Esileht Pereelu ja suhted Suhtumine ämma

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 48 )

Teema: Suhtumine ämma

Postitas:
Kägu

Ma olen abielus 25a. Seega juba vana. Mis aga pole muutunud, on suhtumine ämma. Sama selline distants, selline viisakas pinge nagu noorena oli.
Kas teil on ka nii, või on ämm saanud omaks inimeseks.
Ärge ainult arvake et see mingi probleem mul oleks. Kirjutasin niisama, lihtsalt ühe mõttena.

+15
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oleneb ämmast. Minu ämm on selline sätitud-mukitud-sale prouake ja enda arust ka maailma kõige targem inimene. Minul on sellest kõigest kama kaks. Loomulikult on ämm mulle öelnud, et võiksin end käsile võtta. See pole mulle meeldinud, see kriitika. Seega ei, minu ämm ei ole mulle nagu oma inimene vaid selline harva talutav kriitiline daamike, keda viisakusest ikka taluma peab, aga suhtlema ei kipu. Õnneks on ämm ka aru saanud, et ma ei ole ega hakka olema nagu tema tahab. Seevastu teiste poegade (ämmal on kolm poega) naised on ämmale väga meelt mööda.

+13
-14
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu ämm oli väga tore ja kodune, kahjuks ta suri.

+12
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma olin väga noor, kui abiellusin, alla 20. Teadsin juba varem, et ämm ei tulnud hästi toime oma nelja lapse kasvatamisega, lapsed kasvasid küll sugulaste juures, küll internaatkoolides. Ometi suhtusin kohtumisse ämmaga ootusärevalt ja lootusrikkalt, naiivse noorena mõtlesin, et teen omalt poolt kõik ämmaga headeks suheteks. Esimest korda kohtusin ämmaga meie pulmas, kuhu ta tuli, kaks kätt taskus, pisikese sümboolse kingiga, ilma, et oleks meile mingitki abi pakkunud pulmade ettevalmistamisel. Minu suureks hämmelduseks tegi ta mulle samal päeval selgeks, et tema meie elus mingil viisil osaleda ei soovi ega tulevasi lapselapsi hoida aidata ei kavatse. Esmasest šokist ülesaanuna võtsin end kokku ja otsustasin, et olgu siis nii! Järgmisel korral kohtusin ämmaga 15 aastat hiljem, tema vanema poja matustel. Mul oli temast kahju ja avaldasin kaastunnet, aga meie suhted ei muutunud. Kolmas kohtumine toimus veel 15 aastat hiljem ämma enda matustel. Selle 30 aasta jooksul ei soovinud ämm minuga ise kohtuda ega mina temaga. Olin ammu leppinud, et mingit ämma mul reaalselt ei ole, on vaid nimi. Oma meest ma loomulikult ei keelanud tema emaga suhtlemast. Lisan veel, et mul on kaugõppes omandatud ülikooliharidus, 3 last üles kasvatatud, kena kodu loodud ja ainus abielu õnnelik.

+11
-17
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oleneb ämmast. Minu ämm on selline sätitud-mukitud-sale prouake ja enda arust ka maailma kõige targem inimene. Minul on sellest kõigest kama kaks. Loomulikult on ämm mulle öelnud, et võiksin end käsile võtta. See pole mulle meeldinud, see kriitika. Seega ei, minu ämm ei ole mulle nagu oma inimene vaid selline harva talutav kriitiline daamike, keda viisakusest ikka taluma peab, aga suhtlema ei kipu. Õnneks on ämm ka aru saanud, et ma ei ole ega hakka olema nagu tema tahab. Seevastu teiste poegade (ämmal on kolm poega) naised on ämmale väga meelt mööda.

miks sa ei võta ennast käsile siis? arvad, et oled paks ja lodev ja kõik peaksid aktsepteerima sina sellisena v?  ämm, vanem inimene suudab end trimmis hoida ja sina ei suuda v? mulle ka selline lodevusehunnik ei meeldiks!

