Teema: Suhtluskord ja vägivaldne bioloogiline vanem

#4001167:

Kui võimalik, siis ei küsiks lapse isalt enam elatist. Muidugi väga raske majanduslikult ja lastel on õigus elatist saada, aga saan aru, et senini pole saanud ja pigem lastele kahju sellest. Sellest ühisest majast tuleks ka lahti saada 100%.

Prooviks teha diili, et temal enam lapsi pole ja elagu oma elu seal mujal edasi. See tuleks ka juriidiliselt korda ajada, et tulevikus lastelt ei nõuaks midagi.

Või siis las olla see elatise väljanõudmise otsus, kui ei maksa, siis ei maksa, sina teda ära torgi. Küll siis kaob ka laste nägemise huvi. Hiljem tulevikus hea öelda talle, et mida ta lastelt tahab, ise ei maksnud elatistki.

Kui lapsed tahaks temaga suhelda, siis võiks vaeva näha, aga praegu ei ole ju pointi.

Kui ta ei nõua elatist, siis eeldatakse, et isa maksis elatist. Seda, et ei maksnud, saadki tüestada ainult kohtusse pöördumisega või kui isa ise seda ametlikult tunnistab, et ei maksnud. Muidu saab väita, et maksis sularahas vms, sest vastasel korral oleks ema ju elatise väljanõudmiseks kohtusse pöördunud. Mis tähendab, et ka lastele jäävad isa ees kohustused.

#4001196:

#4001167:

Kui võimalik, siis ei küsiks lapse isalt enam elatist. Muidugi väga raske majanduslikult ja lastel on õigus elatist saada, aga saan aru, et senini pole saanud ja pigem lastele kahju sellest. Sellest ühisest majast tuleks ka lahti saada 100%.

Prooviks teha diili, et temal enam lapsi pole ja elagu oma elu seal mujal edasi. See tuleks ka juriidiliselt korda ajada, et tulevikus lastelt ei nõuaks midagi.

Või siis las olla see elatise väljanõudmise otsus, kui ei maksa, siis ei maksa, sina teda ära torgi. Küll siis kaob ka laste nägemise huvi. Hiljem tulevikus hea öelda talle, et mida ta lastelt tahab, ise ei maksnud elatistki.

Kui lapsed tahaks temaga suhelda, siis võiks vaeva näha, aga praegu ei ole ju pointi.

Kui ta ei nõua elatist, siis eeldatakse, et isa maksis elatist. Seda, et ei maksnud, saadki tüestada ainult kohtusse pöördumisega või kui isa ise seda ametlikult tunnistab, et ei maksnud. Muidu saab väita, et maksis sularahas vms, sest vastasel korral oleks ema ju elatise väljanõudmiseks kohtusse pöördunud. Mis tähendab, et ka lastele jäävad isa ees kohustused.

aga tal ju kohtuotsus olemas ja mees ei maksa seda. Saan aru, et naine palub otsust täita ja selle peale mees tahab lapsi näha ning ikka ei maksa. Ärgu suhelgu siis omavahel, sest suhtlusest olenemata ei maksta. Mehel kohtuotsus teada. Miks naine peab anuma ja paluma, ennast alandama, taluma mingit lollust. Naisel tulevikus hea öelda, et mees ei täitnud otsust.

#4001167:

Kui võimalik, siis ei küsiks lapse isalt enam elatist. Muidugi väga raske majanduslikult ja lastel on õigus elatist saada, aga saan aru, et senini pole saanud ja pigem lastele kahju sellest. Sellest ühisest majast tuleks ka lahti saada 100%.

Prooviks teha diili, et temal enam lapsi pole ja elagu oma elu seal mujal edasi. See tuleks ka juriidiliselt korda ajada, et tulevikus lastelt ei nõuaks midagi.

Või siis las olla see elatise väljanõudmise otsus, kui ei maksa, siis ei maksa, sina teda ära torgi. Küll siis kaob ka laste nägemise huvi. Hiljem tulevikus hea öelda talle, et mida ta lastelt tahab, ise ei maksnud elatistki.

Kui lapsed tahaks temaga suhelda, siis võiks vaeva näha, aga praegu ei ole ju pointi.

