Palun abi ja ehk oskab keegi midagi soovitada.
Olen suitsetanud umbes 10a. Pikalt olin ka nö peosuitsetaja ehk igapäevaselt ei suitsetanud. Nüüd käsil kolmas rasedus ja asi on suitsetamisega halb. Eelnevate raseduste ajal ei suitsetanud. Oleksin saanud, aga kuidagi tahtejõu ja südametunnistuse piinadega suutsin loobuda. Aasta tagasi katkes rasedus 20.nädalal ja see oli mulle suur trauma. Pärast seda olen olnud igapäevane suitsetaja ja kindlalt pakk päevas. Nüüd on rasedust 6 nädalat ja ei suuda maha jätta. Nii palju olen suutnud, et tõmban kõige lahjemat ja pool pakki päevas. Olen üritanud ka iga päevaga ühe suitsu vähem teha, aga see tekitab iiveldust ja ärevust. Ja täiesti veider ongi see, et kui ma hommikul ei suitseta, siis iiveldab kuni selle ajani, kui ikka suitsu teen (lõuna ajal murdun).
Mul pole varem olnud probleeme maha jätmisega, üldiselt olen ikkagi meelekindel ja nüüd siis olen sellises olukorras. Iga suitsu ajal on süümepiinad….vahel jätan pooleli, aga no siis mingi aja pärast jälle tõmbab selle poole. Ja ma ei pea raseduse ajal suitsetamist normaalseks. Pole midagi koledamat kui suitsetav rase või väikelapsega ema. Ja nüüd karistatakse mind, et olen veel teiste suhtes kriitiline olnud
Teema: Suitsetamisest
Äkki teed aborti? Või mis võimalused sa lapsele kaasa annad?
Mina olin samuti enne rasedust ca 10a suitsetaja. Ikka igapäevane ja pakk päevas.
Esimene rasedus katkes mul 8.ndal nädalal. Jäin kohe uuesti. Süümepiinad olid suured aga täielikult suutsin maha jätta siis, kui olin rase ca 14 nädalat. Kuna ma ka koguaeg vähendasin, kuniks lõpuks oli vaid 2-3 suitsu päevas, käis õnneks mingi klõks peas ära, et ei näinud enam mõttet ka seda paari teha.
Ma ei oskagi kuidagi seletada aga see tuli liigagi kergelt(isegi imestasin) ja isegi puudust ei tundnud.
Võib-olla mängis rolli ka see, et mul tuli üsna varakult kõht ette. Ehk siis reaalsus lõi jalaga näkku. Mul oli ju esimene laps. Pealegi arvasin ka mina(arvan senini), et suitsetav rase on kole ja jube vaatepilt.
Kahjuks hakkasin uuesti tegema siis, kui laps vaevles koolikute käes ja minu närv vastu ei pidanud. Ta oli siis ca 3kuune. Aga koos temaga jalutades ei teinud. Nii palju suutsin ikkq ilma olla.
Sõbranna mul tegi kahe lapsega lõpuni välja. Küll mitte päris pakk päevas aga pool kindlasti.
Ja oma lapsega võrreldes võin ma öelda küll, et tema lapsed on tunduvalt närvilisemad, püsimatud ja mõlemad sündisid väga väikese kaaluga.
Kuna tegelikult on su rasedus alles nii alguses, anna paar nädalat aega ja loodan, et ka sul käib see sama plõks, et suudad päeva pealt maha jätta.
Loobu suitsetamisest oma tulevase lapse tervise ja tuleviku pärast, mitte sellepärast et see on n.ö kole vaatepilt.
Stress, ärevus, ei suuda jne. on kõigest vabandused ja ettekäänded, mida suitsetajad ise endale välja mõtlevad. Tean seda omast käest väga hästi.
Naine, võta ennast kokku! Loobu KOHE ja täielikult! Sa tead, et see on ainuke õige tegu.
Sa ei jää mitte millestki ilma, vastupidi-võidad nii palju. Sinu rasedus mööduks süümepiinadeta, tervislikult ja rõõmsalt.
Sinu väike kõhubeebi sõltub ainult Sinust-palun ära mürgita teda. Ära süüta enam ühtegi sigaretti-see on ainult Sinu enda teha.
Mul tekivad judinad seda lugedes. Sa saad emaks, kuidas sa saad nii egoistlik olla? Jumal tänatud, et sul vähemalt mingid süümepiinad on, võiks siis neist õppida. Siiski aga need ei vähenda seda kahju, mida sa oma beebile teed.
