Tere,
Ei tea, kui paljudel on kogemust sünnitusega välisriigis. Nimelt on elukaaslane Rootslane ja plaanin dekreedi algul kolida tema juurde. Kuna ei soovi ilma temata sünnitada ja hiljem ka last kasvatada, nähes isa siis kord kuus nädala. Plaanis kunagi tagasi Eesti ikka tulla ja mingi aeg ametialast tööd teha. Kuid eks seda näitab aeg, kuna.
Minu küsimused on pigem selles: 1)
Kuidas korraldada sünnituseelseid läbivaatusi (olemas Euroopa ravikindlustus kaart) ja kolimine plaanis raseduse 33 ndl-l 2)kui ma ära sünnitan, kas siis pean koheselt teavitama Eesti riiki eesti.ee kodulehel ja seal registreerima sünni (1 kuu jooksul, nagu Eestiski)? 3) Kuidas on lapse läbivaatused ja vaktsiinid korraldatud?
Kas kellelgi on kogemusi?
Kui jah siis ootan toetavaid soovitusi Teilt!
Kui ei,siis oootan mõtteid, kuhu pöörduda antud küsimustega!
Niisama tänitada pole vaja ????
Teema: Sünnitamine välisriigis (Rootsis)
Rootsi koht ei tea, aga Norras peab 12 nädala paiku synnitushaigla valima ja avalduse synnituseks esitama. Selle korraldab perearst. Ja siis läheb paar nädalat aega kuni haigla saadab koju kirja, kus saad positiivse vastuse ja kutsutakse ainukesele rasedusaegsele uh-uuringule, see siis 18nädala paiku.
Sul elukaaslane v6iks uurida, kuidas see k6ik Rootsis käib. Arvele tuleb sind v6tta seal.
Euroopa ravikindlystuskaart katab vaid neid teenuseid., mis on Eesti hinnakirjas (tervishoiuteenuste loetelu) ja eesti hindades. Kõik muu maksad sa ise. Lapsel, rõhutan, ei ole seda ravikindlustuskaarti ehk tema eest maksad sa ise. Või siis mees, kui laps mahub tema rootsi kindlustuskaitse alla.
Rootsis on see protsess sõltuvalt maakonnast (kommun) veidi erinev. Kõige lihtsam oleks nii, et lähed Rootsi ja vormistad elukaaslasega abielu. Siis registreerid ennast skatteverket’is Rootsi elanikuks, saad personnummer’i, võtad ennast Eesti rahvastikuregistrist maha. Kui mees töötab, siis saad ravikindlustuse. Kui te otsustate mitte abielluda siis võibolla saad ikka rasedana ravikindlustuse, kui elukoha Rootsi registreerid.
EL ravikindlustuskaart tagab sulle ainult esmaabi (sünnitus läheb esmaabi alla). Korralisi ämmaka visiite see kaart ei taga. Heal juhul saad vastuvõtule, aga Eesti haigekassa võib sult visiiditasu vahe sisse kasseerida. Kuna lapse isa on rootslane, siis lapse ravikulud kannab Rootsi forsäkringskassan.
Igatahes, kui personnummer olemas, lähed võtad ennast ämmaka (barnmorska) juures arvele (võib juhtuda, et nõutakse füüsilist Rootsi ID-kaarti, selle saamine võtab paarist nädalast paari kuuni). Selleks, et asi libedamalt kulgeks, lase välja printida kõik uuringute tulemused ja senised ämmaka või arsti visiitide kokkuvõtted (midagi saad ise ka vist patsiendiportaalist kätte). Mina ei pidanud küll sünnitust kuskil registreerima, kui asjaks läks, läksime haigla sünnitusosakonda ja seal tegeles minuga ämmakas. Ole valmis selleks, et satud ämmaka otsa, kes inglise keelt väga ei räägi. 50+ generatsiooni inglise keele oskus võib üsna olematu olla. Nooremad rootslased räägivad väga hästi.
Üldiselt on nii, et ilma Rootsi ID-kaardita pole sa mitte keegi (selle saamiseks on kehtivat passi vaja, Eesti ID-kaardist ei piisa). Soovitan sellega esmajärjekorras tegeleda. Isegi pangakaarti sulle mehe konto lisakaardiks ei anta, rääkimata mobiililepingust ja toidupoe kliendikaardist või spordiklubi liikmekaardist.
Lapsega käid arsti(enamasti õe) vastuvõtul nagu Eestiski. Jälgivad kasvu ja arengut. Kui sul on peres esinenud puusaliigese düsplaasiat, nõua lapsele puusaliigese UHd. Seda tehakse siin ainult näidustuse olemasolul. Vaktsineerimiskava on ka teistsugune. Suurim erinevus Eestiga võrreldes on see, et kui laps on haige, ei lähe sa mitte perekeskusesse oma pereõe/arsti vastuvõtule vaid kohalikku hälsocentral’isse suvalise arsti vastuvõtule. Korduvvisiidi puhul (nt kutsutakse nädala pärast kontrolli) kohtud järgmise suvalise arstiga. Alla 1-aastastega on meie kommunis vastuvõtt tööajal ühes majas ja töövälisel ajal teises majas. Täiega jabur süsteem.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
