Jah kohtunik, mina, vanevanemad, laste esindaja, psühholoog, terapeut ja 3 lastekaitset eksivad ja sinul ja bioloogilisel isal on õigus.
Milleks selline hulk abiväge? Laste isa on käinud 4x kolme aasta jooksul külas, mis ta siis nii hullu jõudis korraldada selle ajaga? Ei saagi aru, kas probleem on selles, et ta külas ei käi, või selles, et mõnikord ikka käib.
Kui kohtus määrata suhtluskorda, siis automaatselt sekkub kohalik lastekaitse, kes üritab kaitsta laste heaolu ning laste esindaja määratakse riigi poolt, et kaitsta laste õiguseid juriidiliselt. Lastekaitseametnik on 3 korda vahetunud. Vanemale lapsele pakkus vald teraapiat ja psühholoogi tuge seoses ATH-ga ja et teha kindlaks lapse enda tunded/arvamus/hirmud. Olen vastu võtnud kõik abi, mis on välja pakutud ja mis võiks aidata lapsi.
Ütlen veelkord, et saan enda emotsioonid kõrvale jätta, kui lastel oleks teise vanemaga lähedane ja turvaline suhe. Lapsed ei ole kordagi alates tema lahkumise päevast tema kohta küsinud ega teda näha soovinud. Ka lahkumise alguses,kui meie omavaheline pinge ei olnud nii halb. Saan aru, et minu ees lapsed veel ei väljenda seda äkki,aga nad ei ole ka seda teinud teistele oma peres. See ei ole ju tavaline? Samuti ei ole ka probleem, et isa kohtub lastega 2x aastas,kui see aeg on lastele tore ja meeldejääv. Lähedase suhte loomiseks/hoidmiseks ei pea isa nende elus 7 päeva nädalas olema. See oleneb selle aja veetmise kvaliteedist ja sellest kas isa teeb endast oleneva, et koos veedetud aeg pakub ka lastele midagi. Asi ei ole rahas,vaid tegevustes. Ei ole nõus olukorraga,kus isa ei järgi ühtegi ettekirjutust ja isegi mitte nõudeid,mille ta ise on esitanud.