Mul tekivad judinad seda lugedes. Sa saad emaks, kuidas sa saad nii egoistlik olla? Jumal tänatud, et sul vähemalt mingid süümepiinad on, võiks siis neist õppida. Siiski aga need ei vähenda seda kahju, mida sa oma beebile teed.
Need, kes ise ei ole kunagi suitsetanud, ei saagi aru, kui raske reaalselt on seda maha jätta.
Ma ei õigusta seda kuidagi aga tean isiklikult, et egoismiga siin küll mingit pistmist pole.
Need, kes ise ei ole kunagi suitsetanud, ei saagi aru, kui raske reaalselt on seda maha jätta.
Ma ei õigusta seda kuidagi aga tean isiklikult, et egoismiga siin küll mingit pistmist pole.
Ja need, kes pole pidanud 3 aastat proovima ja arstide vahet käima, et rasedaks jääda, ei saa vist ka sellest aru, milline õnn see üldse on emaks saada. Olen ise praegu pärast aastaid viljatuse diagnoosiga elamist lapseootel ja absoluutselt ei tunne kaasa teile suitsetajatele. Ainult teie beebidest on kahju.
Mis saaks veel motiveerivam olla, kui mitte uus elu, mida sa endas kannad. Ja ikka on liiga raske, et maha jätta? Ma paremat põhjust ausõna ei tea.
Mul tekivad judinad seda lugedes. Sa saad emaks, kuidas sa saad nii egoistlik olla? Jumal tänatud, et sul vähemalt mingid süümepiinad on, võiks siis neist õppida. Siiski aga need ei vähenda seda kahju, mida sa oma beebile teed.
Need, kes ise ei ole kunagi suitsetanud, ei saagi aru, kui raske reaalselt on seda maha jätta.
Ma ei õigusta seda kuidagi aga tean isiklikult, et egoismiga siin küll mingit pistmist pole.
Ikka on puhas egoism. Sul oli valik mitte rasestuda ja rahulikult edasi suitseda. Aga sa oma egoismis tahad mõlemat ja siis halad, et oh kui raske on suitsetamist maha jätta. Ja ei jätagi.
Mul tekivad judinad seda lugedes. Sa saad emaks, kuidas sa saad nii egoistlik olla? Jumal tänatud, et sul vähemalt mingid süümepiinad on, võiks siis neist õppida. Siiski aga need ei vähenda seda kahju, mida sa oma beebile teed.
Need, kes ise ei ole kunagi suitsetanud, ei saagi aru, kui raske reaalselt on seda maha jätta.
Ma ei õigusta seda kuidagi aga tean isiklikult, et egoismiga siin küll mingit pistmist pole.
Ikka on puhas egoism. Sul oli valik mitte rasestuda ja rahulikult edasi suitseda. Aga sa oma egoismis tahad mõlemat ja siis halad, et oh kui raske on suitsetamist maha jätta. Ja ei jätagi.
Aga ma jätsin ju ☺️. Oli raske aga lõpuks sain hakkama. Ma ei ole teemaalgataja.
Ma olin ja 10a suitsetaja olnud, kui rasestusin. Nii kui test oli triibuline, viskasin suitsud minema. Jah, käisid aegajalt suitsu isud, aga isudega asi piirdus. Ei tulnud mõttessegi, et süütaks ja kimuks.
Väga jube ikka.
Lapsel isa pole? Või mis ta sellest arvab, et ta last tossutatakse ja ei anta lapsele täisväärtusliku elu kaasa?
Olin ka suitsetaja, nii kui rasestusin, lendasid suitsupakk ja tulemasin prügikasti. Ei teinud aastaid suitsu, kuid hakkasin taas tegema. Tuli mõttesse teine laps saada, nii kui tuli mõte, jätsin ka päeva pealt maha(lapsesaamise soov oli väga tugev motivaator mitte suitsetamisel!), olles mõni kuu olnud suitsuvaba, alles siis jätsin rasestumisvastased vahendid ära. Nüüdseks olen olnud 2,5 aastat suitsuvaba ja see on olnud mu elu parim otsus! Nüüd juba vanus ka sealmaal, et suudan aduda, mis mulje/kahju teeb suitsetav ema oma lastele! Julgen öelda, et ma pole enam nii rumal, et selle vana harjumuse küüsi langeda! Õnneks pole isugi.
