Minu beebi sündis ka eelmose aasta oktoobris esile kutsumisega. Täna ma mõtlen, et kõik järgnevad võiksid ka samal moel tulla.
Kui tähtaeg kätte jõudis ja kontrollis käisin, polnud sünnitegevusest jälgegi. Sattusin imelise arsti juurde, kes ise küsis, et noh 41 nädalat saab kohe täis, kas ootame veel või hakkame esile kutsuma. Ja mida varem oma kaua oodatud beebiga kohtuda saan, seda parem, mõtlesin. Seega sain võimaluse reedel haiglasse minna. Öeldi, et arvesta pakkides igaks juhuks terve nädalavahetusega, kunagi ei tea kui kiiresti beebi nõustub saabuma.
Olin siis reede hommikul kell 8 platsis, sain ka mingit vedelikku juua 4 x päeva jooksul.
Õhtul kell 7 olin saanud 4 doosi, millest rohkem päeva jooksul ei antud. Mitte ühtki vihjet polnud, et beebi võiks peagi tulla. Avatust oli 3 cm, mille peale öeldi, et kui oleks juba teine laps, võiks isegi varsti alustada, aga esimese lapse puhul läheb veel aega.
Kell 23 hakkasin juba tundma päevade laadseid ebamugavus-valusid.. olemine läks järjest valusamaks ja põnevamaks.
Sain kella 1 paiku sünnituspalatisse. Selleks ajaks olid valud päris tugevad ja umbes 5 minuti vahedega. Sattusin jälle imelise personali otsa ja varsti pakuti mulle naerugaasi. Muidugi võtsin pakutava vastu. Tänu sellele sain vist isegi magada.. vähemalt tervet ööd ei mäleta..
Ja siis 4 läbi millalgi hakkas põhi action. Ärkasin metsiku valu peale. Voodist tõusta enam ei jaksanud. Vahetasin nuppu ja ämmaemand tuli. Beebi sündis kell 4.40.
Imeline elamus!