Olen seda varianti pakkunud. Ma olen 100% ilma elatiseta, kui see tähendaks, et ta jätaks meid rahule. Kui aga olla kokku puutunud sellise inimtüübiga, siis aga tead  et neid ajendab kättemaks ja draama. Tal ei ole võimet “läbi saada” ja ükskõik, mida talle öeldakse (lastekaitse, psühholoog, kohtunik) , ta ei saa aru ja on ohver. Kui lapsed tahaks ja neil oleks temaga tore ja turvaline, siis ma enda emotsioonid suudaks kõrvale jätta, aga kahjuks nii pole. Konkreetsest riigis maja sundmüüki saada tähendaks umbes 10 000 € väljaminekut minu poolt. Ei ole kahjuks lihtne.

#4001201:

#4001159:

oogilisest isast nende kuuldes ei räägi. Ma lihtsalt ei suuda selle pingega enam toime tulla. Ma ei ole absoluutselt arvamusel, et isad ei ole lapse elus olulised, kindlasti mitte, aga kui tegemist on bioloogilise vanemaga, kes midagi peale kahju ei tekita,siis kas ikka on? Hetkel on küll tunne, et tema laste elust puudumine on neile vähem kahjulik,kui tema kaootiline siia ilmumine.

Kas isa päriselt arvab, et laps peab sünnipäevapeo tema pärast ära jätma? Ta saab ju päev hiljem ka oma kohtumise teha ometi või kohtuda nii, et laps ikka peole ka jõuab. Kas ta ei ole üldse mingiks normaalseks teoks ega kompromissiks valmis? Üks lahendus oleks ka, et nt kasuisa lapsendab lapse ja isa loobub vanemlikest õigustest, siis ta ei peaks elatist maksma, aga see võib ikkagi sellele mehele suur löök olla, ta ei pruugi sellega üldse nõus olla.

Ka seda varianti oleme kaalunud ja kasuisa oleks sellega päri. Bioloogiline isa seda aga ei luba, kuna siis kaotab ta kontrolli. Ka maja kohta on ta öelnud, et see tema viimane relv mind kontrollida ja mõjutada. Ta teeb kõik keeruliseks ja ei tee koostööd ka lastekaitsega. Viimane olukord oli, kus minu ATH- häirega lapsele keeldus andma nõusolekut, et kooli psühholoog saaks last aidata. Mina jooksen mööda arste, teraapiaid, eraõpetajaid jne ja siis on see “isa”, kes reaalselt ei suuda oma ninaotsast kaugemale näha. Masendav lihtsalt. Ka kohtus on ta väitnud, et lõi lapsi (andis laksu), et lapsi “kasvatada”. Ka see ei ole kohtus ega lastekaitse jaoks piisav, et last kaitsta. Sealt tekibki lühis, et minu kui ema püüe lapsi kaitsta võrdub isa suhtlemise takistamisena.

Mina lõpetaks sellise “isaga” igasuguse suhtlemise. Sotsmeedia kanalites blokk peale, telefoninumbrile blokk peale. Tundmatutelt helistajatelt kõnesid vastu ei võta. Mingit aru ei anna, mida millal ja kus laps teeb või sünnipäeva peab.

Mu enda lapse isa samamoodi manipulaator, õnneks ma sain sellest varem aru ja läksin lahku juba raseduse ajal. Blokk on tal peal, oma sotsmeedias postitan väga rangelt kontrollitud asju kitsamale ringile, et mingi suvalise kontoga ei saa nuhkimas käia. Elatist ei ole nõudnud, isana kirja ei ole pannud. Ta teab küll, et on laps, ühe korra kümne aasta jooksul oleme tänaval juhuslikult kokku sattunud.

Meie elu on väga palju rahulikum kui sellist isa ei ole. Kui laps juba rohkem täisealine ja väga tahab teada, kes on isa, ma võin talle seda ju öelda. Et siis ei jää tal seda teemat, et ei tea, kellest põlvneb. praegu ei ole ta mingi isateema vastu suurt huvi tundnud, peremudelid on tänapäeval nii erinevad, lapsel on sõpru, kellel pole ema ja kellel pole isa ja kellel on võõrasisa jne.