Mulle tundub, et teemaalgataja niigi põeb, et ega see hurjutamine siin palju edasi ei aita.
Kuigi tegelikult on õige jätta maha päevapealt, soovivad paljud ikka tegeleda nö enesepetuga suitsetamist algatuseks pisut vähendades, lahjema margi peale üle minnes jne. Ka see meetod võib toimida ja minu puhul näiteks on töötanud.
Samas peab sul oma peas olema OTSUS loobuda. lähene sellele siis enesepetu abil või otsus kohe ellu viia. Tunned ennast siis mõned päevad kehvemini – tuleb leppida, see käib võõrutusprotsessi juurde! Rasedana loobuda on ikka kergem, kui mitterasedana, sest psühholoogiliselt peaks emainstinkt sind aitama. Laps tunneb ennast ju halvasti iga kord, kui sina suitsetad.
Paljuski on suitsetamin kinni ikka harjumuses minna suitsetama. Aga mine! Mine sinna, kus sa oled harjunud suitsu tegema ja nt joo seal lihtsalt klaas vett või helista sõbrannale või võta sigaret niisama näpuvahele ja pane natukese aja pärast pakki tagasi või kasvõi läida see ja viska siis minema . Ühesõnaga mine, kuid tee seal midag muud (asendustegevus). Siis mine tagasi oma varasema toimetuse juurde.
sellest võib ka abi olla https://www.rahvaraamat.ee/p/lihtne-meetod-l%C3%B5petada-suitsetamine/29132/et?isbn=9789985215494.
Ma ise ei ole suitsetaja, aga tunnen väga lähedalt ühte endist suitsetajat ja võin öelda, et sõltuvuse puhul rääkida egoismist, iseloomunõrkusest vm on ikka täitsa mööda. Üldse ilmselt mittesuitsetajal suitsetamise teemal rääkimine on täiesti mõttetu.
Aga minu endine suitsetaja sai abi ka just ülal lingitud raamatust. Kes ei ole ise lugeja inimene, võib liituda Carri meetodi gruppidega, kus seda suusõnaliselt läbi võetakse (ma küll ei tea, kas nad praegu Eestis töötavad).
Mõtle sellele, et see 9 kuud sa annad talle nö põhja kogu eluks ja 9 kuud on väga väike aeg, et sellesse panustada. kui sa praegu ei panusta, siis pead hiljem tegemist tegema lapse võõrutamisega, nutuga ja jumal teab veel, mis probleemidega. Seega 9 kuud on väike pingutus kõige selle nimel.
Suitsetamine on sõltuvus. Kas siinsed hurjutajad on olnud sõltlased, et teavad nii väga täpselt, kui lihtne on sõltuvusest vabaneda?
P. S. Tubli oled, teemaalgataja! Sinu postitusest kumab läbi, et tead täpselt mida suitsetamine lapele võib tähendada. Ja et oled omade jõududega ikkagi suitsetamist püüdnud vähendada. Kas suitsetamisest loobumise nõustamiskabinetid ei saaks sind aidata?
Suitsetamine on sõltuvus. Kas siinsed hurjutajad on olnud sõltlased, et teavad nii väga täpselt, kui lihtne on sõltuvusest vabaneda?
Suitsetamine on ka valik. See ei ole mingi haigus, mis tabab ootamatult ja millest lahti ei saa. Rasestumine on samuti valik (enamasti) ja kui see pole piisavaks motivatsiooniks, et oma sõltuvusest vabaneda, siis on küll kehvasti. Sinu laps muutub ju ka sõltlaseks, aga tema pole seda valinud ja miks sa siis talle seda raskust tahad edasi anda, millest lahti ei saa?
Suitsetamine on sõltuvus. Kas siinsed hurjutajad on olnud sõltlased, et teavad nii väga täpselt, kui lihtne on sõltuvusest vabaneda?
Suitsetamine on ka valik. See ei ole mingi haigus, mis tabab ootamatult ja millest lahti ei saa. Rasestumine on samuti valik (enamasti) ja kui see pole piisavaks motivatsiooniks, et oma sõltuvusest vabaneda, siis on küll kehvasti. Sinu laps muutub ju ka sõltlaseks, aga tema pole seda valinud ja miks sa siis talle seda raskust tahad edasi anda, millest lahti ei saa?
