Teema: Sünnitusjärgselt südamevahelöögid

Millal sünnitus oli?

Kas praegu veel imetad last?

Millised on vererõhu numbrid?

Kas raseduse ajal ka mingit ravimit võtsid?

Praeguse kirjelduse järgi seostaksin vahelööke sünnitusjärgse aneemiaga. Inimesed on erineva tundlikksuega, mõni tunneb oma kümmet lisalööki ööpäevas nii hästi, et “elada ei saa”, teine tunneta 20 000 lisalööki mitte grammigi (inimese süda teeb laias laastus 100 000 lööki ööpäevas).

https://naistekas.delfi.ee/artikkel/56913914/miks-jatab-suda-looke-vahele

Südame vahelöök on see, kui süda teeb lisalöögi. See tekitab tunde, nagu jääks paus sisse, sest lisalöök on tulnud liiga kiiresti ja tavalöök tuleks siis justkui hiljem.

Minul tekkisid vahelöögid suurest stressist ja pingest. Arst soovitas südametilkasid võtta (ongi apteegis selle nime all).

minul oli hemoglobiin normis (125-128), kuid ferritiin ehk rauadepood olid tühjad. palu perearstil ferritiini analüüs teha. 120 on suht minimaalne hgb.

aneemia võib vahelööke põhjustada küll. vahelööke on 2 erinevat -VES ja SVES. SVES on üldiselt täiesti ohutu, VES võib probleeme tekitada. normiks loetakse veel ka 3-4 vahelööki minutis, see kord päevas ning harvem on tõenäoliselt täiesti ohutu, aga ehmatab kindlasti ja tekitab ärevust.

vahelöökidel võib olla palju põhjuseid – aneemia, stress/ärevus, magamatus jne

palu perearstil teha 24-tunnine vererõhu ja südamerütmi holteruuring, ehk on vaja ravi muuta. alumine 95 on nats üle normi küll.  kui arst ei nõustu neid uuringuid tegema, siis neid saab ise lasta ka tasulisena teha, maksavad 60-70 eurot, aga saad südamerahu või siis arstilt uut ravi küsida vastavalt tulemusele

Viirpuuekstraktitaja tagasi?

#4145779:

Olen see, kes küsimusi esitas. Elukutselt arst. Sünnitus ei puutu ilmselt üldse asjasse.

OMG! Ilmselt on kõige tavalisem arst kuulnud ka dilatatiivse müopaatia alavormist. Tekib ju raseduse viimasel trimestril või peale sünnitust u poole aasta sees. UUringuid vaja, mitte perekooli nõustamist. Nii ei saa, kuri olen!

#4147863:

OMG! Ilmselt on kõige tavalisem arst kuulnud ka dilatatiivse müopaatia alavormist. Tekib ju raseduse viimasel trimestril või peale sünnitust u poole aasta sees. UUringuid vaja, mitte perekooli nõustamist. Nii ei saa, kuri olen!

Kuri oled? No ole siis edasi!

#4147863:

#4145779:

Olen see, kes küsimusi esitas. Elukutselt arst. Sünnitus ei puutu ilmselt üldse asjasse.

OMG! Ilmselt on kõige tavalisem arst kuulnud ka dilatatiivse müopaatia alavormist. Tekib ju raseduse viimasel trimestril või peale sünnitust u poole aasta sees. UUringuid vaja, mitte perekooli nõustamist. Nii ei saa, kuri olen!

Jah, loomulikult olen ja isegi väga palju rohkem kui sa aimatagi oskad. Aga vahelöögid ei ole kindlasti selle haiguse esimene sümptom. Olen selle haigusega, mille tegelik nimi on peripartum kardiomüopaatia, mitte dilatatiivne kardiomüopaatia, oma töö jooksul põhjalikult tegelenud. Hiljuti oli Eesti kardioloogide seltsis üks selle haiguse teemaline seminar ja me suutsime kõigi Eesti kardioloogide peale välja mõelda 2 naist, kellel see haigus on viimase 10-15 aasta jooksul diagnoositud – ehk et see ei ole nii sage, kui võiks arvata. Võimalik, et on veel paar naist, kes on surnud selle tõttu, aga see pole kindel. Igal juhul on Eestis sünnitusabi ja kardioloogia nii heal tasemel, et vaevalt mõni sellise diagnoosiga naistest jääks tähelepanuta.

Esimene arst.

Mul oli/on midagi sarnast pärast teise lapse sünnitamist, mis oli traumaatiline kogemus. Lapse esimesel eluaastal olid ka mitu korda paanikahood. Ega ei saagi aru, kas pekslev süda ajab paanikasse, või kõigepealt tuleb siiski paanika (nt päästik võib olla, kui loen pereajakirjast kellegi teise halba sünnituskogemust) ja seetõttu tunnen südamepekslemist. Lisalöökide ja löökide vahele jäämise hoogusid tundsin ka pärast sporditegemist. Algasid paar tundi pärast trenni ja võisid ka kesta umbes tund aega. Väga ebameeldiv ja kõhe tunne.  Käisin ka perearstil ja erakliiniku südameuuringutel. Kõik oli korras. Tol päeval, kui kandsin 24h EKG monitori, mul ei tundnud südamepekslemist ja mitte midagi ei leitud ka. Nutikella EKG funktsiooniga sain kord siiski pildile need pekslemised ja interneti abiga diagnoosisin endal kaaliumipuuduse. Ehk siis hakkasin trenni kõrvale teadlikult rohkem jooma (varem ei joonud trenni ajal üldse), soovitavalt elektrolüütidega spordijooki, ja tead, see mure sisuliselt kadus ära. Ja vaimse poole pealt aitas see, et sain vahepeal ka oma viimase lapse ja too sünnitus läks kenasti, kusjuures ma tean, et ma rohkem elus enam ei sünnita. Vahel ikka tunnen imelikke lööke, aga siis ma meenutan peas iseendale fakte: 30ndates normaalkaalus mittesuitseva naisena, niigi südamehaiguste baasriskid madalad. Paarkümmend elementaarsemat asja põhjalikumalt läbi uuritud ka (24h EKG, 24h vererõhk, koormustest, ultraheli, vereanalüüs). Valus ei ole, liigutada jaksan (paar km sörkida, 1-2km ujuda, mitu tundi järjest kõndida, mitu korrust trepist üles minna jne), no kui hull märkamatu harvikhaigus mul tegelikult saab siis südamega olla? Kui sa alles üsna hiljuti lõpetasid imetamise, siis küllap sul ka alles hormoonid möllavad ja vedelike dünaamika kehas pole päris see mis enne. Rohkem juua, rohkem magada (niipaljukest kui beebi laseb). Kui analüüsid korras, siis ju on korras.