Teema: Sünnipäevale kutsumine õed-vennad

Mina ei tea, kuidas teil käib seal. Siin käib nii, et ei ole ebaviisakas ainult üks pere laps kutsuda. Aga kui kutsutu ema küsib, et kas võib ka õe või venna kaasa võtta, sest pole näiteks kuskile panna vms, siis on viisakas vastata, et loomulikult võib. Aga kombeid on erinevaid. Meil näiteks on lasteaias nii, et viisakas oleks terve rühm kutsuda. Koolis jälle enam pole nii. Lisaks on lasteaias üks põgenike pere laps, teda väga ei taheta kutsuda, sest nende peres on komme, et saadetakse veel kolm last kaasa. Meil jälle on viisakas küsida, kas võib õe või venna kaasa panna ja seda tehakse hädajuhul, mitte küsimata ja enesestmõistetavalt.

Kui tõesti õde-vennad samas rühmas, siis on natuyke problemaatiline.

Mina soovitan sul rääkida otse nende kutsutavate laste vanematega ja selgitadagi, et ainult üks lastest on tema sõber ja võimalusel siiski ainult üks laps sünnipäevale saata. Niimoodi selgitad vanematele olukorda, et tõesti sinu laps ei soovi endast palju nooremaid sünnipäevale ja lõpuks on teise vanema asi see kodus seletada. Kui min aolekin nende kutsutud/mittekutsutud laste vanem, siis ma võimlausel lihtsalt ei mainiks nooremale lapsele, kelle sünnipäevale (ja et üldse sünnipäevale) minek.

Kuna tegu on 5-aastaseks saava lapsega ja sõprade õed/vennad on nii palju nooremad, et 5-aastane neid titadeks nimetab, siis ma eeldan, et tegu on 2-aastastega. Ma arvan, et selline vanuserühm on tõepoolest titad ja nende lustimise eest lisaks pearaha maksta ei tahaks. Teine asi on, kui ema tuleb nagunii 5-aastesega peole ja pole väiksemat kuhugi jätta – võtabki kaasa. Tean, et Inglismaal on mängutubades päris korralik pearaha lapse pealt. Seda jah päris niisama mitte-sõpradest titade peale raisata ei tahaks. Aga samuti teavad need titade vanemad, et summa on tema tita pealt suur ja ehk ei võta siis kaasa. Lisaks on Inglismaal kombeks peale pidu külalistele ka aitäh-et-peole-tulid kingikott kaasa anda. Seega peaksid enne pidu ikka kindlasti teadma, mitu külalist tuleb.
Aga kõige õigema vastuse saad ikka kohalikust perekoolist mitte Eesti perekoolist.

Meil Rootsis on aga jälle selline komme (siin keegi kirjeldas veel Rootsit), et kui avalikult kuulutad peost, siis tuleb kõik lasteaiakaaslased kutsuda. Kui kõiki ei taha kutsuda, siis annad kutsed edasi privaatselt – sms-ide või e-kirjade toel. Samuti võib ka oma peole teha vanusepiirangu, et kutsud ainult enda lapsega samas vanuses lapsi, aga need kutsed lähevad kindlasti ka privaatselt, kuigi see on ka hea viisakas argument, kui peo toimumine “välja tuleb”. 5-aasta sünnipäeval eeldatakse, et igal lapsel on ka üks vanem kohal, kui pole just lapsevanem, kes on täiesti kindel oma lapse iseseisvuses (neid on vähe ses vanuses lastega), kui on tegemist üksikvanemaga, siis ei saa õe-venna kutsumisel küll mingit vastuargumenti olla.

Aga üldiselt… 5-aasta sünnipäeva siin meie kandis Rootsis eriti ei peetagi. Kui peetakse, siis kutsutakse väga vähe lapsi 5-aastasele siis vanuse järgi 5 külalist ja see on ka väga mõistlik, sest ega laps suuremas summas veel mängitud saagi.

Millal siis oleks õige aeg ühe pere lapsi ühekaupa peole kutsuda (mis vanuses)? See on ikka lapsevanemate rida kodus selgitada, et Mari kutsuti peole ja Jüri jääb koju, sest teda ei kutsutud seekord.

