oogilisest isast nende kuuldes ei räägi. Ma lihtsalt ei suuda selle pingega enam toime tulla. Ma ei ole absoluutselt arvamusel, et isad ei ole lapse elus olulised, kindlasti mitte, aga kui tegemist on bioloogilise vanemaga, kes midagi peale kahju ei tekita,siis kas ikka on? Hetkel on küll tunne, et tema laste elust puudumine on neile vähem kahjulik,kui tema kaootiline siia ilmumine.
Kas isa päriselt arvab, et laps peab sünnipäevapeo tema pärast ära jätma? Ta saab ju päev hiljem ka oma kohtumise teha ometi või kohtuda nii, et laps ikka peole ka jõuab. Kas ta ei ole üldse mingiks normaalseks teoks ega kompromissiks valmis? Üks lahendus oleks ka, et nt kasuisa lapsendab lapse ja isa loobub vanemlikest õigustest, siis ta ei peaks elatist maksma, aga see võib ikkagi sellele mehele suur löök olla, ta ei pruugi sellega üldse nõus olla.
Jube lugeda seda. Esiteks miks peaks vanem loobuma lapsest kuna ei saanud suhtes teise vanemaga läbi ja teiseks, miks see kasuisa peaks hakkama võõrale lapsele ametlikuks vanemaks, kuna see naine kellega ta koos elab, ei saa läbi eksmehega???
Kas sa mõistad mida tähendab kasuisale lapsevanema ametlikud õigused, kui tema suhe ei lähe hästi selle naisega? Nad lähevad lahku ja see laps on nüüd ka tema õlul ja siis see naine samamoodi tuleb perekooli jutustama vägivaldsusest jne? Kolmandaks leiab naine kolmanda mehe kes uuesti peaks lapse adopteerima?
Iga teema perekoolis on vägivaldsusest, see on nagu käibesõna juba oma teemale kaalu lisamiseks, mis ei pruugi üldse tõde olla.
Kui bioloogiline isa külastab aastas 2 korda, ei tee lastega mitte midagi ja veedab selle aja lastele kallitest inimestest halba rääkides, siis sa arvad, et selline isa on vajalik? Isa kes ei ole KUNAGI lastega midagi teinud ka kooselu ajal? Kes on füüsiliselt ja emotsionaalselt laste vastu vägivaldne? See ei ole “kibestunud” ema jutt,vaid faktid ja ülestunnistused kohtust! See probleem ongi laialt levinud ja mitte ainult naiste vastu suunatud. See on suur probleem ja seda tuleb teadvustada. Minu elu oleks 100x lihtne, kui ma saaks ka vahel ilma lasteta aega veeta ja nende bioloogiline isa nende elus osaleks. Tõesti oleks kahe käega selle poolt,kui teise poole käitumine oleks inimlik. Kahjuks see olukord nii ei ole ja kui sinu ja teiste “eitajate” jaoks see on kius, valetamine ja mis iganes veel, siis las olla. Mina teen kõik, et oma lapsi kaitsa ja seda ka juhul, kui ohuks on teine vanem. Ütlen veel lisaks, et tegemist ei ole ainult minu arvamusega, et teine pool on ebaadekvaatne, vaid ka mitme professionaali ????
See on puhas manipuleerimine, sest kui isa ei külasta on häda ja kui külastab, siis on ka häda. Kui isa ei külasta, st teda ei olegi oodatud külastama. Vägisi ei saa külastada.
Kui sa väidad nagu selline isa ei olegi vajalik, siis sa otsustad oma ebaõnnestunud mehevaliku pärast lapse tuleviku ja tegemist on VAIMSE VÄGIVALLAGA lapse suhtes sinu enda poolt. Eriti veel kui teha lapsele võõras mees tema vanemaks…
Eesti kohus on alati naiste poolt, selge see.
Aga sa oled ju metsikult kibestunud ja ei armasta ka oma last, vaid kasutad teda kättemaksmiseks. Lapsest ei hooli sa mitte kuidagi. Lihtsalt kaks halba inimest said lapse…
Mis sul viga on? Sa ei saa üldse loetust aru või oled lihtsalt rumal. Kibestunud oled millegipärast siiski sina.
Lapsed kasvavad väga ruttu suureks ja elu läheb edasi. Milleks siis exid jalgelevad nii palju omavahel kui suhe on ammu lõppenud ja kaklejateks on millegi pärast alati naised. Said mehest lahti – tore, mees last vaatamas ei käi – tore. Aga ikka ei ole rahul, ikka on vaja tülitseda, st tegemist ongi kibestumisega, sest ilma tülitsemiseta ei oska ka olla.