Esileht Tööelu, raha ja seadused. Suhtluskord ja vägivaldne bioloogiline vanem

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 49 )

Teema: Suhtluskord ja vägivaldne bioloogiline vanem

Postitas:
Kägu

Kirjutan siia, ehk oskab keegi nõu anda. Minu lugu on hästi pikk ja keeruline, aga üritan lühidalt kokku võtta. Minu laste bioloogiline isa on välismaalane ja meil on kaks last. Kolisime paar aastat tagasi Eestisse, et lastel oleks parem elu ja haridus. Minu eks on nartsissist (loomulikult diagnoosita, aga täielik õpiku näide) ja oli meie kooselu ajal vägivaldne nii Minu kui ka lastega. Ei olnud mingit peksmist, vaid emotsionaalne vägivald ja hirmutamine (Eestis seda ei tunnistata vägivallana) ja elasin pidevas hirmus enda ja laste pärast. Oma kehvas mehe valikus süüdistan ennast, aga oli noor ja kuna kasvasin isata, siis olid mu valikud ebaratsionaalsed. Oma eksi häirele suutsin nime panna alles Eestisse tulles, kui mingi pirn süttis. Kuna mu perekond oli toetav, siis suutsin  võtta vastu otsuse suhe lõpetada ja lahutada. Esialgu kolis eks tagasi kodumaale ja plaan oli siiski lapsi külastada jne. Asjad muutusid kohe, kui läks jutt laste toetamiseks. Kuna elasin emaga,siis küsisin eksilt,mis summas ta saaks/tahaks/suudaks  neid toetada. Vastus- pole enam tema asi. Okei,kui pole asi, siis tuleb asi ja andsin 6 kuud hiljem  sisse kiirnõude 200€/laps ehk alla miinimumi. Sellega ei nõustutud ja algas meie kohtutee. Lõpuks sain elatise ringkonnas rahuldatud. Elatist on ta võlgu 4000 ja meie ühise maja eest peaagu 70 000,mida ta väldib maksmast. Lapsi on ta soovinud näha 4 korda 3 aasta jooksul (ja külastused on ka toimunud, ei ole takistanud, sest laste”kaitse” soovitas). Nende kokkusaamised tähendavad üürikas istumist,telefoni vahtimist ja magusa söömist. Koos pole tehtud ühtegi ettevõtmist, ka suvel kui polnud piiranguid jne. Ka lapse sünnipäeva veetis eks lastega Minu ema hoovis, kuigi selleks polnud mingit luba ega kokkulepet. Tema külastused peavad toimuma täpselt siis ja sellises mahus nagu tema tahab. Ei ole takistuseks talle ei kool, lasteaed, plaanid sõpradega ega huviri gid. Eks andis sisse ka suhtluskorra avalduse kohtusse, kuigi tema külastusi keegi ei takistanud. Suhtluskorras nõuab 1 nv iga kuu, aga plaanib käia kuni 3x aastas! Nüüdseks olengi olukorras, kus mul on nii kõrini ja tunnen end nii nurka surutud. Lapsed ei ole kunagi oma isa kohta küsinud (neil on kasuisa,kellega neil on hea suhe). Psühholoog on ka kinnitanud, et neil puudub emotsionaalne suhe isaga. Ka koos elades ei teinud ta mitte ühtegi tegevust nendega koos. Nüüd on jälle tema siia tulek ja tahab rikkuda lapse sünnipäeva. Laps tahab seda pidada sõpradega ja ei taha jälle kuskil korteris istuda. Eriti kui sünnipäeva ka ei tähistata. Lastekaitse soovitab lömitada, sest muidu on isa advokaadi ja politseiga ehk uksetaga. Minu arvamus on aga et lapsel võib ise otsustada ja ka seadusest tulenevalt ei pea laps vanemaga suhtlema. Kuna isa on ka lapsi nii palju kahjustanud ja ei ole võimeline muutuma, ei pakku neile mitte kui midagi, siis miks  ma peaks neid sündima? Ainult selle tõttu, et tegemist bioloogilise vanemaga? Lapsed teavad, kes ta on, aga kuna ta ei ole nendega aega veetnud, siis isaks nad teda enam ei pea. Viimati kutsus poeg teda välismaa onuks (pole minu väljend). Lapsed ei ole ajupestud ja bioloogilisest isast nende kuuldes ei räägi. Ma lihtsalt ei suuda selle pingega enam toime tulla. Ma ei ole absoluutselt arvamusel, et isad ei ole lapse elus olulised, kindlasti mitte, aga kui tegemist on bioloogilise vanemaga, kes midagi peale kahju ei tekita,siis kas ikka on? Hetkel on küll tunne, et tema laste elust puudumine on neile vähem kahjulik,kui tema kaootiline siia ilmumine.

Mis teie teeks?

+13
-12
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui võimalik, siis ei küsiks lapse isalt enam elatist. Muidugi väga raske majanduslikult ja lastel on õigus elatist saada, aga saan aru, et senini pole saanud ja pigem lastele kahju sellest. Sellest ühisest majast tuleks ka lahti saada 100%.

Prooviks teha diili, et temal enam lapsi pole ja elagu oma elu seal mujal edasi. See tuleks ka juriidiliselt korda ajada, et tulevikus lastelt ei nõuaks midagi.

Või siis las olla see elatise väljanõudmise otsus, kui ei maksa, siis ei maksa, sina teda ära torgi. Küll siis kaob ka laste nägemise huvi. Hiljem tulevikus hea öelda talle, et mida ta lastelt tahab, ise ei maksnud elatistki.

Kui lapsed tahaks temaga suhelda, siis võiks vaeva näha, aga praegu ei ole ju pointi.

 

+2
-14
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui võimalik, siis ei küsiks lapse isalt enam elatist. Muidugi väga raske majanduslikult ja lastel on õigus elatist saada, aga saan aru, et senini pole saanud ja pigem lastele kahju sellest. Sellest ühisest majast tuleks ka lahti saada 100%.

Prooviks teha diili, et temal enam lapsi pole ja elagu oma elu seal mujal edasi. See tuleks ka juriidiliselt korda ajada, et tulevikus lastelt ei nõuaks midagi.

Või siis las olla see elatise väljanõudmise otsus, kui ei maksa, siis ei maksa, sina teda ära torgi. Küll siis kaob ka laste nägemise huvi. Hiljem tulevikus hea öelda talle, et mida ta lastelt tahab, ise ei maksnud elatistki.