+14
-38
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma olen abielus 25a. Seega juba vana. Mis aga pole muutunud, on suhtumine ämma. Sama selline distants, selline viisakas pinge nagu noorena oli.

Kas teil on ka nii, või on ämm saanud omaks inimeseks.

Ärge ainult arvake et see mingi probleem mul oleks. Kirjutasin niisama, lihtsalt ühe mõttena.

ämmaga saab niikaua rõõmsalt lobiseda kui asi puudutab tema poega. see on omamoodi huvitav, et kaks naist kes armastavad sama meest, suhtuvad ometi sellesse mehesse täiesti erinevalt. ühe naise poolt kuulub sellele mehele tingimusteta armastus, teise naise puhul on aga kõrgendatud ootused ja nõudmised. olen ise juba ämma eas ja pojal esimesed pruudid peetud. mul on pruutidele ainult üks tingimus: hoidke mu poega niihästi nagu mina olen hoidnud. kuna ühestki pruudist veel naist pole saanud, siis pole ma oma mõtet välja öelnud. selge on see, et olen oma poja selja taga niikaua kui ma elan.

+14
-13
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Eksämmaga oli mõnus,vaba ja soe suhe. Sain temaga vast isegi paremini läbi kui oma emaga. Kahjuks üsna peale meie lahkuminekut ta suri.

Praeguse ämmaga küll suhtleme aga ei ole lähedased. Ta ei ole tüübilt “minu inimene”, on külm ja kauge. Mingeid konflikte ei ole aga lähedust ka ei tunne.

+15
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu ämm on tegelikult tore inimene, aga minu jaoks väsitav. Ta armastab väga lobiseda, mina aga olen pigem kinnine ja ei viitsi meie pereelu pisiasjadest rääkida, mis teda aga väga huvitaks. Varem pommitas ta mind pikkade telefonikõnedega, kus mina olin siis enamasti kuulaja rollis (ise tegin midagi muud sel ajal ja ümisesin aegajalt vastu, et ah nii, kas tõesti jms.). Nüüd ta enam nii tihti ei kontakteeru, vist on aru saanud, et minust talle head lobisemispartnerit ei saa. Muus osas pole ka temaga erilist sidet tekkinud – mul ei ole tema vastu midagi, aga ta pole ka nö “minu inimene”, kellega ma ennast igas olukorras vabalt ja hästi tunneksin.
Minu seisukoht on selline, et ämma, nagu ka teisi sugulasi (va meest muidugi), ei saa me ise valida ja on puhas õnneasi, kas me nendega inimesena sobime või mitte. Ja kui ei sobi, ei ole vajadust ka ülemäära palju suhelda.

+19
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma olen abielus 25a. Seega juba vana. Mis aga pole muutunud, on suhtumine ämma. Sama selline distants, selline viisakas pinge nagu noorena oli.

Kas teil on ka nii, või on ämm saanud omaks inimeseks.

Ärge ainult arvake et see mingi probleem mul oleks. Kirjutasin niisama, lihtsalt ühe mõttena.

ämmaga saab niikaua rõõmsalt lobiseda kui asi puudutab tema poega. see on omamoodi huvitav, et kaks naist kes armastavad sama meest, suhtuvad ometi sellesse mehesse täiesti erinevalt. ühe naise poolt kuulub sellele mehele tingimusteta armastus, teise naise puhul on aga kõrgendatud ootused ja nõudmised. olen ise juba ämma eas ja pojal esimesed pruudid peetud. mul on pruutidele ainult üks tingimus: hoidke mu poega niihästi nagu mina olen hoidnud. kuna ühestki pruudist veel naist pole saanud, siis pole ma oma mõtet välja öelnud. selge on see, et olen oma poja selja taga niikaua kui ma elan.

Nagu minu ema esimene ämm oli talle öelnud- tütrele meest alati, pojale naist ei iialgi.

Mul oma eelmise ämmaga oli mõnus läbisaamine. Mees aga suri ja siis nägin ära selle pere tõelise palge. Surma hetkest muutus kõik rahaliseks väärtuseks. Olen aru saanud, et kui ei oleks olnud nende poega, poleks ma selle perega iial kohtunud, niivõrd erinevad on meie arusaamised elust ja väärtustest. Mehe eluajal ma seda ei märganud.

