Või üldse mitte küsima, lihtsalt tegema puldiga seda, mida vaja. Samas pole see küsimus midagi nii traagilist, mille peale peaks kohe turtsuma hakkama.

#3970410:

Võibolla oligi nii, et mehe meelest peaks naine igal hetkel jooksma ja teda teenindama ja mitte mingi mõttetu jutu rääkimisele aega kulutama – kägude vastustest tundub, et see polegi nii haruldane seisukoht.

Kui võti oli jäänud naise mantli taskusse, siis on kohutavalt ülbe mehest küsida, et see talle antakse? Et seepärast on naine kohe jalamatt ja teenija? Natuke üle ei pinguta või?? Kui meil on võti jäänud mehe taskusse, siis kougib oma 100+1 võimalikust (püksi-jope-koti)taskust võtme välja TEMA ja annab mulle, kui mul on autot vaja. Ja kui minu käes on võti, siis palumise peale annan võtme oma asjade seast talle mina, mitte ei saada teda oma käekotti kaevama. Teineteise abistamine abielus üldse kõne alla ei tule, vaesed naised küll, kuidas iga pisikese näpuliigutuse tegemine teise heaks kohe alandaks ja teenijaks muudaks…

Normaalses suhtes ei tekiks kummastki olukorrast mingit nägelust, konflikt kui selline ju puudub, selliseid asju tuleb igas kodus ette, et kus võtmed on või teleka-olukord.

Pange ukse kõrvale võtmenagi, siis ei pea üksteise kallal naaksuma ja üksteise taskutes tuhlama.

Nagu üks vastaja ütles, ärritusfoon ja üksteise neutraalsele küsimusele negatiivse varjunid andmine ja ärritumisevalmidus iga võimaliku sõna suhtes, mis teise suust tuleb, on arvatavasti teie probleem, mis väljendus suhtluses. Kui see on juba pikka aega nii, siis tasub mõelda, mis ja kuna selle suhte nii hapuks ajas, et üksteisele (naine mehele rohkem, tundub näidetest, aga kuna näiteid on vähe ja loomulikult naise poolt esitatud mehe pihta, siis võib tüdimus olla ka vastastikune). Või käib naine ümber mehe kikivarvul, et see jumalapärast jälle ei solvuks.

#3970459:

Miks naine, kes parajasti tegeleb jope selgapanekuga, peab mehele võtme kätte andma, kui mees saaks selle sealt mantli taskust ise võtta? Kui mees ei tea, millise mantli taskus (ehkki pole eriti loogiline, et neid mantleid seal palju oleks), siis ta võib üle küsida, millise.

Jope selgapanek võtab 10 sekundit.
Mul on esikukapis rippumas 5 mantlit ning isegi kui 1 oleks, on ebaviisakas sobrada teise inimese taskutes. Ehket, kui minu taskus või käekotis, siis ulatan selle ise.

Laps hakkab ka ju tihti lihtsalt jonnima või kiunuma kui tal midagi viga on… Selmet öelda mis tal viga on…

Siis ma lähenen küsimusega, mis viga kullake…

Mehe poole võib ka ju vahest sama kaunilt pöörduda ????????, ta ka inimene siiski ????