Loen siin paari kommentaari, et op-i teinud inimesed on tahtejõuetud, läksid kohe tagasi vanade harjumuste juurde ja kui teistel langeb kaal esimeste kuudel kolinal, siis sel tahtejõuetul ei lange üldse. Ausalt öeldes pean seda praktiliselt võimatuks. Esimestel kuudel on peale opi on kogused mida süüa võib imeväikesed, samuti on saab süüa vaid väga kerget toitu, peamiselt vedelikku. Sularasva ka süüa ei saa, organism lihtsalt ei võta rammusat toitu vastugi.
Seega kes ei võta alla ka esimeste kuudega – siis siin pole küll tahtejõuga mingit pistmist tegu on milleski muus, selle inimese kaaluprobleem on kuskil mujal.
Kujutage nüüd ette kui inimene sõi suuri koguseid ja ka ebatervislikult, siis esimesed kuud süües väga pisikesi portjoneid peaks kaal kukkuma ju kolinal sest tarbitava energia kogus on hoopis teine. Miks see ei juhtu, ei tea.
Mul on sõbranna, kes peale opi praktiliselt oksendas esimesed kuud enamus toidust välja, rasvase toiduga peab siiamaani koguseid väga jälgima, süda läheb väga kergelt pahaks. Tulemus on -30 kilo aastaga, teist samapalju peaks veel võtma. sellest -30-st esimestel kuudel kus teistel langeb kaal kolinaga langes tal 125-lt kilolt mingi kahe kuuga 6-7 kilo.
Sama olukorda kirjeldab ka Liis Velsker oma raamatus “Teekond iseendani”, oodatud kaalulangus väga väike.
Samas osadel tõesti kaal langeb väga kenasti, 10 kilo esimese kuuga.
Mingit võimalust peale opi jätkata vanamoodi söömist (juhul kui tegu oli suurte kogustega) ei ole võimalik, magu on lihtslat nii väike et isegi klaasi vett ei saa korraga ära juua. See tagasisöömise võimalus tekib hiljem kui magu hakkab uuseti venima, aga kindlasti mitte esimeste kuudega, tavaliselt siiski peale esimest aastat.
Miks see inimeseti nii erinevalt mõjub ei tea, tõenäolislet ei ole siiski ülekaalu esmane põhjus alati söök. Samas on minu jaoks mõistetamatu kuidas kõvasti ülekaaluline inimene tarbides pisikesi toidukoguseid ikkagi kaalu ei langeta.