Meie juhtumi puhul on siiski hea see, et mängus ei ole mingit ähvardamist ja lastekaitset. Elame rahulikult oma elu ja saame hakkama nagu saame, kõike endale lubada ei saa, aga kõige kehvemini ka ei ela.

#4001483:

Mina lõpetaks sellise “isaga” igasuguse suhtlemise. Sotsmeedia kanalites blokk peale, telefoninumbrile blokk peale. Tundmatutelt helistajatelt kõnesid vastu ei võta. Mingit aru ei anna, mida millal ja kus laps teeb või sünnipäeva peab.

Mu enda lapse isa samamoodi manipulaator, õnneks ma sain sellest varem aru ja läksin lahku juba raseduse ajal. Blokk on tal peal, oma sotsmeedias postitan väga rangelt kontrollitud asju kitsamale ringile, et mingi suvalise kontoga ei saa nuhkimas käia. Elatist ei ole nõudnud, isana kirja ei ole pannud. Ta teab küll, et on laps, ühe korra kümne aasta jooksul oleme tänaval juhuslikult kokku sattunud.

Meie elu on väga palju rahulikum kui sellist isa ei ole. Kui laps juba rohkem täisealine ja väga tahab teada, kes on isa, ma võin talle seda ju öelda. Et siis ei jää tal seda teemat, et ei tea, kellest põlvneb. praegu ei ole ta mingi isateema vastu suurt huvi tundnud, peremudelid on tänapäeval nii erinevad, lapsel on sõpru, kellel pole ema ja kellel pole isa ja kellel on võõrasisa jne.

Meie juhtumi puhul on siiski hea see, et mängus ei ole mingit ähvardamist ja lastekaitset. Elame rahulikult oma elu ja saame hakkama nagu saame, kõike endale lubada ei saa, aga kõige kehvemini ka ei ela.

Tean, et su elu pole ideaalne, aga olen kade. Päriselt. Ma annaks kõik, et saada lihtsalt rahu enda perele. Jaksu sulle!

#4001515:

Isal on õigus last näha.

Ausaltöeldes ei peaks olema isal õigust oma last näha, kui ta on 10 aastat olnud teadlik sellest, et tal on laps ja ta ei ole sel ajal sekundi murdosagi sellest ajast olnud isa. Ta on võhivõõras inimene, isegi meie majanaabrid on lapsele tuttavamad ja turvalisemad kui see “isa”.

Ma leian, et on ebanormaalne selline olukord, kui lapsi sunnitakse mingite täiesti võõraste ja mõnikord ka vägivaldsete inimestega kohtuma, sest “isal on õigus”.

Kui niisugune isa ühel päeval üles ärkab ja hakkab dna testi nõudma, no mis siis ikka, siis on emal õigus kaks aastat tagasiulatuvalt lapsele elatist ka nõuda. Eks õigustega kaasnevad ka kohustused.

#4001575:

#4001552:

Ma leian, et on ebanormaalne selline olukord, kui lapsi sunnitakse mingite täiesti võõraste ja mõnikord ka vägivaldsete inimestega kohtuma, sest “isal on õigus”.

Nii võib juhtuda jah, kui võõraste ja vägivaldsete inimestega kohe laps valmis trukitakse.

Ei ole ju nii raske tekstist aru saada, et võõras= lapse jaoks ininene, keda ta pole kordagi 10 eluaasta jooksul kohanud. Su kommentaar on nii ignorantne, et kahju kohe.

#4001588:

#4001575:

#4001552:

Ma leian, et on ebanormaalne selline olukord, kui lapsi sunnitakse mingite täiesti võõraste ja mõnikord ka vägivaldsete inimestega kohtuma, sest “isal on õigus”.

Nii võib juhtuda jah, kui võõraste ja vägivaldsete inimestega kohe laps valmis trukitakse.

Ei ole ju nii raske tekstist aru saada, et võõras= lapse jaoks ininene, keda ta pole kordagi 10 eluaasta jooksul kohanud. Su kommentaar on nii ignorantne, et kahju kohe.

Tema vast mõtles seda, et kui põhjalikult peab meest tundma, et temaga lapsi julgeks saada. Mõned selle riski võtavad, teised mitte.

