Teema: Sünnitegevuse algus ja märgid

Miski pole ette ennustanud. Kahel korral algasid lihtsalt valud ja kahel korral tulid veed ära (40+5, 40+0, 40+0, 40+0).

39+5 sündis ning ei olnud mingeid märke enne. Lihtsalt hakkasid üks hetk valud pihta ja need olid kohe regulaarsed, 10 min vahedega. Ise olin päris kindel, et ma veel niipea sünnitama ei lähe 😀

1. rasedus – ebareg. valud 2 päeva varem. Muid asju nagu iiveldus, kõhulahtisus vm, mida kirjeldasid, polnud.

2. rasedus – esimene (ebareg.) valud kl 4 öösel, millalgi ennelõunat kõht lahti, limakork. 15 paiku haiglasse ja 17.30 oli asi tehtud.

Esimesel ärkasin hommikul üles selle peale, et kõht oli lahti ja oksendasin ning mõne tunni pärast hakkasid valud. Teise sünnitusega ärkasin tugevate regulaarsete valude peale üles, enne polnud mingeid märke. Mingeid libavalusid pole kummagi rasedusega tundnud.

Emaka ebaregulaarseid kokkutõmbeid olin tundnud vähemalt kuu juba. Samuti oli ebaregulaarne päevade laadne valu kõhus. Limakork tuli ära 1,5 nädalat enne sünnitust. Aga ööl mil sünnitus algas ei viidanud miski, et see alata võiks. Kuni järsku voodis magama jääda üritades tundsin plaksu ja looteveed tulid ära. Rasedust oli 41+0 nädalat selleks hetkeks. 10 min hiljem hakkasid väga tugevad emaka kokkutõmbed iga 5 min järel. Valu oli nii tugev, et värisesin üle keha. 15 min hiljem olid kokkutõmbed juba iga 2 minuti järel ja tunne oli, et suren valu kätte ära. Avatus haiglasse jõudes oli vaid 2,5 cm. Haiglasse jõudes pakuti kohe epiduraali ja ausalt, ilma selleta poleks ma suutnud neid valusid üle elada.  Isegi kuum dušš ei teinud midagi. Epiduraal aitas lõõgastuda ja 7,5 tunni pärast oli täisavatus käes. Sellest 20 minutit hiljem oli laps käes. Esmasünnitaja.

1. sünnitus – Õhtul algasid õrnad ebaregulaarsed valud, mis öö jooksul väga aeglases tempos tugevnesid. Hommikuks olid justkui regulaarsed valud ja hakkas limakorki tulema. Läksin haiglasse. Selgus, et väga algus alles, aga jäeti sünnituseelsesse. Päeval muutusid valud veelgi ebaregulaarsemaks ja harvemaks, kuni vaibusid sootuks. Vasti ööd tehti mingi süst. Olin just ööunne jäämas, kui  hakkasid suhteliselt järsult õiged tuhud. Laps sündis alles hommikul. Nii et olin reedest pühapäevani ärkvel ja täielik zombi.

2. sünnitus – Keset ööd une pealt ärkasin mingi plõksu peale. Looteveed puhkesid. Edasi ei toimunud midagi. Üritasin magada, aga ärevus ei lasknud. Hommikupoole algasid ähmased ebaregulaarsed valud, mis päeva peale muutusid regulaarseteks. Laps sündis õhtul veidi enne kl 19t.

3. sünnitus – Tähtajad üle. 41+6 läksin kontrolli.  Igasugused märgid sünnitegevusest puudusid. Esilekutsumisega polnud ikka veel nõus. Koju mind ei lubatud, jäeti sünnieelsesse. Vastu õhtut hakkasin tundma tuttavaid ähmaseid päevade valusid. Polnud terve raseduse vältel neid tundnud, seega oli selge, et ongi olemas esimene märk mingistki algavast sünnitegevusest. Valud olid nõrgad ja lasid elad, õhtupoole vaibusid. Vastu ööd tehtud KTG näitas tugevaid kokkutõmbeid ja valud olid ka tuntavad. Nii kui ktg är võeti, null valusid. Magasin rahus terve öö. Hommikuks oli hakanud limakorki tulema,  valudest ei märkigi. KTG all aga jälle mega kokkutõmbed ja korralikud valud olemas. Tasapisi hakkas asi edenema, kuni üks hetk oli selge, et aktiivne sünnitegevus on päriselt alanud. Kõige imelikum, et ka siis veel tuldi jälle esilekutsumisjutuga. Olin äärmisel juhul vaid vee avamisega nõus. Vett kellelgi avada ei õnnestunud. Kogu sünnituse vältel keegi justkui ei uskunud, et mul loomulik sünnitegevus käib. 15 min enne lapse sündi alles jõuti tõdemuseni, et ma polegi kogu aja valetanud, vaid päriselt ongi kohe laps käes. Kl 14 sündis beebi.