Kui lapsed tahaks temaga suhelda, siis võiks vaeva näha, aga praegu ei ole ju pointi.

Kui ta ei nõua elatist, siis eeldatakse, et isa maksis elatist. Seda, et ei maksnud, saadki tüestada ainult kohtusse pöördumisega või kui isa ise seda ametlikult tunnistab, et ei maksnud. Muidu saab väita, et maksis sularahas vms, sest vastasel korral oleks ema ju elatise väljanõudmiseks kohtusse pöördunud. Mis tähendab, et ka lastele jäävad isa ees kohustused.

+8
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

oogilisest isast nende kuuldes ei räägi. Ma lihtsalt ei suuda selle pingega enam toime tulla. Ma ei ole absoluutselt arvamusel, et isad ei ole lapse elus olulised, kindlasti mitte, aga kui tegemist on bioloogilise vanemaga, kes midagi peale kahju ei tekita,siis kas ikka on? Hetkel on küll tunne, et tema laste elust puudumine on neile vähem kahjulik,kui tema kaootiline siia ilmumine.

Kas isa päriselt arvab, et laps peab sünnipäevapeo tema pärast ära jätma? Ta saab ju päev hiljem ka oma kohtumise teha ometi või kohtuda nii, et laps ikka peole ka jõuab. Kas ta ei ole üldse mingiks normaalseks teoks ega kompromissiks valmis? Üks lahendus oleks ka, et nt kasuisa lapsendab lapse ja isa loobub vanemlikest õigustest, siis ta ei peaks elatist maksma, aga see võib ikkagi sellele mehele suur löök olla, ta ei pruugi sellega üldse nõus olla.

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui võimalik, siis ei küsiks lapse isalt enam elatist. Muidugi väga raske majanduslikult ja lastel on õigus elatist saada, aga saan aru, et senini pole saanud ja pigem lastele kahju sellest. Sellest ühisest majast tuleks ka lahti saada 100%.

Prooviks teha diili, et temal enam lapsi pole ja elagu oma elu seal mujal edasi. See tuleks ka juriidiliselt korda ajada, et tulevikus lastelt ei nõuaks midagi.

Või siis las olla see elatise väljanõudmise otsus, kui ei maksa, siis ei maksa, sina teda ära torgi. Küll siis kaob ka laste nägemise huvi. Hiljem tulevikus hea öelda talle, et mida ta lastelt tahab, ise ei maksnud elatistki.

Kui lapsed tahaks temaga suhelda, siis võiks vaeva näha, aga praegu ei ole ju pointi.

Kui ta ei nõua elatist, siis eeldatakse, et isa maksis elatist. Seda, et ei maksnud, saadki tüestada ainult kohtusse pöördumisega või kui isa ise seda ametlikult tunnistab, et ei maksnud. Muidu saab väita, et maksis sularahas vms, sest vastasel korral oleks ema ju elatise väljanõudmiseks kohtusse pöördunud. Mis tähendab, et ka lastele jäävad isa ees kohustused.

aga tal ju kohtuotsus olemas ja mees ei maksa seda. Saan aru, et naine palub otsust täita ja selle peale mees tahab lapsi näha ning ikka ei maksa. Ärgu suhelgu siis omavahel, sest suhtlusest olenemata ei maksta. Mehel kohtuotsus teada. Miks naine peab anuma ja paluma, ennast alandama, taluma mingit lollust. Naisel tulevikus hea öelda, et mees ei täitnud otsust.

+4
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ausalt öeldes ma ignoreeriks teda, seletagu see lastekaitse, mida tahab. Nagu elu näitab, ei juhtu emaga tegelikult mitte midagi, kui ta last eksmehele “ei näita”. Võtku siis advokaat, kui tahab, aga kui ta huvi niikuinii nii leige on, siis lasku käia.

Elatise nõudmisest ära loobu, aga pead arvestama, et ta ei pruugi seda maksta.

+5
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui võimalik, siis ei küsiks lapse isalt enam elatist. Muidugi väga raske majanduslikult ja lastel on õigus elatist saada, aga saan aru, et senini pole saanud ja pigem lastele kahju sellest. Sellest ühisest majast tuleks ka lahti saada 100%.

Prooviks teha diili, et temal enam lapsi pole ja elagu oma elu seal mujal edasi. See tuleks ka juriidiliselt korda ajada, et tulevikus lastelt ei nõuaks midagi.

Või siis las olla see elatise väljanõudmise otsus, kui ei maksa, siis ei maksa, sina teda ära torgi. Küll siis kaob ka laste nägemise huvi. Hiljem tulevikus hea öelda talle, et mida ta lastelt tahab, ise ei maksnud elatistki.

Kui lapsed tahaks temaga suhelda, siis võiks vaeva näha, aga praegu ei ole ju pointi.

Olen seda varianti pakkunud. Ma olen 100% ilma elatiseta, kui see tähendaks, et ta jätaks meid rahule. Kui aga olla kokku puutunud sellise inimtüübiga, siis aga tead  et neid ajendab kättemaks ja draama. Tal ei ole võimet “läbi saada” ja ükskõik, mida talle öeldakse (lastekaitse, psühholoog, kohtunik) , ta ei saa aru ja on ohver. Kui lapsed tahaks ja neil oleks temaga tore ja turvaline, siis ma enda emotsioonid suudaks kõrvale jätta, aga kahjuks nii pole. Konkreetsest riigis maja sundmüüki saada tähendaks umbes 10 000 € väljaminekut minu poolt. Ei ole kahjuks lihtne.

+3
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui võimalik, siis ei küsiks lapse isalt enam elatist. Muidugi väga raske majanduslikult ja lastel on õigus elatist saada, aga saan aru, et senini pole saanud ja pigem lastele kahju sellest. Sellest ühisest majast tuleks ka lahti saada 100%.

Prooviks teha diili, et temal enam lapsi pole ja elagu oma elu seal mujal edasi. See tuleks ka juriidiliselt korda ajada, et tulevikus lastelt ei nõuaks midagi.

Või siis las olla see elatise väljanõudmise otsus, kui ei maksa, siis ei maksa, sina teda ära torgi. Küll siis kaob ka laste nägemise huvi. Hiljem tulevikus hea öelda talle, et mida ta lastelt tahab, ise ei maksnud elatistki.

Kui lapsed tahaks temaga suhelda, siis võiks vaeva näha, aga praegu ei ole ju pointi.

