Laste isa peale kohtumääruse saamist (ema sai ainuhoolduse) ütles lastele et enam ta neid ei vōta ja ühtegi enda ostetud asja ei anna kaasa emajuurde jne. Isa pole huvi näidanud üles kolm nädalat kui varasemalt suheldi iga teine nädal. Nüüd kavatseb laste jōulutraditsioonid rikkuda kiusupärast ja lapsi mitte lubada vanavanemate juurde, kuigi lapsed iga aasta ootavad seda. Lapsed isaga kohtuda enam ei soovi, kuna ähvardamine on oma töö teinud. Samuti see et isa seab piiranguid vanavanematele (enda omadele) kes on laste endi jaoks üliolulised.
Lapsed minna ei soovi isaga , seda enam et teavad et isal on plaanis nende jōulupidu niiöelda rikkuda. Suurem kardab ka isa ähvardusi (lemmikloomad magama panna ja mänguasjad pōletada). Kas mul on ōigus keelduda lapsi üle andmast kuigi suhtluskord näeb ette, kaitstes laste huve seda enam et lapsed kardavad isa.
Ootan kogemusi mitte arvamusi.
Teema: Suhtluskorra eiramine
Ei ole kogemus, aga isa ju nii või naa rikub suhtlemiskorda st. ei võta lapsi lepitud aegadel ja siis nüüd tekkis huvi laste vastu? Mina ei annaks, ausalt. Et kui on kohustus võtta lapsi – siis on ei, aga kui saab keerata – siis tuleb kohe õigusi nõudma.
Sõltumata sellest, kas sul on selleks seaduslik õigus või mitte, on selles olukorras ilmselge, et pole muud võimalust kui keelduda. Kuidas saaks ükski ema anda lapsed inimese hoolde, keda nad headel põhjustel kardavad ja kes neid vägivallaga ähvardab?
Ma ei ole jurist ega tea, kuidas sellises olukorras kõige targem käituda on. Aga sinu asemel kirjutaksin viivitamatult e-maili kohalikule lastekaitseametnikule. Paluksin kohtumisaega, et küsida nõu, kuidas tekkinud olukorras käituda. Ühtlasi paneksin kirja, et kuni laste huvides on lahendus leitud, oled nende ohtu seadmise vältimiseks sunnitud vähemalt ajutiselt suhtluskorra täitmisest keelduma. Tood selgelt ja emotsioonideta välja konkreetsed põhjused:
– Isa on mitu nädalat järjest suhtluskorda eiranud – sellepärast oled teinud lastele juba muud plaanid pühadeks. Juurde konkreetsed kuupäevad, millal isa oleks pidanud lastega kohtuma, aga jättis tulemata.
– Isa on vaimselt vägivaldne ja on lapsi ähvardustega traumeerinud: lemmikloomade tapmine, mänguasjade põletamine. Võimalikult konkreetselt, millal ja millega ähvardas.
– Lapsed ei soovi isaga kohtuda, sest on hirmul. Kuidas konkreetselt lapsed oma tundeid väljendasid?
– Kui on veel midagi, lisad juurde.
Vanavanematega räägiksin ka. Lisapingete vältimiseks lepiksin sellega, et sel aastal lapsed nendega jõulude ajal ei kohtu. Aga ütleksin vanavanematele selgelt, et hindad neid väga, et lapsed armastavad ja igatsevad neid, et niipea kui lõppeb survestamine nende poja poolt, ootad neid väga teie ellu tagasi. Lastele selgitaksin samuti, et sel aastal pole võimalik vanaema-vanaisale külla minna, aga see on ajutine.
Laste isa peale kohtumääruse saamist (ema sai ainuhoolduse) ütles lastele et enam ta neid ei vōta ja ühtegi enda ostetud asja ei anna kaasa emajuurde jne. Isa pole huvi näidanud üles kolm nädalat kui varasemalt suheldi iga teine nädal. Nüüd kavatseb laste jōulutraditsioonid rikkuda kiusupärast ja lapsi mitte lubada vanavanemate juurde, kuigi lapsed iga aasta ootavad seda. Lapsed isaga kohtuda enam ei soovi, kuna ähvardamine on oma töö teinud. Samuti see et isa seab piiranguid vanavanematele (enda omadele) kes on laste endi jaoks üliolulised.