Praeguse ämmaga saan läbi muidugi, aga nii nagu sa ütledki, poeg on vahel. Ja eksnaine, kes ei ole mehe ema nende kooselu ajal sallinud ja temaga siis ka eriti suhelnud, nüüd aga nii mehe emale kui õele sõbrannat mängida üritab.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Oleneb ämmast. Minu ämm on selline sätitud-mukitud-sale prouake ja enda arust ka maailma kõige targem inimene. Minul on sellest kõigest kama kaks. Loomulikult on ämm mulle öelnud, et võiksin end käsile võtta. See pole mulle meeldinud, see kriitika. Seega ei, minu ämm ei ole mulle nagu oma inimene vaid selline harva talutav kriitiline daamike, keda viisakusest ikka taluma peab, aga suhtlema ei kipu. Õnneks on ämm ka aru saanud, et ma ei ole ega hakka olema nagu tema tahab. Seevastu teiste poegade (ämmal on kolm poega) naised on ämmale väga meelt mööda.

miks sa ei võta ennast käsile siis? arvad, et oled paks ja lodev ja kõik peaksid aktsepteerima sina sellisena v? ämm, vanem inimene suudab end trimmis hoida ja sina ei suuda v? mulle ka selline lodevusehunnik ei meeldiks!

Sest see on minu asi, milline ma olla tahan. Tahan olla paks, siis olen paks. Ämm on mul jah esimene, kes sellest juttu tegi. Ükski teine sõber ega tuttav pole midagi maininud. Muuseas, ämm ei saa ka sellest aru, et tema pojale meeldivad paksemat sorti naised.

+24
-12
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Saan ämmaga hästi läbi, eks eriarvamusi on, aga üldiselt lähen tema koju nagu enda koju. Ei kujuta vist ette, et ise oma miniatel laseksin oma majapidamises nii vabalt toimetada. Häirib veidi see, et eelistatakse teist poega ja tema peret, ta ise sellest aru ei saa, aga nii muigama ajab ning vahest on mul oma mehest kahju. Perekondlikud üritused käivad meil teise poja (õigemini tema proua) taktikepi all, vahel olen tahtnud öelda, et miks sa minu/meie arvamust küsid, et igal juhul juhindud ju ainult teiste soovidest, aga tühjast pole mõtet tüli teha. Iseenesest oleme ämmaga väga erinevad inimesed, aga mõlemad head suhtlejad, eks seetõttu suuremas plaanis klapimegi.

+11
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oleneb ämmast. Minu ämm on selline sätitud-mukitud-sale prouake ja enda arust ka maailma kõige targem inimene. Minul on sellest kõigest kama kaks. Loomulikult on ämm mulle öelnud, et võiksin end käsile võtta. See pole mulle meeldinud, see kriitika. Seega ei, minu ämm ei ole mulle nagu oma inimene vaid selline harva talutav kriitiline daamike, keda viisakusest ikka taluma peab, aga suhtlema ei kipu. Õnneks on ämm ka aru saanud, et ma ei ole ega hakka olema nagu tema tahab. Seevastu teiste poegade (ämmal on kolm poega) naised on ämmale väga meelt mööda.

miks sa ei võta ennast käsile siis? arvad, et oled paks ja lodev ja kõik peaksid aktsepteerima sina sellisena v? ämm, vanem inimene suudab end trimmis hoida ja sina ei suuda v? mulle ka selline lodevusehunnik ei meeldiks!

Sest see on minu asi, milline ma olla tahan. Tahan olla paks, siis olen paks. Ämm on mul jah esimene, kes sellest juttu tegi. Ükski teine sõber ega tuttav pole midagi maininud. Muuseas, ämm ei saa ka sellest aru, et tema pojale meeldivad paksemat sorti naised.

Sa ei vasta ämma ootustele. Ükski ämm ei taha(ks), et tema poeg toob paksu naise majja.