Kui ta ei nõua elatist, siis eeldatakse, et isa maksis elatist. Seda, et ei maksnud, saadki tüestada ainult kohtusse pöördumisega või kui isa ise seda ametlikult tunnistab, et ei maksnud. Muidu saab väita, et maksis sularahas vms, sest vastasel korral oleks ema ju elatise väljanõudmiseks kohtusse pöördunud. Mis tähendab, et ka lastele jäävad isa ees kohustused.

Laste isalt on just sel põhjusel elatist nõutud kohtu kaudu. Ta on maksnud viimased 7 kuud, aga tagasiulatuv võlg on 4000. Temaga põhi probleem on, et kui kohus pole öelnud/otsustanud, siis tema ei pea midagi tegema. Ka tagasiulatuva võlaga nii. Samas mina pean omapoolseid kohustusi täitma. Ehk siis olukord, kus “isal” ainult õigused, minul ainult kohustused.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

oogilisest isast nende kuuldes ei räägi. Ma lihtsalt ei suuda selle pingega enam toime tulla. Ma ei ole absoluutselt arvamusel, et isad ei ole lapse elus olulised, kindlasti mitte, aga kui tegemist on bioloogilise vanemaga, kes midagi peale kahju ei tekita,siis kas ikka on? Hetkel on küll tunne, et tema laste elust puudumine on neile vähem kahjulik,kui tema kaootiline siia ilmumine.

Kas isa päriselt arvab, et laps peab sünnipäevapeo tema pärast ära jätma? Ta saab ju päev hiljem ka oma kohtumise teha ometi või kohtuda nii, et laps ikka peole ka jõuab. Kas ta ei ole üldse mingiks normaalseks teoks ega kompromissiks valmis? Üks lahendus oleks ka, et nt kasuisa lapsendab lapse ja isa loobub vanemlikest õigustest, siis ta ei peaks elatist maksma, aga see võib ikkagi sellele mehele suur löök olla, ta ei pruugi sellega üldse nõus olla.

Ka seda varianti oleme kaalunud ja kasuisa oleks sellega päri. Bioloogiline isa seda aga ei luba, kuna siis kaotab ta kontrolli. Ka maja kohta on ta öelnud, et see tema viimane relv mind kontrollida ja mõjutada. Ta teeb kõik keeruliseks ja ei tee koostööd ka lastekaitsega. Viimane olukord oli, kus minu ATH- häirega lapsele keeldus andma nõusolekut, et kooli psühholoog saaks last aidata. Mina jooksen mööda arste, teraapiaid, eraõpetajaid jne ja siis on see “isa”, kes reaalselt ei suuda oma ninaotsast kaugemale näha. Masendav lihtsalt. Ka kohtus on ta väitnud, et lõi lapsi (andis laksu), et lapsi “kasvatada”. Ka see ei ole kohtus ega lastekaitse jaoks piisav, et last kaitsta. Sealt tekibki lühis, et minu kui ema püüe lapsi kaitsta võrdub isa suhtlemise takistamisena.

+10
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuna isa on ka lapsi nii palju kahjustanud ja ei ole võimeline muutuma, ei pakku neile mitte kui midagi, siis miks  ma peaks neid sündima?

Et mida see tähendab? Sa ei ole eestlane, ma eeldan? Äkki selgitad siis kuidagi paremini?

0
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina lõpetaks sellise “isaga” igasuguse suhtlemise. Sotsmeedia kanalites blokk peale, telefoninumbrile blokk peale. Tundmatutelt helistajatelt kõnesid vastu ei võta. Mingit aru ei anna, mida millal ja kus laps teeb või sünnipäeva peab.

Mu enda lapse isa samamoodi manipulaator, õnneks ma sain sellest varem aru ja läksin lahku juba raseduse ajal. Blokk on tal peal, oma sotsmeedias postitan väga rangelt kontrollitud asju kitsamale ringile, et mingi suvalise kontoga ei saa nuhkimas käia. Elatist ei ole nõudnud, isana kirja ei ole pannud. Ta teab küll, et on laps, ühe korra kümne aasta jooksul oleme tänaval juhuslikult kokku sattunud.

Meie elu on väga palju rahulikum kui sellist isa ei ole. Kui laps juba rohkem täisealine ja väga tahab teada, kes on isa, ma võin talle seda ju öelda. Et siis ei jää tal seda teemat, et ei tea, kellest põlvneb. praegu ei ole ta mingi isateema vastu suurt huvi tundnud, peremudelid on tänapäeval nii erinevad, lapsel on sõpru, kellel pole ema ja kellel pole isa ja kellel on võõrasisa jne.

Meie juhtumi puhul on siiski hea see, et mängus ei ole mingit ähvardamist ja lastekaitset. Elame rahulikult oma elu ja saame hakkama nagu saame, kõike endale lubada ei saa, aga kõige kehvemini ka ei ela.

+8
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuna isa on ka lapsi nii palju kahjustanud ja ei ole võimeline muutuma, ei pakku neile mitte kui midagi, siis miks ma peaks neid sündima?

Et mida see tähendab? Sa ei ole eestlane, ma eeldan? Äkki selgitad siis kuidagi paremini?

Olen eestlane, aga üle 10 aasta elanud välismaal ja see tõttu on keel veidi roostes. Meie lugu on hästi pikk ja keeruline,kõike lihtsalt ei jõua kirja panna, aga proovin. Laste teise vanema oskused vanemana on alati olnud kehvad. Ta ei tegelenud nendega, teinud omapäi mitte midagi, oli emotsionaalselt “kauge”. Kasvatusmeetodiks oli karjumine, ähvardamine ja laksu andmine. Jah olin lõksus vägivaldses suhtes 7 aastat ja olen oma mehe valikus ise süüdi, et lapsed sellise mehega saanud, aga tol ajal ma neid asju näha ei osanud ja veel vähem teadsin nartsissismist.