Absoluutselt nõus, et tegu on vaba valikuga. Aga inimesed pole ideaalsed. Siinne teemaalgataja ootas nõuandeid, aga sai valdavalt soppa kaela. Minu silmis ei tee see hurjutajaid paremaks inimeseks, pigem näitab see nende empaatiavõimetust. Ja oskust mitte lugeda ja loetust aru saada.
P.S. Minu meelest pole suitsetamine mitte mingisusguses olukorras okei.
Kindlasti tuleb pyyda maha jätta, aga kui ärevus jms kimbutavad, siis osta nikotiini asendajaid, nt pastillid 1,5 mg, müüakse väikse topsiga apteegis. Need sulavad keele all ära ja annavad nö nikotiinilaksu, aga ri sisalda midagi muud kahjulikku. Lisaks on neid pastille juba lihtne vähendada aja jooksul. Carri raamat ja meetod on ka kuulus ja paljudele abiks.
Olen ise endine suitsetaja ja mõistan muret, maha on väga raske jätta, eriti rasedushormoonidega, mille puhul suits tundub rahustavat. Aga võimalusi on palju, kuidas seda teha.
Minu meelest võiks tulevane ema suitsu võttes iga kord mõelda, et niikaua kui ta kehas on nikotiin, on beebi näljas.
See tõestatud fakt, et nikotiin pärsib platsenta ainevahetust ja laps ei saa piisavalt toitaineid. Seetõttu ongi suitsetajate beebid väiksema sünnikaaluga ja reeglina sünnivad tähtajast ka veidi varem. Keskmisest rahutumad on nad nagunii.
Võibolla sellele mõeldes tekib väike tõrge suitsu vastu….
Saan aru, et sõltuvus on haigus ja nii kohe päeva pealt lõpetada ilmselt väga raske. Millest ma aga aru ei saa on see, et kui oled otsustanud saada emaks (esmalkordselt või korduvalt) siis miks ei tegeleta nende probleemidega enne rasedust? Raseduse planeerimise ajal vms.. Rasedusest oskab iga terve mõistusega naine ju hoiduda. Ja terve mõistusega naine ei teeks iial oma sündimata või juba sündinud lastele suitsetamisega liiga.
Kurb on lugeda kuidas pahad harjumused kahjustavad sündimata lapsi.. ise tõesti mitte suitsetajana ei saa aru kuidas saab mitte suuta maha jätta.. aga rasedus ja suitsetamine, alkohol ja narkootikumid ei käi kokku!
Võta ühendust Henry Jakobsoniga (A mida Henry teeb) ja räägi talle oma lugu ära, tema sellega tegeleb ja kindlasti aitab sinu olukorras kiirelt lahendust leida!!!
Ma olen mitte-suitsetaja ja ei mõista samuti, kuidas kõhubeebi pole piisav motivaator suitsetamise maha jätmiseks, eriti kui beebi on veel planeeritud, aga hea on, et vähemalt Sa üritad midagigi selles osas ette võtta- loodan, et leiad kiirelt lahenduse ja Sinu kõhubeebi ei pea kauem enam ebameeldivat suitsu ja sellest tulenavaid kõrvalmõjusid taluma!
Need, kes ise ei ole kunagi suitsetanud, ei saagi aru, kui raske reaalselt on seda maha jätta.
Ma ei õigusta seda kuidagi aga tean isiklikult, et egoismiga siin küll mingit pistmist pole.
Ja need, kes pole pidanud 3 aastat proovima ja arstide vahet käima, et rasedaks jääda, ei saa vist ka sellest aru, milline õnn see üldse on emaks saada. Olen ise praegu pärast aastaid viljatuse diagnoosiga elamist lapseootel ja absoluutselt ei tunne kaasa teile suitsetajatele. Ainult teie beebidest on kahju.
Mis saaks veel motiveerivam olla, kui mitte uus elu, mida sa endas kannad. Ja ikka on liiga raske, et maha jätta? Ma paremat põhjust ausõna ei tea.
Seda räägid sa niikaua kuni rasedaks jääd. Siis juba uued mured ja oma mätta otsas pole ka ainult vaja koguaeg istuda. Sain ka viljatuse diagnoosi, aga ikkagi jäin rasedaks ja kusjuures 3 kuud pärast viljatuse diagnoosi. On lootus sinulgi ja kui ei, on variant kunstlik viljastamine või adopteerimine. Laste saamine pole üldiselt maailmaime, vaid tavaline elu.
