Esileht Lapse ootamine Suitsetamisest

Näitan 6 postitust - vahemik 31 kuni 36 (kokku 36 )

Teema: Suitsetamisest

Postitas:
Kägu

Kunagise suitsetajana tean kuidas suitsetamine mässib sind ümber sõrme ning sa eirad kõiki hoiatusi enda tervise suhtes kuid samas ma ei mõista kuidas kellegi teise ( sinu lapse) tervis ei pane ikka ennast kokku võtma ning loobuma. Mina jätsin suitsetamise aasta enne rasestumist maha raamatu “lihtne meetod suutsetamisest loobumiseks” abiga. See raamat aitab süübida suitsetamise psühholoogilisse sõltuvusse ning aitab sellest needusest vabaneda. Olin päris hull suitsetaja ning ei oleks uskunud et see saab olema minu pääsetee.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja olen, aitäh neile, kes on mõistvad ja toetavad. Praeguseks olen 4 päeva ilma suitsuta ja ei ole enam midagi hullu. Üks hommik lihtsalt otsustasin, et enam ei tee ja iiveldust ravin söömisega.

PS: Süüdistamine ei aita üldse, paneb pigem rohkem suitsetama. Kui teie tutvusringkonnas on mõni rase, kes ei suuda kohe suitsetamisest loobuda ja teie lähete moraali lugema, siis teatke, et teie suhtumise pärast suitsetab ta ilmselt päevas mõne suitsu isegi rohkem!

Olen kahjuks märganud küll, et suitsetavale rasedale sobib iga põhjus, miks suitsetamist mitte maha jätta, aga mitte ei päde argumendid, miks maha jätta.

Aina õigustused isiklikule egole ja lapse tervisest mittehoolimisele. Olen tõesti märganud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul on 3 last ja olen suitsetanud alates 11-12 aasta vanusest. Raseduste alguses maha jätnud, paar kuud peale sünnitust uuesti hakanud. Iga kord mõtlesin, et hea võimalus lõplikult loobuda, aga ikka hakkasin uuesti. Paar viimast aastat olen mõelnud, et kui üks laps veel tuleb, siis enam ei hakka tegema, aga no kaua sa seda last ikka ootad, kui praegu pole sobiv aeg. Olin vahepeal haige ja üks päev ei suutnud suitsu teha, vat siis tegin otsuse, et nüüd on kõik. Mõtlen ja loen kogu aeg suitsetamise miinuseid, arvutan kokkuhoitud raha kokku, nuusutan oma värsket hingeõhku ja lõhnavaid juukseid ja muudkui sisestan endale, et see on minu otsus ja mitte keegi ei saa sundida mind seda suitsu kätte võtma. Mitte keegi, ainult mina. Mingeid füüsilisi võõrususnähte mul vist ei olnud, ei tea, sest haige olin ju niikuinii ja halb oli olla. Aga tahtmine on ikka veel, harjumus on nii tugev, 20 aastat suitsetanud. Hetkel 2 nädalat suitsuvaba. Ma lihtsalt mõtlen, et kui lihtne see oleks, kui ma oleksin praegu rase ja lihtsalt teaksin, et ma kahjustaksin sellega teist imepisikest ja täiesti abitut inimest.

Ma ka hetkel rase ei ole, esimesega ikka suutin maha jätta aga ma ka mõtlen nendel harvadel kordadel, kui olen haige või on pohmakas(väga harva ja kui on, siis korralikult), et vot nüüd oleks hea maha jätta.

Aga ei, siin ongi see konks, et see mingi imeline plõks ei ole peast läbi käinud ja niikui on hea olla, on koni taas hammaste vahel.
Rasedusega oli kõik imelihtne, isegi ei isutanud enam, kui see “plõks” käis.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Esimese rasedusega jätsin kohe kui rasedusest teada sain. Teisega läks nädal, sest tõmbasin 1,5-2 pakki päevas (stressirikas aeg). Igatahes nädal hiljem tegin viimase suitsu, murdin ülend pool pakki suitse pooleks ja kastsin vee alla (et ma prügikastist suurest suitsunäljast poolikuid tõmbama ei läheks). Nüüd tuli mul ootamu kolmas rasedus, avastasin ise 7+ nädalal. Kaks päeva läks aega ja täna kolmas päev ilma. Praegu aitab ka iiveldus tohutult kaasa aga neelud käivad. Nii tahaks sigareti järele haarata. Samas ma tean, et nädalatega läheb paremaks. Kuid teise rasedusega ei kadunud mul kunagi suitsunälg, ka peale sünnitust unistasin sellest aga kuna imetasin aasta, siis suitsu jõudsin nüüd kuus kuud teha 1-1,5 pakki. Nii et jah, ma olen olnud koguaeg korralik korsten. Niisama ma suitsetamist maha ei suuda jätta, max paariks kuuks. Rasedus aga teeb selle klõpsu peas ära. Nõrgad ei suuda lõpetada ja vaielge palju tahate vastu, aga kui ma juba oma keskmiselt 1-2 pakki päevas suudan lapse pärast maha jätta, siis mis põhjusel neid paari suitsu ei suudeta? Rasedate vabandus ju koguaeg – ma tõmban oluliselt vähem kui mitte rasedana. Samas mõistan, kõik ei ole tugevad aga siis tulekski minna spetsialisti juurde abi otsima, kui ise ei saa kuidagi hakkama.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul on vaja see kõik endast lihtsalt välja saada, kirjutan siis ka.