Ka paaril korral,mis laste isa siin on käinud, on ta lastele rääkinud mitte eakohaseid asju (emme on valetaja, kasuisa pole keegi, manipuleerib laste mälestustega vägivallast a’la sa mäletad valesti jne, ütleb et emmet ei pea kuulama, takistab tütre abi koolis kuna ei anna nõusolekut jne jne). Ka laste psühholoog on kinnitanud, et lastel puudub temaga side ja vanema-laste suhe puudub ja et tütrel on trauma vanusest 3/4. Neid asju on hästi palju tegelikult. Olen ise kasvanud isaga, kes oli emotsionaalselt kättesaamatu ja kauge ja tean, et sellised isad teevad oma olemasoluga rohkem kahju, kui lapse elust täielikult puudumisega. Samuti on lastekaitsjad teinud “soovitusi”, et isa peaks saama “abi/tuge”, et osata suhelda lastega, kuna ta ei suuda nendega isegi rääkida. Aga loomulikult on tema arvamus, et asi on kõigis teistes. Käib  vanem laps teraapias,käin mina ja saatsin ka elukaaslase, et aidata teda kui kasuvanemat ja seeläbi omakorda lapsi. Kõik peale isa näevad vaeva… Samuti olen arvamusel, et mees kes on vägivaldne ja jätkuvalt ähvardav laste ema suhtes, ei saa ega ole hea isa. Need asjad lihtsalt välistavad teineteise. 🙁

+8
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina lõpetaks sellise “isaga” igasuguse suhtlemise. Sotsmeedia kanalites blokk peale, telefoninumbrile blokk peale. Tundmatutelt helistajatelt kõnesid vastu ei võta. Mingit aru ei anna, mida millal ja kus laps teeb või sünnipäeva peab.

Mu enda lapse isa samamoodi manipulaator, õnneks ma sain sellest varem aru ja läksin lahku juba raseduse ajal. Blokk on tal peal, oma sotsmeedias postitan väga rangelt kontrollitud asju kitsamale ringile, et mingi suvalise kontoga ei saa nuhkimas käia. Elatist ei ole nõudnud, isana kirja ei ole pannud. Ta teab küll, et on laps, ühe korra kümne aasta jooksul oleme tänaval juhuslikult kokku sattunud.

Meie elu on väga palju rahulikum kui sellist isa ei ole. Kui laps juba rohkem täisealine ja väga tahab teada, kes on isa, ma võin talle seda ju öelda. Et siis ei jää tal seda teemat, et ei tea, kellest põlvneb. praegu ei ole ta mingi isateema vastu suurt huvi tundnud, peremudelid on tänapäeval nii erinevad, lapsel on sõpru, kellel pole ema ja kellel pole isa ja kellel on võõrasisa jne.

Meie juhtumi puhul on siiski hea see, et mängus ei ole mingit ähvardamist ja lastekaitset. Elame rahulikult oma elu ja saame hakkama nagu saame, kõike endale lubada ei saa, aga kõige kehvemini ka ei ela.

Tean, et su elu pole ideaalne, aga olen kade. Päriselt. Ma annaks kõik, et saada lihtsalt rahu enda perele. Jaksu sulle!

+5
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina lõpetaks sellise “isaga” igasuguse suhtlemise. Sotsmeedia kanalites blokk peale, telefoninumbrile blokk peale. Tundmatutelt helistajatelt kõnesid vastu ei võta. Mingit aru ei anna, mida millal ja kus laps teeb või sünnipäeva peab.

Mu enda lapse isa samamoodi manipulaator, õnneks ma sain sellest varem aru ja läksin lahku juba raseduse ajal. Blokk on tal peal, oma sotsmeedias postitan väga rangelt kontrollitud asju kitsamale ringile, et mingi suvalise kontoga ei saa nuhkimas käia. Elatist ei ole nõudnud, isana kirja ei ole pannud. Ta teab küll, et on laps, ühe korra kümne aasta jooksul oleme tänaval juhuslikult kokku sattunud.

Meie elu on väga palju rahulikum kui sellist isa ei ole. Kui laps juba rohkem täisealine ja väga tahab teada, kes on isa, ma võin talle seda ju öelda. Et siis ei jää tal seda teemat, et ei tea, kellest põlvneb. praegu ei ole ta mingi isateema vastu suurt huvi tundnud, peremudelid on tänapäeval nii erinevad, lapsel on sõpru, kellel pole ema ja kellel pole isa ja kellel on võõrasisa jne.

Meie juhtumi puhul on siiski hea see, et mängus ei ole mingit ähvardamist ja lastekaitset. Elame rahulikult oma elu ja saame hakkama nagu saame, kõike endale lubada ei saa, aga kõige kehvemini ka ei ela.

Isal on õigus last näha. Isaduse tuvastamiseks võib teha DNA testi.

+6
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

Isal on õigus last näha.

Ausaltöeldes ei peaks olema isal õigust oma last näha, kui ta on 10 aastat olnud teadlik sellest, et tal on laps ja ta ei ole sel ajal sekundi murdosagi sellest ajast olnud isa. Ta on võhivõõras inimene, isegi meie majanaabrid on lapsele tuttavamad ja turvalisemad kui see “isa”.

Ma leian, et on ebanormaalne selline olukord, kui lapsi sunnitakse mingite täiesti võõraste ja mõnikord ka vägivaldsete inimestega kohtuma, sest “isal on õigus”.

Kui niisugune isa ühel päeval üles ärkab ja hakkab dna testi nõudma, no mis siis ikka, siis on emal õigus kaks aastat tagasiulatuvalt lapsele elatist ka nõuda. Eks õigustega kaasnevad ka kohustused.

+10
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma leian, et on ebanormaalne selline olukord, kui lapsi sunnitakse mingite täiesti võõraste ja mõnikord ka vägivaldsete inimestega kohtuma, sest “isal on õigus”.

Nii võib juhtuda jah, kui võõraste ja vägivaldsete inimestega kohe laps valmis trukitakse.

+3
-12
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Ma leian, et on ebanormaalne selline olukord, kui lapsi sunnitakse mingite täiesti võõraste ja mõnikord ka vägivaldsete inimestega kohtuma, sest “isal on õigus”.

Nii võib juhtuda jah, kui võõraste ja vägivaldsete inimestega kohe laps valmis trukitakse.

Ei ole ju nii raske tekstist aru saada, et võõras= lapse jaoks ininene, keda ta pole kordagi 10 eluaasta jooksul kohanud. Su kommentaar on nii ignorantne, et kahju kohe.

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

saltöeldes ei peaks olema isal õigust oma last näha, kui ta on 10 aastat olnud teadlik sellest, et tal on laps ja ta ei ole sel ajal sekundi murdosagi sellest ajast olnud isa. Ta on võhivõõras inimene, isegi meie majanaabrid on lapsele tuttavamad ja turvalisemad kui see “isa”.

Ma leian, et on ebanormaalne selline olukord, kui lapsi sunnitakse mingite täiesti võõraste ja mõnikord ka vägivaldsete inimestega kohtuma, sest “isal on õigus”.

