Jah, aga liskas sinu õigusele arveid maksta, on sinu klientidel õigus saada sinu käest teenust ilma ohuta nende tervisele. No nt toitlustusasutuse teenindaja. Mul on õigus välja süüa minnes saada toitu, mis on ohutu. Et ma ei saa selle toiduga kaasa düsenteeriat, tuberkuloosi, rota viirust, kõhusse, koroonat jne. Sinul on kahtlemata õigus ennast mitte vaktisneerida. Aga sul ei ole selle vaktsineerimata mitteolemisega õigus ohustada oma klientide elu.
Aga kuidas ta sind ohustab siis, kui sina oled vaktsineeritud?! Või mis mòte sellel vaktsineerimisel üldse on, kui te ikka kõike ja kõiki kardate?
Mina jälle ei saa aru, kuidas vaktsiinivastased ei saa aru, et suurim probleem seoses koroonaga on tervishoiusüsteemi võimalik kokku kukkumine? Riik ei hooli suurt sellest, kas sul on nohu, köha ja väike palavik nagu paljudel koroonahaigetel on, riigi mure on see, et haiglad ei oleks ülekoormatud. Kõik need sulgemised ja maskid jm ettevaatusabinõud on ju ainult selle pärast kehtestatud, et haiglad ülekoormatud ei saaks. Hetkel koroonaga haiglas olevatest patsientidest on 90% vaktsineerimata.
Eesti tervishoiusüsteem ei ole rikas, see raha, mis läheb inimeste ravimiseks, kes on otsustanud end mitte vaktsineerida ja riskivad teadlikult oma eluga, oleks ju palju kasulikum muudes meditsiinivaldkondades. Eelmisel talvel jäi paljudel plaaniline ravi saamata, sest koroona tõttu olid haiglad ülekoormatud. See kõik võiks sel hooajal olemata olla, kui enamus ennast vaktsineeriks. Haiglad ei ägaks ülekoormuses, raha ei läheks egoismi raviks ja inimesed saaks plaanilist ravi. On ju suur vahe, kas koroonaga on haiglas 700 patsienti või 70.
Arvan, et neil, kes ei vaktsineeri, on mitmesuguseid kaalutlusi.
1. Neil on sellest tervishoiusüsteemist ja selle rikkusest ükskõik. Sest nad on näinud, et riigil on neist ükskõik, võtab ainult seitse nahka ja mõnitab veel lisaks. On paradoks, et riigis, kus kõik on vaesed, aga uhked, võib olla kergem elada, kui seal, kus mõned on vaesed (isegi suhteliselt rikkamad kui seal, kus kõik on vaesed!) või muul põhjusel nurkasurutud, ja neid veel mõnitatakse, et “oma viga, kui oled elu valesti elanud”.
2. Neil on kahtlusi vaktsiini kõrvaltoimete suhtes, neil on kahtlusi vaktsineerimise mõttekuse suhtes oma eagrupist lähtuvalt. Näiteks kõrvaltoimete arsti kaudu teatamist pärsitakse ja isegi selle kahtluse teatamisel on inimene mõnikord arsti poolt stigmatiseeritud, selle kohta on siinsamas Perekoolis mitmeid näiteid. Ravimiamet suhtub õnneks neutraalselt, aga Ravimiameti leht pole esmane koht kolamiseks, kui inimesel on tervisemure. Tõelist kõrvaltoimete statistikat on väga raske teha.
3. Nende põhieesmärk pole ainult see, et “saaks homme kinno”, vaid pikaajalisem elutegevus. Näiteks võib juhtuda, et vaktsineerimine toob kaasa viiruse muteerumise patogeensemaks, rohkem nakkavamaks või muid probleeme. Mõni ei taha sellistele probleemidele isiklikult kaasa aidata. On juba viiteid, et vaktsiinid aitavad halvemini kui peaks, nt Iisraeli ja Islandi näited. Halvasti töötav vaktsiin koos võltsturvatundega (piiranguvabadusega) vaktsineeritutele on üldse kõige soodsam pinnas viiruse levikuks. Eesti infot eriti ei tea, kuna hetkel seireuuringute tulemusi pole. Testimiste info on hetkel kallutatud, kuna vaktsineerimata isikutel on mitu põhjust rohkem testimas käia. Kurioosumeid on küll juba olnud, näiteks Ida-Virumaa, teadaolev “vaktsineerimisvastaste kants”, on reoveeuuringute põhjal paremas seisus kui Tallinn ja Tartu. Aga need võivad olla lokaalsed mullistused ainult.
4. (seondub punktiga 2, aga äriline) Neil on kahtlused seoses sellega, et võimalike sandistavate kõrvaltoimete kompenseerimine on olematu (kuna on keerukas tõendada, et tegu on vaktsiini kõrvaltoimega). Seda kompenseerimist ei paku riik ega kindlustusseltsid, riigil pole ka eraldi fondi selleks (erinevalt mõnest lääneriigist). Samal ajal on teada, et vaktsiinid on testimisjärgus ning neid tootvad firmad saavad miljardikasumeid, arstid ja õed saavad väidetavalt ka tulemustasu iga vaktsineeritud isiku pealt. Samuti peetakse inimesi rumalateks, pakkudes neile vaktsineerimise eest odavaid pileteid loomaaeda, tasuta jäätist vms. Sellised motiivid vaktsineerimise teostamiseks ei ole informeeritud ega teadmuspõhised.
5. (seondub punktiga 1) Mittevaktsineerimine on muudetud poliitiliseks nähtuseks. Kuna praegusel koalitsioonil on suur soov vältida EKRE taaspääsemist valitsusse, on näiteks püütud seostada mittevaktsineerimist EKRE-lembusega või muu “parketikõlbmatu nähtusega”. Ka sellised motiivid vaktsineerimiseks pole teadmuspõhised ja pole neile sobivad, kes soovivad tavaelu poliitikast võimalikult kaugele hoida.
Need on puht-loogilised põhjused, mis esimesena tulid pähe. Neist kõigist on olnud juttu ka meedias. Vaikselt ja väikeses kirjas, reklaami kõrval. Aga lihtsaim on öelda, et “nad ei taha vaktsineerida seetõttu, et on lamemaalased”.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 12.08 12:01; 12.08 13:02; 13.08 09:56; 13.08 21:15;