Mina tavalisi sigarette ei suitsetanud, küll aga kasutasin e-sigaretti. Rasedusest sain teada millalgi 5.- 6. nädala paiku. Ja alguses ei suutnudki täielikult loobuda. Ma küll hetisin piibu eemale, kuid päeva jooksul mõned korrad ikka tõmbasin. Ma ütlen ausalt, et keerutasin peas raseduse katkestamise mõtet ning täiesti teadvustasin endale, et tegelikult vaid ratsionaliseerisin suitsetamist nii palju ja äärmuslikult kui seda teha sai.
Siis läksime mehega nädalavahetuseks reisile, jätsin oma piibu koju. Vot kus sain tunda, mida tähendab võõrutus nikotiinist – iiveldustunne, midagi süüa ei suutnud ega tahtnud, meeleolulangus, pidevad külmavärinad. Ma ei pannud neid sümptomeid raseduse arvele, kuna keha läks segi just siis, kui piip koju jäi.
Siis proovisin 0 nikotiiniga vedelikku, kuhu lisasin tilga kangemat. Aga ka see loomulikult tekitas minus süümepiinu. Pidevalt ketrasin oma peas seda mõtet, et kuidas ma küll saaksin lahti sellest vastikust piibust. Lugesin foorumeid, vaatasin videosid, mis hoiatasid nikotiini mõjude eest lootele. Tundsin ennast tõeliselt halvasti, et ei suutnud end kokku võtta.

8. nädalal käisin ultrahelis. Sain pildi kätte ning mulle öeldi, et on normaalne rasedus.
Läksin haigla tualetti ning jätsin oma e-sigaretiga hüvasti ja viskasin selle prügikasti.

Kõige enam annab praegu tunda harjumuspärane tegevus. Kui sigaretisuitsetajad (ma eeldan) lähevad õue/rõdule ja võtavad suitsetamiseks aja maha, siis mina võisin seda teha esimese asjana hommikul voodis, millal iganes päeva jooksul (töö iseloom ei seadnud piiranguid), viimase asjana enne uinumist. Kui teate väljendit fantoomvalu, siis minul on hetkel veel tunda fantoompiip – ma pidevalt tahaks selle järele haarata.
Samas ma tunnen, et piibu minemaviskamine oli ainuõige otsus meie mõlema jaoks ja kahetseda pole siin midagi peale selle, et juba varem ennast kokku ei võtnud.

Kesiganes siin loeb ning tunneb ennast natukene ära, ma kinnitan, et suitsetamisest loobumine ennekõike annab südamerahu, sest sa ei taha riskida tagajärgedega, millega pead tegelema, kui laps on sünnib sinu pärast terviserikkega.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Rasedusest sain teada kui rasedust oli 4 nädalat ja nädal hiljem jätsin päevapealt maha. Laps oli küll oodatud, kuid esimene laps ja järsku tuli hirm. Ühe nädala tegin küll ja iga kord kinnitasin endale et nii see on viimane suits, kuna peas ei jõudnud lihtsalt asjad kohale ja surve oli peal. Siis viimane õhtu istusin üksinda aias ja mõtlesin kõige üle. Sellest hetkest enam suitsu ette ei pannud. Oli iiveldus, närvilisus ja tuju muutused esimesel nädalal (eriti 3 esimest päeva) AGA see läheb üle!!

Pea see nädal vastu ja saad hakkama! 🙂 suitsetasin 10 aastat ja pool pakki-pakk päevas

Please wait...
Näitan 6 postitust - vahemik 31 kuni 36 (kokku 36 )


Esileht Lapse ootamine Suitsetamisest