#4001928:

#4001552:

Kui niisugune isa ühel päeval üles ärkab ja hakkab dna testi nõudma, no mis siis ikka, siis on emal õigus kaks aastat tagasiulatuvalt lapsele elatist ka nõuda. Eks õigustega kaasnevad ka kohustused.

Ei ole olemas mingit kahe aasta nõuet tagasiulatuvalt, maksimaalselt üks aasta. Ja see ei kehti selle perioodi kohta, kui isadus oli tuvastamata.

Nii on. Ja ka 1-aasta tagasiulatuve nõude puhul pead sa väljaminekud tõendama. Ehk kui sa nõuad miinimumi, siis pead tõendama, et lapsele kuluv summa viimasel aastal on olnud 284×2 kuus (mõlemad vanemad peavad panustama võrdselt). Elatisnõude puhul küsitakse ka, kas soovid elatist nõuda avalduse tegemise kuupäevast, või alates otsusest. See osa tasub siiski teha alates avalduse kuupäevast, sest menetlus võtab aega. Minul läks kaks 2 kohtuastet ja üle aasta enne kui sain MIINIMUM elatise.

#4001980:

Isiksusehäire diagnoosi paneb psühhiaater, mitte sina.

Kui vanemad omavahel suhtluskorda kokku leppida ei suuda, teeb seda kohus.

Elatise kättesaamiseks pöördu kohtutäituri poole.

Olen kõiki probleeme kohtus lahendada proovinud, sest teine pool muud moodi ei soovi. Nartsissismi on pea võimatu diagnoosida. Küll aga on neid lihtne eristada, sest nad on peaaegu üks ühele samasugused oma käitumises, suhtluses, taktikas ja manipuleerides. Iga vägivaldne inimene ei ole nartsissist ja igas inimeses on neid jooni, olen sellega kursis. Ka ei ole selle diagnoosiga midagi teha. Ei pane see teda kohtuotsust täitma ega ka kohtutäiturit teistmoodi talitama. See on oluline ainult ühel põhjusel- miks ma ei sunni oma lastele suhet bioloogilise isaga peale. Ta ei ole võimeline lapsi armastama ega esikohale seadma,tema jaoks on lapsed omand. Sellist vanemat ei ole laste ellu vaja, eriti kui arvestada kogu meie lugu.

Näiteks lihtsalt suhtluskorra näide. Tehti otsus (kaebasin edasi, seega pole kehtiv, aga tema soovib seda järgida), et isa külastab iga kuu ESIMENE nädalavahetus. 3 kuud läks mööda ja tema ütleb, tuleb teisel nädalavahetusel, et tal töö (sellist suhtluskorda nõudis tema, et IGA nv). Mina ei olnud nõus jälle kõiki oma plaane muutma ja oh üllatust- mina süüdi. Võimatu sellisega asju läbi arutada, kokku leppida.

#4001201:

#4001159:

oogilisest isast nende kuuldes ei räägi. Ma lihtsalt ei suuda selle pingega enam toime tulla. Ma ei ole absoluutselt arvamusel, et isad ei ole lapse elus olulised, kindlasti mitte, aga kui tegemist on bioloogilise vanemaga, kes midagi peale kahju ei tekita,siis kas ikka on? Hetkel on küll tunne, et tema laste elust puudumine on neile vähem kahjulik,kui tema kaootiline siia ilmumine.

Kas isa päriselt arvab, et laps peab sünnipäevapeo tema pärast ära jätma? Ta saab ju päev hiljem ka oma kohtumise teha ometi või kohtuda nii, et laps ikka peole ka jõuab. Kas ta ei ole üldse mingiks normaalseks teoks ega kompromissiks valmis? Üks lahendus oleks ka, et nt kasuisa lapsendab lapse ja isa loobub vanemlikest õigustest, siis ta ei peaks elatist maksma, aga see võib ikkagi sellele mehele suur löök olla, ta ei pruugi sellega üldse nõus olla.

Jube lugeda seda. Esiteks miks peaks vanem loobuma lapsest kuna ei saanud suhtes teise vanemaga läbi ja teiseks, miks see kasuisa peaks hakkama võõrale lapsele ametlikuks vanemaks, kuna see naine kellega ta koos elab, ei saa läbi eksmehega???