Lapsed minna ei soovi isaga , seda enam et teavad et isal on plaanis nende jōulupidu niiöelda rikkuda. Suurem kardab ka isa ähvardusi (lemmikloomad magama panna ja mänguasjad pōletada). Kas mul on ōigus keelduda lapsi üle andmast kuigi suhtluskord näeb ette, kaitstes laste huve seda enam et lapsed kardavad isa.
Ootan kogemusi mitte arvamusi.
Võta ühendust lastekaitsega ja küsi nõu. Antud kirjelduses tundub kuidagi, et ka sina ajad kiusu. Ehk ma eksin, nii et küsi täpselt järgi mis õigused sinul on. Isa mitte ei riku midagi ära, vaid pakub võimalusi. Kuidas saab ärarikkuda midagi, mida pole mujal olemas kui sinu kujutluses. Kui isa võtab lapsed ja korraldab midagi, mis lastele pole huvitav, siis on see tema vastutusalas. Kui see pole midagi kriminaalset, on isal õigus seda teha. Samamoodi võid sina ka laste vaatekohast teha midagi, mis rikub nende elu ära ( peavad näiteks tuba koristama). Rikutud on asi ikkagi siis kui tahtlikult on tehtud midagi, mis on seadusega keelatud. Nii et kindluse mõttes peab nõu seadust tundvate inimestega, et sinu enda tegevus ei tunduks kiusuna.
Esiteks – suhtluskorda ei määrata selleks, et kohustada isa lastega kohtuma, vaid et isal oleks õigus/võimalus lastega kohtuda. Seega kui isa ei soovi lastega kohtuda, siis ta ei riku suhtluskorda. Suhtluskorra rikkumine oleks, kui isa hakkab suvalisel ajal nõudma lastega kohtumist või kui sina takistada suhtluskorras määratud ajal isal lastega kohtumist.
Mis puudutab vanavanematega suhtlemist – lapsed võiksid vanavanematega otse suhelda, isa vahenduseta. Kui vanavanemad soovivad muidugi. Aga isaga samaaegselt neid vanavanemate juurde ei saadaks, kui tõesti suhted nii kehvad.
Suhtluskorra eesmärk on tagada lastele ja vanemale võimalus üksteisega kohtuda nii, et 1. lapsi kasvatav vanem ei tohi takistada 2. et kohtumised ei segaks laste tavapärast elu (kui on selliseid probleeme, nt kes võtab lapse lasteaiast ära kuni vägivaldse vanemani, et vaja lastekaistetöötaja juuresolekul kohtuda).
Suhtluskord eelkõige kohustab last igapäevaselt kasvatavat vanemat võimaldama kohtumist ja samas seab paika teise vanema õigused, et kui tihti ja millal tal üldse on õigus kohtumist nõuda.
Suhtluskord suhtluskorraks, ma pöörduks politseisse kui teine vanem (või ükskõik, kes) lubaks laste lemmikloomad magama panna ja mänguasjad ära põletada. Lastel ei ole turvaline sellise inimesega koos.
Eeldan, et isa on inimene, kellega sa varem lausa voodis olid ja tundub mitu korda. Edasi tundub, et antud isa sai rängalt haiget. Mis viis sind kohtuni ainuhooldust taotlema?
Isa on praegu ise olukorras, kus vajab abi, sina ainutse edasi, seda sa ju taotlesidki, mis siin ikka nutta. Täiesti vôimalik, et isa lõikabki valuga toimetulekuks lapsed elust välja, tema õigus.