Kui niisugune isa ühel päeval üles ärkab ja hakkab dna testi nõudma, no mis siis ikka, siis on emal õigus kaks aastat tagasiulatuvalt lapsele elatist ka nõuda. Eks õigustega kaasnevad ka kohustused.

Loomulikult on õigus tagantjärgi elatist nõuda, nagu temal ka oma last hakata õigus nägema. Ma lihtsalt ütlesin, et ilmselt on õigus isalt ka nõuda kohtumisi, kui isadus DNA testiga kinnitatakse. Kuni lapse täisealiseks saamiseni.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma leian, et on ebanormaalne selline olukord, kui lapsi sunnitakse mingite täiesti võõraste ja mõnikord ka vägivaldsete inimestega kohtuma, sest “isal on õigus”.

Nii võib juhtuda jah, kui võõraste ja vägivaldsete inimestega kohe laps valmis trukitakse.

Ei ole ju nii raske tekstist aru saada, et võõras= lapse jaoks ininene, keda ta pole kordagi 10 eluaasta jooksul kohanud. Su kommentaar on nii ignorantne, et kahju kohe.

Tema vast mõtles seda, et kui põhjalikult peab meest tundma, et temaga lapsi julgeks saada. Mõned selle riski võtavad, teised mitte.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui niisugune isa ühel päeval üles ärkab ja hakkab dna testi nõudma, no mis siis ikka, siis on emal õigus kaks aastat tagasiulatuvalt lapsele elatist ka nõuda. Eks õigustega kaasnevad ka kohustused.

Ei ole olemas mingit kahe aasta nõuet tagasiulatuvalt, maksimaalselt üks aasta. Ja see ei kehti selle perioodi kohta, kui isadus oli tuvastamata.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui niisugune isa ühel päeval üles ärkab ja hakkab dna testi nõudma, no mis siis ikka, siis on emal õigus kaks aastat tagasiulatuvalt lapsele elatist ka nõuda. Eks õigustega kaasnevad ka kohustused.

Ei ole olemas mingit kahe aasta nõuet tagasiulatuvalt, maksimaalselt üks aasta. Ja see ei kehti selle perioodi kohta, kui isadus oli tuvastamata.

Nii on. Ja ka 1-aasta tagasiulatuve nõude puhul pead sa väljaminekud tõendama. Ehk kui sa nõuad miinimumi, siis pead tõendama, et lapsele kuluv summa viimasel aastal on olnud 284×2 kuus (mõlemad vanemad peavad panustama võrdselt). Elatisnõude puhul küsitakse ka, kas soovid elatist nõuda avalduse tegemise kuupäevast, või alates otsusest. See osa tasub siiski teha alates avalduse kuupäevast, sest menetlus võtab aega. Minul läks kaks 2 kohtuastet ja üle aasta enne kui sain MIINIMUM elatise.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Isiksusehäire diagnoosi paneb psühhiaater, mitte sina.
Kui vanemad omavahel suhtluskorda kokku leppida ei suuda, teeb seda kohus.
Elatise kättesaamiseks pöördu kohtutäituri poole.

+4
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Isiksusehäire diagnoosi paneb psühhiaater, mitte sina.

Kui vanemad omavahel suhtluskorda kokku leppida ei suuda, teeb seda kohus.

Elatise kättesaamiseks pöördu kohtutäituri poole.

Olen kõiki probleeme kohtus lahendada proovinud, sest teine pool muud moodi ei soovi. Nartsissismi on pea võimatu diagnoosida. Küll aga on neid lihtne eristada, sest nad on peaaegu üks ühele samasugused oma käitumises, suhtluses, taktikas ja manipuleerides. Iga vägivaldne inimene ei ole nartsissist ja igas inimeses on neid jooni, olen sellega kursis. Ka ei ole selle diagnoosiga midagi teha. Ei pane see teda kohtuotsust täitma ega ka kohtutäiturit teistmoodi talitama. See on oluline ainult ühel põhjusel- miks ma ei sunni oma lastele suhet bioloogilise isaga peale. Ta ei ole võimeline lapsi armastama ega esikohale seadma,tema jaoks on lapsed omand. Sellist vanemat ei ole laste ellu vaja, eriti kui arvestada kogu meie lugu.

Näiteks lihtsalt suhtluskorra näide. Tehti otsus (kaebasin edasi, seega pole kehtiv, aga tema soovib seda järgida), et isa külastab iga kuu ESIMENE nädalavahetus. 3 kuud läks mööda ja tema ütleb, tuleb teisel nädalavahetusel, et tal töö (sellist suhtluskorda nõudis tema, et IGA nv). Mina ei olnud nõus jälle kõiki oma plaane muutma ja oh üllatust- mina süüdi. Võimatu sellisega asju läbi arutada, kokku leppida.

+9
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Isiksusehäire diagnoosi paneb psühhiaater, mitte sina.

Kui vanemad omavahel suhtluskorda kokku leppida ei suuda, teeb seda kohus.

Elatise kättesaamiseks pöördu kohtutäituri poole.

Ja lisan veel, et nagu klassika- suhtluskorra nõue tuli peale elatist 🙂 juba kohtus ütles isa esindaja, et kui elatist ei vähenda (nõudsin lastele miinimumi, mitte rohkem),siis on neil valmis suhtluskorra avaldus. See ei tulnud isa soovist rohkem suhelda,või et teda oleks takistatud.

+6
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

oogilisest isast nende kuuldes ei räägi. Ma lihtsalt ei suuda selle pingega enam toime tulla. Ma ei ole absoluutselt arvamusel, et isad ei ole lapse elus olulised, kindlasti mitte, aga kui tegemist on bioloogilise vanemaga, kes midagi peale kahju ei tekita,siis kas ikka on? Hetkel on küll tunne, et tema laste elust puudumine on neile vähem kahjulik,kui tema kaootiline siia ilmumine.

Kas isa päriselt arvab, et laps peab sünnipäevapeo tema pärast ära jätma? Ta saab ju päev hiljem ka oma kohtumise teha ometi või kohtuda nii, et laps ikka peole ka jõuab. Kas ta ei ole üldse mingiks normaalseks teoks ega kompromissiks valmis? Üks lahendus oleks ka, et nt kasuisa lapsendab lapse ja isa loobub vanemlikest õigustest, siis ta ei peaks elatist maksma, aga see võib ikkagi sellele mehele suur löök olla, ta ei pruugi sellega üldse nõus olla.

Jube lugeda seda. Esiteks miks peaks vanem loobuma lapsest kuna ei saanud suhtes teise vanemaga läbi ja teiseks, miks see kasuisa peaks hakkama võõrale lapsele ametlikuks vanemaks, kuna see naine kellega ta koos elab, ei saa läbi eksmehega???