Kas sa mõistad mida tähendab kasuisale lapsevanema ametlikud õigused, kui tema suhe ei lähe hästi selle naisega? Nad lähevad lahku ja see laps on nüüd ka tema õlul  ja siis see naine samamoodi tuleb perekooli jutustama vägivaldsusest jne? Kolmandaks leiab naine kolmanda mehe kes uuesti peaks lapse adopteerima?

Iga teema perekoolis on vägivaldsusest, see on nagu käibesõna juba oma teemale kaalu lisamiseks, mis ei pruugi üldse tõde olla.

#4002260:

#4002218:

#4001201:

#4001159:

oogilisest isast nende kuuldes ei räägi. Ma lihtsalt ei suuda selle pingega enam toime tulla. Ma ei ole absoluutselt arvamusel, et isad ei ole lapse elus olulised, kindlasti mitte, aga kui tegemist on bioloogilise vanemaga, kes midagi peale kahju ei tekita,siis kas ikka on? Hetkel on küll tunne, et tema laste elust puudumine on neile vähem kahjulik,kui tema kaootiline siia ilmumine.

Kas isa päriselt arvab, et laps peab sünnipäevapeo tema pärast ära jätma? Ta saab ju päev hiljem ka oma kohtumise teha ometi või kohtuda nii, et laps ikka peole ka jõuab. Kas ta ei ole üldse mingiks normaalseks teoks ega kompromissiks valmis? Üks lahendus oleks ka, et nt kasuisa lapsendab lapse ja isa loobub vanemlikest õigustest, siis ta ei peaks elatist maksma, aga see võib ikkagi sellele mehele suur löök olla, ta ei pruugi sellega üldse nõus olla.

Jube lugeda seda. Esiteks miks peaks vanem loobuma lapsest kuna ei saanud suhtes teise vanemaga läbi ja teiseks, miks see kasuisa peaks hakkama võõrale lapsele ametlikuks vanemaks, kuna see naine kellega ta koos elab, ei saa läbi eksmehega???

Kas sa mõistad mida tähendab kasuisale lapsevanema ametlikud õigused, kui tema suhe ei lähe hästi selle naisega? Nad lähevad lahku ja see laps on nüüd ka tema õlul ja siis see naine samamoodi tuleb perekooli jutustama vägivaldsusest jne? Kolmandaks leiab naine kolmanda mehe kes uuesti peaks lapse adopteerima?

Iga teema perekoolis on vägivaldsusest, see on nagu käibesõna juba oma teemale kaalu lisamiseks, mis ei pruugi üldse tõde olla.

Kui bioloogiline isa külastab aastas 2 korda, ei tee lastega mitte midagi ja veedab selle aja lastele kallitest inimestest halba rääkides, siis sa arvad, et selline isa on vajalik? Isa kes ei ole KUNAGI lastega midagi teinud ka kooselu ajal? Kes on füüsiliselt ja emotsionaalselt laste vastu vägivaldne? See ei ole “kibestunud” ema jutt,vaid faktid ja ülestunnistused kohtust! See probleem ongi laialt levinud ja mitte ainult naiste vastu suunatud. See on suur probleem ja seda tuleb teadvustada. Minu elu oleks 100x lihtne, kui ma saaks ka vahel ilma lasteta aega veeta ja nende bioloogiline isa nende elus osaleks. Tõesti oleks kahe käega selle poolt,kui teise poole käitumine oleks inimlik. Kahjuks see olukord nii ei ole ja kui sinu ja teiste “eitajate” jaoks see on kius, valetamine ja mis iganes veel, siis las olla. Mina teen kõik, et oma lapsi kaitsa ja seda ka juhul, kui ohuks on teine vanem. Ütlen veel lisaks, et tegemist ei ole ainult minu arvamusega, et teine pool on ebaadekvaatne, vaid ka mitme professionaali ????

See on puhas manipuleerimine, sest kui isa ei külasta on häda ja kui külastab, siis on ka häda. Kui isa ei külasta, st teda ei olegi oodatud külastama. Vägisi ei saa külastada.