Oma lapsed on juba suured, aga pisikesest saadik julgustasin vanemaid neid ühekaupa kutsuma, iga laps on ikkagi omaette isiksus ja ei käi komplektis ülejäänud õdede-vendadega. Ise sain küll kord üllatuse osaliseks, kui kodusele sünnipäevapeole saabus kutsutud teise klassi poiss koos kolme noorema õe-venna ja emaga, kes samuti peole jäid 😀 Ütleme nii, et korteris peetaval viie külalisega sünnipäeval oli see ikka paras peavalu, kuidas neid lauda mahutada, kuidas väiksemaid lapsi tegevuses hoida, et nad suuremaid ei segaks mängudes ja kuidas snäkke pea poole suuremale külaliste arvule jagada 😉 Ema ise võttis asja rahulikult, lösutas diivanil ja laskis lastel tegutseda…

#3043124:

#3042992:

Millal siis oleks õige aeg ühe pere lapsi ühekaupa peole kutsuda (mis vanuses)? See on ikka lapsevanemate rida kodus selgitada, et Mari kutsuti peole ja Jüri jääb koju, sest teda ei kutsutud seekord.

Üksikvanemana ütleksin, et tunduvalt lihtsamaks läheb kutsutud lapse perekonna seisukohast siis, kui lapsed on küllalt suured, et üksi peole jääda. Seletamisega saan ma hakkama, aga jube raske oli, kui suurem laps oli kolme-neljane ja lasteaiarühmast vahepeal üle nädala tuli sünnipäevakutseid. Mu vanemad aitavad lapsi hoida küll, aga nii tihti nad töö kõrvalt ei jaksanud. Ja suuremat last ei olnud samuti õiglane kogu aeg pidudest ilma jätta väiksema pärast.

Ma ei pea üldiselt normaalseks eeldada, et sünnipäevakutse lapsele käib kogu pere kohta, aga toona ma küll mõnel korral palusin, et kas ma tohiksin väiksema lapse kaasa võtta — mul tõesti polnud teda mitte kuhugi jätta. Korra nägin sünnipäevatoa kodulehelt, et seal oli pärast 20 lapse ületamist iga täiendava lapse pealt lisatasu; tookord muidugi pakkusin, et maksan oma tita pealt juurde, aga lõpuks jäi külaliste arvuks paar tükki alla 20. Oma lapse järel jooksin ja teda valvasin mõistagi ise, et ta ei segaks.

Saan aru, aga ei saa ju eeldada, et sünnipäevalapse vanemad peavad pidu korraldades arvestama veel ka sellega, et üksikvanemal pole oma lapsi kuhugi jätta ja seega vaikimisi võib ta need kaasa võtta. Kokkuleppel saab muidugi pisema kaasa võtta jne, aga kutsed võiks ikkagi saata sõprussuhteist lähtuvalt, mitte nii, et tingimata peavad olema ka õed-vennad kaasatud.

Teemaalgatuses oli juttu 5-aastastest, selles eas üldjoontes saab mängutoas paar tundi hakkama ilma vanemateta kui korraldajatepoolne ohutus ja valvamine on tagatud. Kui aga laps keeldub üksi minemast, siis mina jätaksin peolemineku ära – selgitangi, et pidu on lastele ja vanemad seal ei osale. Viieaastaselt saab juba lapsele selgitada, et tuleb teha valikuid.

Minu laps jättis ka oma 7a sünnipäevale ühe poisi just sellepärast kutsumata, et too käis kõigil sünnipäevadel alati koos 3 aastat noorema vennaga. Ema oli ka alati kaasas, kes siis kamandas, et oot, laske ikka väiksel ka… ärge nüüd väikest pikali jookske … oot las väike ennem… jne. jne. jne.
Kui peol on 5-6-aastased, kellele see mängutuba on eakohane ja sobiv, siis sünnipäevalapse vanemad ei pea neil kogu aeg sabas jooksma. 2-3-aastane vajab aga pidevat järelevalvet ja kõik atraktsioonid ei pruugi talle üldse sobida, siis on kisa , kui kukub või jonn, kui ei lasta.

Kummaline lugeda. Mul 4 last ja kunagi pole ühega kõiki kaasa pannud. Kõik saavad aru, et kutse kehtib vaid selle saajale. Mõnes kohas ka külaliste piirang, kui kõik kutsutud perega tukeks, siis see ei toimiks.
Iseasi, kui väikese külalisega peab jääma ka lapsevanem ja teist last pole kuhugi jätta, parem ikka minna koos õe-vennaga :).

Pole normaalne eeldada, et 5aastase sünnipäeva pärast peaks mõned perekonnad enda elu peapeale keerama ja hoidja leidma nooremale lapsele. Kui tegemist on piduliku üritusega, on heaks tavaks kutsuda terve pere. Kuna tähistad sel aastal suurelt, oleks hea tava kutsuda terve pere. Mis mõttes häiriks need õed-vennad sinu last? Mängu toas ju on tegevust nii palju, et kokkugi ei puutu. Pealegi tuleb su lapsele kasuks uued tutvused.