Kas sa mõistad mida tähendab kasuisale lapsevanema ametlikud õigused, kui tema suhe ei lähe hästi selle naisega? Nad lähevad lahku ja see laps on nüüd ka tema õlul  ja siis see naine samamoodi tuleb perekooli jutustama vägivaldsusest jne? Kolmandaks leiab naine kolmanda mehe kes uuesti peaks lapse adopteerima?

Iga teema perekoolis on vägivaldsusest, see on nagu käibesõna juba oma teemale kaalu lisamiseks, mis ei pruugi üldse tõde olla.

+4
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

oogilisest isast nende kuuldes ei räägi. Ma lihtsalt ei suuda selle pingega enam toime tulla. Ma ei ole absoluutselt arvamusel, et isad ei ole lapse elus olulised, kindlasti mitte, aga kui tegemist on bioloogilise vanemaga, kes midagi peale kahju ei tekita,siis kas ikka on? Hetkel on küll tunne, et tema laste elust puudumine on neile vähem kahjulik,kui tema kaootiline siia ilmumine.

Kas isa päriselt arvab, et laps peab sünnipäevapeo tema pärast ära jätma? Ta saab ju päev hiljem ka oma kohtumise teha ometi või kohtuda nii, et laps ikka peole ka jõuab. Kas ta ei ole üldse mingiks normaalseks teoks ega kompromissiks valmis? Üks lahendus oleks ka, et nt kasuisa lapsendab lapse ja isa loobub vanemlikest õigustest, siis ta ei peaks elatist maksma, aga see võib ikkagi sellele mehele suur löök olla, ta ei pruugi sellega üldse nõus olla.

Jube lugeda seda. Esiteks miks peaks vanem loobuma lapsest kuna ei saanud suhtes teise vanemaga läbi ja teiseks, miks see kasuisa peaks hakkama võõrale lapsele ametlikuks vanemaks, kuna see naine kellega ta koos elab, ei saa läbi eksmehega???

Kas sa mõistad mida tähendab kasuisale lapsevanema ametlikud õigused, kui tema suhe ei lähe hästi selle naisega? Nad lähevad lahku ja see laps on nüüd ka tema õlul ja siis see naine samamoodi tuleb perekooli jutustama vägivaldsusest jne? Kolmandaks leiab naine kolmanda mehe kes uuesti peaks lapse adopteerima?

Iga teema perekoolis on vägivaldsusest, see on nagu käibesõna juba oma teemale kaalu lisamiseks, mis ei pruugi üldse tõde olla.

Kui bioloogiline isa külastab aastas 2 korda, ei tee lastega mitte midagi ja veedab selle aja lastele kallitest inimestest halba rääkides, siis sa arvad, et selline isa on vajalik? Isa kes ei ole KUNAGI lastega midagi teinud ka kooselu ajal? Kes on füüsiliselt ja emotsionaalselt laste vastu vägivaldne? See ei ole “kibestunud” ema jutt,vaid faktid ja ülestunnistused kohtust! See probleem ongi laialt levinud ja mitte ainult naiste vastu suunatud. See on suur probleem ja seda tuleb teadvustada. Minu elu oleks 100x lihtne, kui ma saaks ka vahel ilma lasteta aega veeta ja nende bioloogiline isa nende elus osaleks. Tõesti oleks kahe käega selle poolt,kui teise poole käitumine oleks inimlik. Kahjuks see olukord nii ei ole ja kui sinu ja teiste “eitajate” jaoks see on kius, valetamine ja mis iganes veel, siis las olla. Mina teen kõik, et oma lapsi kaitsa ja seda ka juhul, kui ohuks on teine vanem. Ütlen veel lisaks, et tegemist ei ole ainult minu arvamusega, et teine pool on ebaadekvaatne, vaid ka mitme professionaali 🙂

+8
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

oogilisest isast nende kuuldes ei räägi. Ma lihtsalt ei suuda selle pingega enam toime tulla. Ma ei ole absoluutselt arvamusel, et isad ei ole lapse elus olulised, kindlasti mitte, aga kui tegemist on bioloogilise vanemaga, kes midagi peale kahju ei tekita,siis kas ikka on? Hetkel on küll tunne, et tema laste elust puudumine on neile vähem kahjulik,kui tema kaootiline siia ilmumine.

Kas isa päriselt arvab, et laps peab sünnipäevapeo tema pärast ära jätma? Ta saab ju päev hiljem ka oma kohtumise teha ometi või kohtuda nii, et laps ikka peole ka jõuab. Kas ta ei ole üldse mingiks normaalseks teoks ega kompromissiks valmis? Üks lahendus oleks ka, et nt kasuisa lapsendab lapse ja isa loobub vanemlikest õigustest, siis ta ei peaks elatist maksma, aga see võib ikkagi sellele mehele suur löök olla, ta ei pruugi sellega üldse nõus olla.

Jube lugeda seda. Esiteks miks peaks vanem loobuma lapsest kuna ei saanud suhtes teise vanemaga läbi ja teiseks, miks see kasuisa peaks hakkama võõrale lapsele ametlikuks vanemaks, kuna see naine kellega ta koos elab, ei saa läbi eksmehega???

Kas sa mõistad mida tähendab kasuisale lapsevanema ametlikud õigused, kui tema suhe ei lähe hästi selle naisega? Nad lähevad lahku ja see laps on nüüd ka tema õlul ja siis see naine samamoodi tuleb perekooli jutustama vägivaldsusest jne? Kolmandaks leiab naine kolmanda mehe kes uuesti peaks lapse adopteerima?

Iga teema perekoolis on vägivaldsusest, see on nagu käibesõna juba oma teemale kaalu lisamiseks, mis ei pruugi üldse tõde olla.