Kui sa väidad nagu selline isa ei olegi vajalik, siis sa otsustad oma ebaõnnestunud mehevaliku pärast lapse tuleviku ja tegemist on VAIMSE VÄGIVALLAGA lapse suhtes sinu enda poolt. Eriti veel kui teha lapsele võõras mees tema vanemaks…

Eesti kohus on alati naiste poolt, selge see.

Aga sa oled ju metsikult kibestunud ja ei armasta ka oma last, vaid kasutad teda kättemaksmiseks. Lapsest ei hooli sa mitte kuidagi. Lihtsalt kaks halba inimest said lapse…

#4002260:

#4002218:

#4001201:

#4001159:

oogilisest isast nende kuuldes ei räägi. Ma lihtsalt ei suuda selle pingega enam toime tulla. Ma ei ole absoluutselt arvamusel, et isad ei ole lapse elus olulised, kindlasti mitte, aga kui tegemist on bioloogilise vanemaga, kes midagi peale kahju ei tekita,siis kas ikka on? Hetkel on küll tunne, et tema laste elust puudumine on neile vähem kahjulik,kui tema kaootiline siia ilmumine.

Kas isa päriselt arvab, et laps peab sünnipäevapeo tema pärast ära jätma? Ta saab ju päev hiljem ka oma kohtumise teha ometi või kohtuda nii, et laps ikka peole ka jõuab. Kas ta ei ole üldse mingiks normaalseks teoks ega kompromissiks valmis? Üks lahendus oleks ka, et nt kasuisa lapsendab lapse ja isa loobub vanemlikest õigustest, siis ta ei peaks elatist maksma, aga see võib ikkagi sellele mehele suur löök olla, ta ei pruugi sellega üldse nõus olla.

Jube lugeda seda. Esiteks miks peaks vanem loobuma lapsest kuna ei saanud suhtes teise vanemaga läbi ja teiseks, miks see kasuisa peaks hakkama võõrale lapsele ametlikuks vanemaks, kuna see naine kellega ta koos elab, ei saa läbi eksmehega???

Kas sa mõistad mida tähendab kasuisale lapsevanema ametlikud õigused, kui tema suhe ei lähe hästi selle naisega? Nad lähevad lahku ja see laps on nüüd ka tema õlul ja siis see naine samamoodi tuleb perekooli jutustama vägivaldsusest jne? Kolmandaks leiab naine kolmanda mehe kes uuesti peaks lapse adopteerima?

Iga teema perekoolis on vägivaldsusest, see on nagu käibesõna juba oma teemale kaalu lisamiseks, mis ei pruugi üldse tõde olla.

Kui bioloogiline isa külastab aastas 2 korda, ei tee lastega mitte midagi ja veedab selle aja lastele kallitest inimestest halba rääkides, siis sa arvad, et selline isa on vajalik? Isa kes ei ole KUNAGI lastega midagi teinud ka kooselu ajal? Kes on füüsiliselt ja emotsionaalselt laste vastu vägivaldne? See ei ole “kibestunud” ema jutt,vaid faktid ja ülestunnistused kohtust! See probleem ongi laialt levinud ja mitte ainult naiste vastu suunatud. See on suur probleem ja seda tuleb teadvustada. Minu elu oleks 100x lihtne, kui ma saaks ka vahel ilma lasteta aega veeta ja nende bioloogiline isa nende elus osaleks. Tõesti oleks kahe käega selle poolt,kui teise poole käitumine oleks inimlik. Kahjuks see olukord nii ei ole ja kui sinu ja teiste “eitajate” jaoks see on kius, valetamine ja mis iganes veel, siis las olla. Mina teen kõik, et oma lapsi kaitsa ja seda ka juhul, kui ohuks on teine vanem. Ütlen veel lisaks, et tegemist ei ole ainult minu arvamusega, et teine pool on ebaadekvaatne, vaid ka mitme professionaali ????

Just nimelt- see kõik on ainult kibestunud ema jutt. Igast uuest mehest tahetakse järgmine ametlik issi teha.
Isa on olemas, tal on kohustused ja õigused. Kui omavahel kokkuleppele ei saa, loob reeglid kohus. Mitte emme, kes lapsi nagu kutsikaid ühe omaniku juurest teise juurde väntsutab.