Seda räägid sa niikaua kuni rasedaks jääd. Siis juba uued mured ja oma mätta otsas pole ka ainult vaja koguaeg istuda. Sain ka viljatuse diagnoosi, aga ikkagi jäin rasedaks ja kusjuures 3 kuud pärast viljatuse diagnoosi. On lootus sinulgi ja kui ei, on variant kunstlik viljastamine või adopteerimine. Laste saamine pole üldiselt maailmaime, vaid tavaline elu.
Kui sa tähelepanelikult loed, siis märkad mu eelmises kommentaaris, et ma olengi praegu lõpuks lapseootel ja just sellepärast ma ei mõistagi neid naisi, kes oma käitumisega oma sündimata beebit ohustavad. Ei, ma ei istu kodus patjadel ja ei ela kaitsvas mullis, elan ikka tavapärast elu, aga teadlikult oma last ei kahjustaks iialgi. Isegi mitte siis, kui ma oleksin ilma probleemideta rasestunud.
Minul õnneks kadus ise päeva pealt suitsuisu ära. Raseduse alguses veel tõmbasin mõnda aega. Kartsin alguses,et kuidas ma maha suudan jätta.
Tubli oled, teemaalgataja, pea vastu! Mina olen 27 aastat suitsetanud ja nüüd jätsin kuu enne rasestumist maha. Ei olnud raske, kuidagi aju oli nõus. Ja isegi juurde ei võtnud tänu iiveldusele!
See mu neljas rasedus, kuid varasema kolmega olen küll suitsetanud lõpuni välja. Jah, kõige lahjemaid ja paar tükki päevas, kuid siiski. Viimase lapsega arst küsis, kas te suitsetate, vastasin, et jah, ta teatas täiesti rahulikult, et see on normaalne, laps on lihtsalt mõnevõrra väiksema sünnikaaluga. Ei mingit moraalilugemist! Ja soovitus kindlasti mitte korraga maha jätta, vaid järk-järgult.
Ja ma pean ütlema, et kõik mu lapsed on olnud beebina marurahulikud, pole keegi mul röökinud, nagu siin kirjeldati. Jah, ma ei õigusta oma tegu, ent ma usun, et need paar suitsu päevas hoidsid mu rahuliku ja stabiilsena ega mõjunud teab mis katastroofiliselt.
Tegelikult on see tervis üldse kummaline asi – väga tervislikud inimesed, kes pole kunagi suitsetanud jne, saavad samuti väga haigeid lapsi, samal ajal kui alkohoolikul või narkomaanil võib sündida täiesti terve ja tubli laps, kelle puhul pole täheldada ka vaimset mahajäämust ega õpivõimetust. Mine siis võta kinni, millega sa sündimata lapsele kõige rohkem kahju võid teha.
Tegelikult on see tervis üldse kummaline asi – väga tervislikud inimesed, kes pole kunagi suitsetanud jne, saavad samuti väga haigeid lapsi, samal ajal kui alkohoolikul või narkomaanil võib sündida täiesti terve ja tubli laps, kelle puhul pole täheldada ka vaimset mahajäämust ega õpivõimetust. Mine siis võta kinni, millega sa sündimata lapsele kõige rohkem kahju võid teha.
Eks see on samamoodi nagu mõni saab suitsetamisest kopsuvähi ja teine mitte. Ja samal ajal võib kopsuvähk tulla ka inimesel, kes pole kunagi suitsetanud.
On mingid seosed ja seaduspärad, aga need pole alati 100% kehtivad reeglid.