Iga inimese asi, mlline ta on. Sina oled selline, ämm on teistsugune. Sinu arvamus ei pruugi muutuda ja ämma oma samuti mitte. Aga su mees, tema arvamus võib ühel hetkel küll muutuda. Saab roosamanna otsa ja hakkavad ka kõhnemad naised meeldima (PS., ära oma mehe juttu tõena võta- et selga ronida saaks, on nad võimelised mis iganes ilusat juttu kokku rääkima).

+6
-36
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olin ämmale ebameeldiv inimene ( kritiseeriti, räägiti taga ) 37 aastat kuni lahutasime, sest mees leidis 16 a noorema. Aga nüüd olen ma ex-ämma jaoks ainus ja parim minia .  Uut “miniat” ei tolereerita j isegi ei räägita temaga. Ei ole alati need eksnaised süüdi, et uut miniat ei armastata.

+18
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

hoidke mu poega niihästi nagu mina olen hoidnud.

Et hakake talle emaks ühesõnaga … kummaline soovitus.

+22
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuigi mu ämm ajab mind teatud asjades tihtipeale jumala närvi (ta ei oska elada, rahaliselt hakkama saada), on mul suhtlus temaga siiski hea ja oma tüübilt on ta täitsa ”minu inimene”. Kindlasti suhtlen ma temaga rohkem kui ta enda poeg (ehk siis minu abikaasa, keda ka ärritavad ema ”halvad otsused” ja abitus elus) ja tihtipeale tunnen kaasagi talle.

+12
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ükski ämm ei taha(ks), et tema poeg toob paksu naise majja.

Loll jutt. Paksud ämmad on ka olemas, muide.

+20
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas teil on ka nii, või on ämm saanud omaks inimeseks.

Minul on ämma suhtes lugupidamist täpselt sama palju, nagu iga hea inimese vastu. Palju. Samas pole ta absoluutselt minu inimene. Oleme peaaegu täielikud vastandid. Väldin temaga koosolemist maksimaalselt, samas väga innustan oma meest tema juures käima ja aitama jne.
Vaevu jään elama, kui ta kord aastas meile tuleb lõunast ja jääb kuni hommikuni. See on tõsine pingutus. Tema lauakombed, tema arusaamatud kommentaarid – alati ülipositiivsed, tema lõpmatu abipakkumine.
Olen tema seikasid ka PKs kirjeldanud ja sain vastuseks, et inetu on vanadusnõdra inimese kohta nii rääkida. Ta pole kaugeltki ei vanadusnõder, vaimupuudeline ega vaimuhaige. Töötab vastutusrikkal ametikohal ja aju lõikab nagu kuum nuga läbi sulavõi. Olen kõrvalt näinud tema juhitud virtuaalkoosolekuid – ta on nagu raudrusikas – konkreetne ja detailne.

Tal lihtsalt on minu jaoks täiesti talumatud kodused käitumisviisid, tema sisseharjunud pereringis kasutatav käitumismuster selline igavesti kilkava maailma avastava neiu oma – mõni ime, ta oli 15. eluaastast abielus.

Kaks juba varem siin kirja pandud näidislugu panen taas kirja.
Ämm meil. Mina korraks toimetan midagi maja teises otsas. Äkki kuulen ämm peenikese häälega hüüdmas: “Kägu (minu nimi siis), Kägu, Kägu!!! Tule siia! Tule vaata!!! Tule vaata, Kägu!” Jooksen mina siis kohale, mõeldes, et mingi ilge jama on, ämm osutab meie kassile, kes magab diivanil: “Vaata! Vaata! Kiisukene magab! Kiisukene tudib!” ( F, ma tean, see on meie kass, ma tean, et meil on kass ja ma tean, et ta aegajalt magab)
Teine lugu on veel lühem. Kui me oleme tema juures ja sööme, siis ta korjab pärast meie taldrikud kokku ja lakub neid. Kui huvitav jutt on pooleli, siis lakub kohe seal sünnipäevalaua ääres, külaliste ees. Ja ei, ta ei ole vaesest perest 🙂

+28
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

oleme ämmaga selles mõttes vist lähedased, et kui tülitseme, siis kirglikult ja kui lepime, siis kallistame. Ise võin kiruda,aga teistel suvakatel ei luba 😀

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

hoidke mu poega niihästi nagu mina olen hoidnud.