Kui bioloogiline isa külastab aastas 2 korda, ei tee lastega mitte midagi ja veedab selle aja lastele kallitest inimestest halba rääkides, siis sa arvad, et selline isa on vajalik? Isa kes ei ole KUNAGI lastega midagi teinud ka kooselu ajal? Kes on füüsiliselt ja emotsionaalselt laste vastu vägivaldne? See ei ole “kibestunud” ema jutt,vaid faktid ja ülestunnistused kohtust! See probleem ongi laialt levinud ja mitte ainult naiste vastu suunatud. See on suur probleem ja seda tuleb teadvustada. Minu elu oleks 100x lihtne, kui ma saaks ka vahel ilma lasteta aega veeta ja nende bioloogiline isa nende elus osaleks. Tõesti oleks kahe käega selle poolt,kui teise poole käitumine oleks inimlik. Kahjuks see olukord nii ei ole ja kui sinu ja teiste “eitajate” jaoks see on kius, valetamine ja mis iganes veel, siis las olla. Mina teen kõik, et oma lapsi kaitsa ja seda ka juhul, kui ohuks on teine vanem. Ütlen veel lisaks, et tegemist ei ole ainult minu arvamusega, et teine pool on ebaadekvaatne, vaid ka mitme professionaali 🙂

See on puhas manipuleerimine, sest kui isa ei külasta on häda ja kui külastab, siis on ka häda. Kui isa ei külasta, st teda ei olegi oodatud külastama. Vägisi ei saa külastada.

Kui sa väidad nagu selline isa ei olegi vajalik, siis sa otsustad oma ebaõnnestunud mehevaliku pärast lapse tuleviku ja tegemist on VAIMSE VÄGIVALLAGA lapse suhtes sinu enda poolt. Eriti veel kui teha lapsele võõras mees tema vanemaks…

Eesti kohus on alati naiste poolt, selge see.

Aga sa oled ju metsikult kibestunud ja ei armasta ka oma last, vaid kasutad teda kättemaksmiseks. Lapsest ei hooli sa mitte kuidagi. Lihtsalt kaks halba inimest said lapse…

+8
-11
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

oogilisest isast nende kuuldes ei räägi. Ma lihtsalt ei suuda selle pingega enam toime tulla. Ma ei ole absoluutselt arvamusel, et isad ei ole lapse elus olulised, kindlasti mitte, aga kui tegemist on bioloogilise vanemaga, kes midagi peale kahju ei tekita,siis kas ikka on? Hetkel on küll tunne, et tema laste elust puudumine on neile vähem kahjulik,kui tema kaootiline siia ilmumine.

Kas isa päriselt arvab, et laps peab sünnipäevapeo tema pärast ära jätma? Ta saab ju päev hiljem ka oma kohtumise teha ometi või kohtuda nii, et laps ikka peole ka jõuab. Kas ta ei ole üldse mingiks normaalseks teoks ega kompromissiks valmis? Üks lahendus oleks ka, et nt kasuisa lapsendab lapse ja isa loobub vanemlikest õigustest, siis ta ei peaks elatist maksma, aga see võib ikkagi sellele mehele suur löök olla, ta ei pruugi sellega üldse nõus olla.

Jube lugeda seda. Esiteks miks peaks vanem loobuma lapsest kuna ei saanud suhtes teise vanemaga läbi ja teiseks, miks see kasuisa peaks hakkama võõrale lapsele ametlikuks vanemaks, kuna see naine kellega ta koos elab, ei saa läbi eksmehega???

Kas sa mõistad mida tähendab kasuisale lapsevanema ametlikud õigused, kui tema suhe ei lähe hästi selle naisega? Nad lähevad lahku ja see laps on nüüd ka tema õlul ja siis see naine samamoodi tuleb perekooli jutustama vägivaldsusest jne? Kolmandaks leiab naine kolmanda mehe kes uuesti peaks lapse adopteerima?

Iga teema perekoolis on vägivaldsusest, see on nagu käibesõna juba oma teemale kaalu lisamiseks, mis ei pruugi üldse tõde olla.

Kui bioloogiline isa külastab aastas 2 korda, ei tee lastega mitte midagi ja veedab selle aja lastele kallitest inimestest halba rääkides, siis sa arvad, et selline isa on vajalik? Isa kes ei ole KUNAGI lastega midagi teinud ka kooselu ajal? Kes on füüsiliselt ja emotsionaalselt laste vastu vägivaldne? See ei ole “kibestunud” ema jutt,vaid faktid ja ülestunnistused kohtust! See probleem ongi laialt levinud ja mitte ainult naiste vastu suunatud. See on suur probleem ja seda tuleb teadvustada. Minu elu oleks 100x lihtne, kui ma saaks ka vahel ilma lasteta aega veeta ja nende bioloogiline isa nende elus osaleks. Tõesti oleks kahe käega selle poolt,kui teise poole käitumine oleks inimlik. Kahjuks see olukord nii ei ole ja kui sinu ja teiste “eitajate” jaoks see on kius, valetamine ja mis iganes veel, siis las olla. Mina teen kõik, et oma lapsi kaitsa ja seda ka juhul, kui ohuks on teine vanem. Ütlen veel lisaks, et tegemist ei ole ainult minu arvamusega, et teine pool on ebaadekvaatne, vaid ka mitme professionaali 🙂

See on puhas manipuleerimine, sest kui isa ei külasta on häda ja kui külastab, siis on ka häda. Kui isa ei külasta, st teda ei olegi oodatud külastama. Vägisi ei saa külastada.

Kui sa väidad nagu selline isa ei olegi vajalik, siis sa otsustad oma ebaõnnestunud mehevaliku pärast lapse tuleviku ja tegemist on VAIMSE VÄGIVALLAGA lapse suhtes sinu enda poolt. Eriti veel kui teha lapsele võõras mees tema vanemaks…

Eesti kohus on alati naiste poolt, selge see.

Aga sa oled ju metsikult kibestunud ja ei armasta ka oma last, vaid kasutad teda kättemaksmiseks. Lapsest ei hooli sa mitte kuidagi. Lihtsalt kaks halba inimest said lapse…

Mis sul viga on? Sa ei saa üldse loetust aru või oled lihtsalt rumal. Kibestunud oled millegipärast siiski sina.

+8
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

oogilisest isast nende kuuldes ei räägi. Ma lihtsalt ei suuda selle pingega enam toime tulla. Ma ei ole absoluutselt arvamusel, et isad ei ole lapse elus olulised, kindlasti mitte, aga kui tegemist on bioloogilise vanemaga, kes midagi peale kahju ei tekita,siis kas ikka on? Hetkel on küll tunne, et tema laste elust puudumine on neile vähem kahjulik,kui tema kaootiline siia ilmumine.

Kas isa päriselt arvab, et laps peab sünnipäevapeo tema pärast ära jätma? Ta saab ju päev hiljem ka oma kohtumise teha ometi või kohtuda nii, et laps ikka peole ka jõuab. Kas ta ei ole üldse mingiks normaalseks teoks ega kompromissiks valmis? Üks lahendus oleks ka, et nt kasuisa lapsendab lapse ja isa loobub vanemlikest õigustest, siis ta ei peaks elatist maksma, aga see võib ikkagi sellele mehele suur löök olla, ta ei pruugi sellega üldse nõus olla.

