1. sünnitus – Õhtul algasid õrnad ebaregulaarsed valud, mis öö jooksul väga aeglases tempos tugevnesid. Hommikuks olid justkui regulaarsed valud ja hakkas limakorki tulema. Läksin haiglasse. Selgus, et väga algus alles, aga jäeti sünnituseelsesse. Päeval muutusid valud veelgi ebaregulaarsemaks ja harvemaks, kuni vaibusid sootuks. Vasti ööd tehti mingi süst. Olin just ööunne jäämas, kui hakkasid suhteliselt järsult õiged tuhud. Laps sündis alles hommikul. Nii et olin reedest pühapäevani ärkvel ja täielik zombi.
2. sünnitus – Keset ööd une pealt ärkasin mingi plõksu peale. Looteveed puhkesid. Edasi ei toimunud midagi. Üritasin magada, aga ärevus ei lasknud. Hommikupoole algasid ähmased ebaregulaarsed valud, mis päeva peale muutusid regulaarseteks. Laps sündis õhtul veidi enne kl 19t.
3. sünnitus – Tähtajad üle. 41+6 läksin kontrolli. Igasugused märgid sünnitegevusest puudusid. Esilekutsumisega polnud ikka veel nõus. Koju mind ei lubatud, jäeti sünnieelsesse. Vastu õhtut hakkasin tundma tuttavaid ähmaseid päevade valusid. Polnud terve raseduse vältel neid tundnud, seega oli selge, et ongi olemas esimene märk mingistki algavast sünnitegevusest. Valud olid nõrgad ja lasid elad, õhtupoole vaibusid. Vastu ööd tehtud KTG näitas tugevaid kokkutõmbeid ja valud olid ka tuntavad. Nii kui ktg är võeti, null valusid. Magasin rahus terve öö. Hommikuks oli hakanud limakorki tulema, valudest ei märkigi. KTG all aga jälle mega kokkutõmbed ja korralikud valud olemas. Tasapisi hakkas asi edenema, kuni üks hetk oli selge, et aktiivne sünnitegevus on päriselt alanud. Kõige imelikum, et ka siis veel tuldi jälle esilekutsumisjutuga. Olin äärmisel juhul vaid vee avamisega nõus. Vett kellelgi avada ei õnnestunud. Kogu sünnituse vältel keegi justkui ei uskunud, et mul loomulik sünnitegevus käib. 15 min enne lapse sündi alles jõuti tõdemuseni, et ma polegi kogu aja valetanud, vaid päriselt ongi kohe laps käes. Kl 14 sündis beebi.