Et hakake talle emaks ühesõnaga … kummaline soovitus.

kas inimest hoida ja kalliks pidada tohib ainult lihane ema v?

+2
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul on vedanud, mul on väga hea ämm. Me ei ole kordagi tülitsenud, me kuidagi klapime hästi.

+11
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on armas ämm, lastele tore vanaema. Me ei topi oma ninasid liigselt teineteise eludesse, elame ka teine teises Eesti otsas, aga kohtudes on alati mõnus ja pingevaba olemine, sarnased huvid (loodus, matkamine, teater, lugemine jne) ja ellusuhtumine on ka, nii et kohe üldse ei kurda.

+11
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu ämm (juba 25 aastat) ei ole kindlasti halb inimene, kuid väga vähesed oskavad temaga suhelda. Mina ei oska.

Tal ei ole lähedasi sõpru ega kolleege, oma kahe pojaga suhtleb ta minimaalselt. Miniad talle ei meeldi, kuigi ta on nendega üldjuhul viisakas.

Ta on väga lugenud inimene ja temaga võib intellektuaalset  vestlust arendada. Tema maailmavaade on huvitavalt enesekeskne ja ta ei tee ühtegi liigutust mis ei ole talle kasulik. Ta ise kutsub seda mina-pildi peegeldamiseks, ta on erialalt psühholoog.

+10
0
Please wait...

Postitas:
Amatöör

Ma ei kasuta sõna “ämm”, ütlen mehe ema, kuna ämmal on selline halvamaiguline sõna. Saame väga hästi läbi, kui külla läheme, siis joome ämmaga mõnuga vahuveini ja jutustame. Mees ja lapse peavad ise hakkama saama.

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mind ei seeditud mehe suguvõsas paljude poolt, arvan. Aga noore ja naiivsena ei osanud seda hetkes siis aimatagi. Eks paljud tükid on ka aastaid hiljem koku pandud ja pilt suurem saadud. Imelik, et nii oli, kui mõelda. Olin noor, tagasihoidlik, ei joonud ega pidutsenud, ei suitsetanud, lapsi enne polnud, tööl käisin. See, mis selgeks sai, oli see, et ämma ma pelgasin, oli võimukas ja sõimas ka ja õiendas, torkas ja süüdistas, kirus taga ka. Kõigesuurem viga oli see, et alles õppisin süüa tegema, aga sellepärast ju nii ei suhtuta noorde inimesse. Mehe õde ja vennanaine ei suhelnud minuga üldse, vuhisesid mööda, kui külaskäigud olid, mina olin siis 20+, nemad 35+. Näod olid kurjad ja tõsised, kui midagi rääkisid, siis teistega, mind nagu ignoreeriti. Ükskord ma tulin ootamatult töölt ja nad olid meil, mees oli kodus ja kaks naist olid köögis, mul olid eilsest seenepirukad laual, ilmselt kõvaks natuke läinud. Juba uksel kuulsin, kuidas nad naersid ja rääkisid nendest ja kui kööki astusin, siis üks nuusutas seda krimpsus näoga ja teine naeris, nagu nalja tegid seal. Pärast mehele rääkisin, tema ütles, et ma kujutavat ette.

Oma õega rääkis ämm mind ka vist pidevalt taga. Sest kahet korda kuulsin ise pealt. Üks oli lapsevoodi ostmise teema, kus kuulsin, kui ämma õde ütles ärritunud häälega, et miks sina talle pead ostma, ostku ise. Kuid ämm ise pakkus välja, et tema ostab meie esimesele lapsele ise pulgelise voodi, mina poleks seda küll ise küsinud. Selliseid asju ilmus aja jooksul ikka välja, ja veel aastaid hiljemgi, mida poleks suutnud uskudagi üldse, millist viha minu peale kanti.