Jube lugeda seda. Esiteks miks peaks vanem loobuma lapsest kuna ei saanud suhtes teise vanemaga läbi ja teiseks, miks see kasuisa peaks hakkama võõrale lapsele ametlikuks vanemaks, kuna see naine kellega ta koos elab, ei saa läbi eksmehega???

Kas sa mõistad mida tähendab kasuisale lapsevanema ametlikud õigused, kui tema suhe ei lähe hästi selle naisega? Nad lähevad lahku ja see laps on nüüd ka tema õlul ja siis see naine samamoodi tuleb perekooli jutustama vägivaldsusest jne? Kolmandaks leiab naine kolmanda mehe kes uuesti peaks lapse adopteerima?

Iga teema perekoolis on vägivaldsusest, see on nagu käibesõna juba oma teemale kaalu lisamiseks, mis ei pruugi üldse tõde olla.

Kui bioloogiline isa külastab aastas 2 korda, ei tee lastega mitte midagi ja veedab selle aja lastele kallitest inimestest halba rääkides, siis sa arvad, et selline isa on vajalik? Isa kes ei ole KUNAGI lastega midagi teinud ka kooselu ajal? Kes on füüsiliselt ja emotsionaalselt laste vastu vägivaldne? See ei ole “kibestunud” ema jutt,vaid faktid ja ülestunnistused kohtust! See probleem ongi laialt levinud ja mitte ainult naiste vastu suunatud. See on suur probleem ja seda tuleb teadvustada. Minu elu oleks 100x lihtne, kui ma saaks ka vahel ilma lasteta aega veeta ja nende bioloogiline isa nende elus osaleks. Tõesti oleks kahe käega selle poolt,kui teise poole käitumine oleks inimlik. Kahjuks see olukord nii ei ole ja kui sinu ja teiste “eitajate” jaoks see on kius, valetamine ja mis iganes veel, siis las olla. Mina teen kõik, et oma lapsi kaitsa ja seda ka juhul, kui ohuks on teine vanem. Ütlen veel lisaks, et tegemist ei ole ainult minu arvamusega, et teine pool on ebaadekvaatne, vaid ka mitme professionaali 🙂

Just nimelt- see kõik on ainult kibestunud ema jutt. Igast uuest mehest tahetakse järgmine ametlik issi teha.
Isa on olemas, tal on kohustused ja õigused. Kui omavahel kokkuleppele ei saa, loob reeglid kohus. Mitte emme, kes lapsi nagu kutsikaid ühe omaniku juurest teise juurde väntsutab.

+7
-8
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

oogilisest isast nende kuuldes ei räägi. Ma lihtsalt ei suuda selle pingega enam toime tulla. Ma ei ole absoluutselt arvamusel, et isad ei ole lapse elus olulised, kindlasti mitte, aga kui tegemist on bioloogilise vanemaga, kes midagi peale kahju ei tekita,siis kas ikka on? Hetkel on küll tunne, et tema laste elust puudumine on neile vähem kahjulik,kui tema kaootiline siia ilmumine.

Kas isa päriselt arvab, et laps peab sünnipäevapeo tema pärast ära jätma? Ta saab ju päev hiljem ka oma kohtumise teha ometi või kohtuda nii, et laps ikka peole ka jõuab. Kas ta ei ole üldse mingiks normaalseks teoks ega kompromissiks valmis? Üks lahendus oleks ka, et nt kasuisa lapsendab lapse ja isa loobub vanemlikest õigustest, siis ta ei peaks elatist maksma, aga see võib ikkagi sellele mehele suur löök olla, ta ei pruugi sellega üldse nõus olla.

Jube lugeda seda. Esiteks miks peaks vanem loobuma lapsest kuna ei saanud suhtes teise vanemaga läbi ja teiseks, miks see kasuisa peaks hakkama võõrale lapsele ametlikuks vanemaks, kuna see naine kellega ta koos elab, ei saa läbi eksmehega???

Kas sa mõistad mida tähendab kasuisale lapsevanema ametlikud õigused, kui tema suhe ei lähe hästi selle naisega? Nad lähevad lahku ja see laps on nüüd ka tema õlul ja siis see naine samamoodi tuleb perekooli jutustama vägivaldsusest jne? Kolmandaks leiab naine kolmanda mehe kes uuesti peaks lapse adopteerima?

Iga teema perekoolis on vägivaldsusest, see on nagu käibesõna juba oma teemale kaalu lisamiseks, mis ei pruugi üldse tõde olla.

Kui bioloogiline isa külastab aastas 2 korda, ei tee lastega mitte midagi ja veedab selle aja lastele kallitest inimestest halba rääkides, siis sa arvad, et selline isa on vajalik? Isa kes ei ole KUNAGI lastega midagi teinud ka kooselu ajal? Kes on füüsiliselt ja emotsionaalselt laste vastu vägivaldne? See ei ole “kibestunud” ema jutt,vaid faktid ja ülestunnistused kohtust! See probleem ongi laialt levinud ja mitte ainult naiste vastu suunatud. See on suur probleem ja seda tuleb teadvustada. Minu elu oleks 100x lihtne, kui ma saaks ka vahel ilma lasteta aega veeta ja nende bioloogiline isa nende elus osaleks. Tõesti oleks kahe käega selle poolt,kui teise poole käitumine oleks inimlik. Kahjuks see olukord nii ei ole ja kui sinu ja teiste “eitajate” jaoks see on kius, valetamine ja mis iganes veel, siis las olla. Mina teen kõik, et oma lapsi kaitsa ja seda ka juhul, kui ohuks on teine vanem. Ütlen veel lisaks, et tegemist ei ole ainult minu arvamusega, et teine pool on ebaadekvaatne, vaid ka mitme professionaali 🙂

Sa oled TA? Algselt diagnoosid ise oma eksmeest, nüüd väidad, et “mitu professionaali” on mehe ebaadekvaatseks tunnistanud.
Lase isal oma lastega suhelda ja nõua temalt elatise maksmist. Agressiivne ja kiuslik tundub suhtumine küll, aga pole parata, et selle mehe oma laste isaks valisid. Sa lihtsalt ei saa lapsi isalt võtta ja neid uuele mehele sokutada.

+4
-3
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 49 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Suhtluskord ja vägivaldne bioloogiline vanem