Olen olnud 8a suitsetaja, selle aja jooksul korduvalt jätnud maha ja olnud isegi kauem kui aasta suitsuta ja siis hakanud uuesti. Piisas ühest suitsust kuskil peol kui juba varsti pakk jne. Kusjuures salatsesin sellega, enamus sõpru ei suitseta, elukaaslane lausa palus endale lubada, et selle jätan (ja vahepeal jätsingi, pikaks ajaks) ja iial ei tee enam, aga ikka hiilisinn “salasuitsule” vahest ja peol üksinda nurga taha. Siseruumis ei kannatanud ise ka juba aastaid tõmmata, kuna see hais… rasedaks jäädes olin selles nö pühapäevasuitsetaja faasis taaskord, “lubasin” endale mõned, üha rohkem tasapisi. Kui sain testile triibud mul hakkasid käed värisema, samal õhtul veel läksin jalutama, ostma vitamiine ja võtsin õues kotipõhja peidetud suitsupaki ja jätsin bussipeatusesse prügikastile maha. Päevapealt ja esimest korda elus oli väga kerge tagasi vaatamata loobuda, mitte üht sigaretti ei teinud terve raseduse ega pole ka edasi sellele mõelnud, et ennast mürgitada. Aga ka varasemad loobumised, alati päevapealt ja aitas Carri meetodi idu lugemine, mingit kursust ma ei läbinud, aga sisendasin endale neid asju niipidi, et ma ei kaota, vaid võidan ja tund-tunnilt, päev-päevalt mis mu kehas paremaks muutub ja kui palju paremini mentaalselt olen ise boss ja enda tahte peremees. Kuna suitsetamine oli nagu mingi orjus, väga hate-love suhe oli mul selle asjaga, nautisin mingeid hetki, aga sain aru kui suur enesepettus see on ja sisimas alati häbenesin justkui seda, pidasin vastikuks harjumuseks. Ja ma olin see suitsetaja, kellel võimalusel sigaret oli esimene asi enne hommikukohvi või nt olen kell 5 peale pidu rampväsinuna kõndinud mitu km veel bensukasse, kust osta pakk, et ikka 1 suits enne und veel teha. Orjus täiega. See, kas “suudad” loobuda on nii peas kinni. Seda valida, et lihtsalt ei süüta enam ühtegi suitsu pole nii raske, kuid raske võib olla tegeleda oma sõltlase mõtetega, seda küll, kuid tuleb ilustamata peeglisse vaadata ja endale tunnistada oma tugevust, tegelikult sa ju EI taha rasedana suitsetada, sa tead seda ise ka, edasi siis lihtsalt ongi- just do it! Iiveldust leevenda teisiti. Süsivesikud, banaan, näkileib/küpsis, ingver koguaeg ligi, ära anna võimalust maol olla tühi ja tekkida näljatundel. Tühja kõhu peale ära kohvi joo ja kui olid mingid seosed suits+kohvi, peale lõunasööki sigaret, siis teadlikult muuda mustreid ja lõhu need seosed. Sa saad sellega hakkama, vabalt! Ma usun küll. Keskendu oma kõhubeebile, hinga puhast õhku ja naudi seda täiel rinnal, siis sinus pole ruumi sellise asja järele igatseda, mis prügikasti kuulub.
Mul on 3 last ja olen suitsetanud alates 11-12 aasta vanusest. Raseduste alguses maha jätnud, paar kuud peale sünnitust uuesti hakanud. Iga kord mõtlesin, et hea võimalus lõplikult loobuda, aga ikka hakkasin uuesti. Paar viimast aastat olen mõelnud, et kui üks laps veel tuleb, siis enam ei hakka tegema, aga no kaua sa seda last ikka ootad, kui praegu pole sobiv aeg. Olin vahepeal haige ja üks päev ei suutnud suitsu teha, vat siis tegin otsuse, et nüüd on kõik. Mõtlen ja loen kogu aeg suitsetamise miinuseid, arvutan kokkuhoitud raha kokku, nuusutan oma värsket hingeõhku ja lõhnavaid juukseid ja muudkui sisestan endale, et see on minu otsus ja mitte keegi ei saa sundida mind seda suitsu kätte võtma. Mitte keegi, ainult mina. Mingeid füüsilisi võõrususnähte mul vist ei olnud, ei tea, sest haige olin ju niikuinii ja halb oli olla. Aga tahtmine on ikka veel, harjumus on nii tugev, 20 aastat suitsetanud. Hetkel 2 nädalat suitsuvaba. Ma lihtsalt mõtlen, et kui lihtne see oleks, kui ma oleksin praegu rase ja lihtsalt teaksin, et ma kahjustaksin sellega teist imepisikest ja täiesti abitut inimest.
Kunagise suitsetajana tean kuidas suitsetamine mässib sind ümber sõrme ning sa eirad kõiki hoiatusi enda tervise suhtes kuid samas ma ei mõista kuidas kellegi teise ( sinu lapse) tervis ei pane ikka ennast kokku võtma ning loobuma. Mina jätsin suitsetamise aasta enne rasestumist maha raamatu “lihtne meetod suutsetamisest loobumiseks” abiga. See raamat aitab süübida suitsetamise psühholoogilisse sõltuvusse ning aitab sellest needusest vabaneda. Olin päris hull suitsetaja ning ei oleks uskunud et see saab olema minu pääsetee.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