Pealegi ei meeldinud ämmale minu harjumused ja isegi see, mida ma oma palga eest toidukraami ostan, lkuigi ma ostsin omale meelepärast haruharva, rasedana mõne õunakompoti purgi või õunakaste, see oli juba siis olemas poes või merevaiku juustu, mis ka olemas oli siis. Neil seda ei söödud ja polnud ka ostetud ja selle eest sain ma ikka ümber nurga ja otse kuulda kostitamist. Ka minu söömine ei meeldinud, kui ta arvas, et ma palju võtan, aga siis ma sõin vähe ja polnud kunagi selline, kes teiste eest midagi ära sööks. Võisin ka võid leiba ja teed süüa ja kohe kõhu täis, aga kord oli sellepärast ka pahandus. Hakkasin tööle minema ja sõingi seda võid-leiba ja musta teed. Tahtsin ämmale midagi head öelda ja ütlesin, et ka nii on hea süüa, kui leib on veel värske. Tema oli imeliku näoga ja ütles, et hea küll, aga ära siis kogu leiba ka ära söö. Ma olin siis ülipeenike. Ma hakkasin salaja sööma, et ta ei teaks. Töö juures ja ka poest tulles oli üks vana majakoht võsa sees, kus vundament oli olnud ja seal ääre peal sõin mõned korrad saia ja keefiri sellest kolmurksest pakist, mis oli 0,5 l.

Ju noor kena elukibestumuseta naine tekitas vanaeitedest kadedust, selle ussitasidki.

+9
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu ämm ütleb, et on minu näol saanud omale tütre. Ja mina võin öelda, et mul on 2 ema. Kuigi ma saan ka oma emaga hästi läbi ja olen temaga välimuselt väga sarnane, siis ämmaga on meil täielik vaimne üheshingamine. Me oleme olemuselt, eelistustelt ja üldse ellusuhtumiselt väga sarnased.

+13
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oleneb ämmast. Minu ämm on selline sätitud-mukitud-sale prouake ja enda arust ka maailma kõige targem inimene. Minul on sellest kõigest kama kaks. Loomulikult on ämm mulle öelnud, et võiksin end käsile võtta. See pole mulle meeldinud, see kriitika. Seega ei, minu ämm ei ole mulle nagu oma inimene vaid selline harva talutav kriitiline daamike, keda viisakusest ikka taluma peab, aga suhtlema ei kipu. Õnneks on ämm ka aru saanud, et ma ei ole ega hakka olema nagu tema tahab. Seevastu teiste poegade (ämmal on kolm poega) naised on ämmale väga meelt mööda.

Ma oleks sada korda enne ‘sätitud-mukitud-sale prouake’ kui mingi käestlastud lodev paks naine. Ämma suust tuleb sinu suunas TÕDE, mida su silmakirjalikud sõbrad sulle näkku ei ütle (küll aga omavahel räägivad, võid kindel olla).

Teiste poegade naised on ilmselt normkaalus.

Ja tõesti, kriitikat on raske taluda, inimlik värk muidugi…

+4
-23
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul olid ämmaga normaalsed suhted, me respekteerisime teineteist, olles ise siiski küllalt erinevad inimesed. Selline viisakas, võiks öelda heatahtlik suhtlus. Niimoodi arvasin, kuni kuuendal abieluaastal julgesin oma kodu reeglite suhtes kanna maha panna, millest ämm otsustas sajandi tüli üles kiskuda, mille käigus siis muuhulgas selgus, et ta pole mind tegelikult kunagi aktsepteerinud.
Kümme aastat pole ämmaga suhelnud. Ma ei kanna tema vastu mingit viha, loomulikult uurin mehelt, kuidas emal läheb ja utsitan teda emale materiaalset abi pakkuma, aga kohtuda ei soovi temaga enam ealeski. Meest pole muidugi külla minemast takistanud, käib seal vahel koos lastega, aga kuna tal pole ka emaga eriti lähedased suhted ja elame pealegi erinevates riikides, siis on need korrad võrdlemisi harvad.

