Küsimus siis selline, et kuidas on võimalik presse tagasi hoida kui arst pressida ei luba ? Keha ju pressib automaatselt ise. Mäletan esimese sünnitusega seda tunnet. Arst keelas pressida, aga see press oli niii kohutavalt tugev ja keha hakkas ise pressima. Pole ju võimalik tagasi hoida või ülehingata. Vähemalt minul oli nii.. Nüüd teine sünnitus tulemas ning mõtlen kas juhtub sama. Mu meelest need pressid õudsamad kogemus kui see sünnitusvalu ise ;/
Tagasi ei hoiagi, aga kaasa ei pressi. Mina pidin ka ülehingama, kuna mul oli varasemalt ka naerugaas palatis, siis selle maski näores hoidmine ja mehe õla pigistamine aitasid hingamisele keskenduda. See ongi keskendumise küsimus, mõtled ainult hingamise rütmile, loed nt numbreid kaasa, mõtled “sisssseeeee-väljaaaa” jne ehk täielik keskendumine hingamisele. Hingasin väga sügavalt.
Samamoodi lihtsalt hingasin üle, et ise pressima ei hakkaks. Keha tahab väga justkui kaasa tõmmata, aga üritasin võimalikult vabaks lasta end hingamisega. Raske oli, väga raske. Minu jaoks oli ka see kõige õudsem osa sünnituse juures. Kui pärast kaasa võisin pressida, siis oli okei. Aga see ülehingamine.. uhh.
Minul oli teise sünnituse ajal raskusi aru saada, et nüüd olen jõudnud pressideni, hingasin esimesed 2 tugevat “valu” üle. Siis tuli ämmakas lubas pressida, aga kui lapse pea kroonis, siis ei lubatud kohe uuesti pressida (hingasin keskendunult selle peaaegu üle) aga laps arvas teisiti. Tundsin kuidas laps ise ennast lükkas, terve raseduse polnud nii tugevat lüket/hoopi tundnud. Ja vot siis ei suutnud enam tagasi hoida ja automaatselt pressisin kaasa.
Neljanda sünnituse ajal jällegi ei saanud aru, et nüüd on pressid. Lihtsalt koguaeg olid nii tugevad valud et eristada oli juba võimatu. Tagasi hoida ei suutnud sel korral midagi hoida