Jurist: avada tuleb etoimikus lepitusmenetluse alustamise taotlus. Kohtunik kutsub teid siis laua taha ja arutab, miks olukord selliseks on kujunenud. Alles seejärel on õigus keelduda laste üleandmisest. Lapsi on õigus eemal hoida, kui on reaalne oht elule ja tervisele.
Lastekaitseametnikuga võid arutada, aga mingeid siduvaid hinnanguid ei saa. Sul oli ju lastele määratud advokaat ka? Kirjuta laste isale e-mail laste üleandmise kohta ja cc adv ja lastekaitse ametnik. Kiusu ei tasu ajada ja laste tujusid ka mitte arvestada, kui nad alla 10 a.
Said ainuhooldusõiguse ja nüüd nutad perekoolis, et laste isa enam lapsi enda juurde ei võta. Palju õnne sulle- isal muide ei olegi enam kohustust lastega suhelda. Kohustus elatist maksta on tal endiselt.
Miks sa ainuhooldusõigust taotlesid? Teie elukohtadel on suur vahemaa? Pidi mõjuv põhjus olema, et ainuhooldusõiguse kätte said. Kui isa aga juba varem ei osalenud või ei soovinud laste elus osaleda, siis isiku- ja varahoolduse täielik üleandmine sulle on mõistlik lahendus.
Aga nüüd kui sul on ainuhooldusõigus, saad kõik lastega seotud otsused teha ise. Tahad vanavanemate juurde saata ja kui vanavanemad ka neid näha soovivad- saada siis. Mis teil sellest laste isast? Kui sul ja laste isal on erinevad perekonnanimed, saad laste perekonnanime ära muuta. No ja muud boonused. Palju õnne!
Mina ei saa aru, miks sa ise lastega nende vanavanemate juurde ei lähe? Oma lapse lihased vanavanemad. Mina helistaksin, lepiksin kokku ja koku lepiksin ka selle, et selleks päevaks exmeest tema vanemad ei kutsu.
Tausta ei tea aga tundub, et kiusu ajamine on siin ikka kahepoolne. Ei saa aru mida siin nutta :)))
Kui Sul on ainuhooldusõiguse, siis otsustad Sina ainuisikuliselt, kuhu ja kellega Sa enda lapsed lubad või mitte. On Sul ikka ainuhooldusõigus? Või on tehtud elukohamääramine vms? Teeks esmalt terminid selgeks, sest praegu tundub, on midagi tõlkes kaduma läinud. Minul konkreetselt on enda lapsele ainuhooldusõigus ja ma ei pea enda last laskma mitte kuhugi, mitte kellegagi ega mitte millalgi. Kogu õigus otsustada ja vastutada on mul. Vägivaldse ja manipuleeriva inimese juurde ma loomulikult enda lapsi ei laseks. Ja kuna minu lapse isa oli konkreetselt vägivaldne, siis sellise jutu peale oleksin mina teinud politseisse avalduse.
Ei saa teemaalgatusest aru – mees ei taha lapsi enda juurde võtta, aga samas süüdistaks sind, et kui sa lapsi ei anna, siis rikud suhtluskorda? Kas ta siis tahab lapsi võtta või mitte?
Kui suhtluskord on kohtu poolt määratud, siis saab suhtluskorras muudatusi teha ainult kohus, lastekaitsespetsialist kohtu kehtestatud suhtluskorda muuta ei saa. Lastel ei ole kohustust eraldi elava vanemaga suhelda, seega kui lapsed reaalselt ei taha minna, siis ei saa sundida.
Pigem pöördu kohtu poole. Kui isa päriselt ka lapsi selliselt ähvardab, siis tuleks siin võib-olla hooldusõigusele lisaks piirata ka suhtlusõigust. Kuigi tundub tõesti, et midagi on siin rääkimata või valesti, sest ilma mõjuva põhjuseta vanema hooldusõigust ei piirata, kui sa tood veel välja, et varasemalt suhtles isa lastega regulaarselt ja normaalselt. Oled sa kindel, et sul on ainuhooldusõigus, mitte otsustusõigus laste viibimiskoha, tervise jne küsimustes?