+4
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mulle tundub, et minu ämm (ma ei kutsu teda nii, vaid “mamma”, nagu me lapsed juba 20 aastat teda kutsuvad) tahaks, et me oleksime lähedasemad. Me oleme sõbralikud ja viisakad, kuid mitte lähedased. Võib-olla on viga minus, et ma ei oska inimestega lähedane olla; aga viisakas olen ma üldjuhul pea kõigiga.
Kuid kindlasti ma austan ja hindan teda. Aga ma ei tuleks selle pealegi, et talle lihtsalt helistada.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oleneb ämmast. Minu ämm on selline sätitud-mukitud-sale prouake ja enda arust ka maailma kõige targem inimene. Minul on sellest kõigest kama kaks. Loomulikult on ämm mulle öelnud, et võiksin end käsile võtta. See pole mulle meeldinud, see kriitika. Seega ei, minu ämm ei ole mulle nagu oma inimene vaid selline harva talutav kriitiline daamike, keda viisakusest ikka taluma peab, aga suhtlema ei kipu. Õnneks on ämm ka aru saanud, et ma ei ole ega hakka olema nagu tema tahab. Seevastu teiste poegade (ämmal on kolm poega) naised on ämmale väga meelt mööda.

Ma oleks sada korda enne ‘sätitud-mukitud-sale prouake’ kui mingi käestlastud lodev paks naine. Ämma suust tuleb sinu suunas TÕDE, mida su silmakirjalikud sõbrad sulle näkku ei ütle (küll aga omavahel räägivad, võid kindel olla).

Teiste poegade naised on ilmselt normkaalus.

Ja tõesti, kriitikat on raske taluda, inimlik värk muidugi…

Tundub et Eestis absoluutselt koige suurem patt on olla ulekaaluline. Voib olla kes iganes, aga mitte ulekaalus… millal see pohimote levima kull hakkas? Ja isiksuseomadused, vaartused, suhtumised jne. pole olulised, peaasi et poleks paks, mahuks sinna BMI sisse… Meest kiidan: ta on julgenud endale naise valida selle alusel, mis talle meeldib…ja see on Eestis suht haruldane…

+21
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu ämm on ka mu kolleeg. Töötame koos ja elame 1km kaugusel teineteisest. Vahest mulle tundub, et teda on liiga palju, et tööl koos ja vaba aeg ka tema juures, aga ta elab üksi (äi suri paar aastat tagasi) ja mul on temast kahju mõeldes, kuidas ta üksi kodus istub – lähen ikka vaba õhtu ta juurde sauna või õhtusöögile või joome niisamma paar koksi vms. Ämm on 61a aga ta lähedased sõbrannad on juba surnud – 2 sõpra ainult on veel, kes külas ka vahest käivad.

Mu ämm on selline, kes meie ellu ei torgi ja hinnanguid ei jaga. Laseb meil ise oma asju teha ja lepib meie otsustega vastuvaidlemata – selles mõttes ma austan teda ja ta on ka kutsutud minu perekonna üritustele. Ise ootab meid alati külla – tema juurde marsin ma koputamata suvalt sisse ja avan ka ise külmkapi ukse, kui midagi ampsata tahan – olen tema juures nagu oma kodus.

Seega meie läbisaamine on väga hea. Ta saab hästi läbi ka oma teise miniaga. Tema kohta on ainult 1 negatiivse asja mulle öelnud (mina olen 13a perekonnas olnud, teine minia 10a olnud). Minu kohta pole mulle ega mehele midagi negatiivset öelnud aga ma usun, et seda vaid sellepärast, et ta on selleks liiga viisakas. Üldiselt on ta minu meelest südamest hea inimene, kes on väga tublid mehed üles kasvatanud – hingelt head inimesed ja selle eest olen ma vast kõige tänulikum – minu mees on tema töö ja vaeva vili.

+20
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 48 )


Esileht Pereelu ja suhted Suhtumine ämma