Läheb juba teemaalgatusest mööda, aga minu viiesel on rühmasünnipäevad mängutubades vanemateta. Selle peale ei tuleks kindlasti, et kolmene kaasa pakkida, kuigi talle meeldiks ka peole saada.

Mida mõtled “rühmasünnipäeva” all? Kutsutud on kõik rühma lapsed, eksole?
Aga teemaalgatuses on ju ka tegu ühe rühmaga, ilmselt liitrühmaga, kui lapsed käivad kõik ühes rühmas.
Olen nõus, kui rühmas on kõik samaealised. Minu jaoks on teemaalgatuse nö probleem mitte üldse õe-venna küsimus, vaid asjaolu, et need lapsed käivad kõik ühes rühmas ja nagunii koos, mitte ainult suuremad ei lävi omavahel. Sel juhul oleks siiski noorema kutsumata jätmine ikkagi tema ekstra eemalejätmine.
Muidugi, võibolla tõesti seal “välismaal” selline rühm, kus lausa käputajad titad koolieelikutega ühes rühmas käivad. Sel juhul ei ole otsus eriti keeruline.

#3044341:

Pole normaalne eeldada, et 5aastase sünnipäeva pärast peaks mõned perekonnad enda elu peapeale keerama ja hoidja leidma nooremale lapsele. Kui tegemist on piduliku üritusega, on heaks tavaks kutsuda terve pere. Kuna tähistad sel aastal suurelt, oleks hea tava kutsuda terve pere. Mis mõttes häiriks need õed-vennad sinu last? Mängu toas ju on tegevust nii palju, et kokkugi ei puutu. Pealegi tuleb su lapsele kasuks uued tutvused.

Päris imelik oled või? Igaüks võtku terve pere kaasa, kui üks laps on kutsutud? Sinu arust on normaalne, et iga kutsutu kohta tuleb veel nii paar-kolm kontvõõrast lisaks? Või käib selline reegel vaid sinu suurepärase pere kohta. Hoiatuseks sulle, et ühe korra ujud küsimata terve perega kohale ja pärast on võimalik, et ka su vanemat last ei kutsuta enam kuskile, sest selline suhtumine on natuke liig.

Kui lapsed käivad muidu ühes rühmas on minu arvates ühe lapse kutsumine ebaviisakas. See on sama, kui ühine peretuttavatest abielupaar kutsuks sünnipäevale ainult mehe või naise.
Sellisel juhul ei saadaks lapsi sünnipäevale või vastukaaluks noorema lapse sünnipäevale kutsuks kogu rühma va selle mitte sõbra.

#3043625:

Mina olen 6 ja 3 ( kohe 4a ) poisi ema. Ka minu laste lasteaias on kombeks, et terve rühm kutsutakse ja olengi iga kord, kui on tundunud, et on soov ja võimalus peost osa võtta,uurinud, kas on ok väiksem vend ka kaasa võtta. Olen olnud valmis ka tema eest niiöelda lisaraha maksma ja pannud ümbrikusse suurema rahasumma kingiks. Lihtsalt meil on kas mõlemad lapsed on peol või pole kumbki. Isegi kui ma ei ütle nooremale, kuhu on minek, latrab suurem vend ikka peale pidu kõik ette ja siis on väiksem üli solvunud ja nutab, et miks teda kaasa ei võetud. Kui osades peredes ei ole see probleem, kui pere teine, noorem laps solvub, ok. Meie peres see ei toimi.,

Kooli klassiõhtule saadad ka 5-aastase kaasa või? Kui suurem läheb trenni, huviringi, laagrisse – ükskõik, väike tahab ja peab kaasa saama?

Mina seni, kuni lapsed olid lasteaiaelaised, kutsusin õdede vendadega sõbrapered (kes ühtlasi käisid ka samas lasteaias). Siis olid tegevused ja võimed veel suht sanased. Aga alates koolist enam ei kutsunud, sest lapsed tahtsid juba keerulisemaid tegevusi teha ja väga palju pisikesi rikub selle ära, ei saa rahulikult ei keemiakatseid teha ega mälumängu ilma et pisikesed kisuksid, kargaksid, nutaksid, kaasa joosta ei jõua, lugeda ei oska, vaikselt istuda ei suuda, sama muusika ei sobi jne. Seega kui lapsed olid juba suuremad, siis kutsusime vastavalt vanusele parimad sõbrad.