Teema: Sünnitusmajast hullarisse?

Täna ei olnud Pealtnägijat.

Kuuurijas siiski oli see lugu täna, mida TA mõtles.

Oleks tahtnud vastaspoole argumente kuulda.

Ega see vastsündinu üksinda jätmine, kell 5 hommikul lumesadu vaatama minek, kommikarp kaenlas, ja laulmine väga adekvaatset muljet just ei jäta. Ja miks vastsündinu kõrvalt ämmaemandate puhkeruumi minna, kui igas toas on personali kutsumiseks telefon? Ja kui see epikriis tõele vastas, et pani oma uksele sisenemist keelavaid silte, siis tekiks endalgi lapse pärast mure.

Ei õigusta kuidagi nii ekstreemset käitumist, aga see ema ei tundu ka puhas olevat.

Aasta ämmaemand veel olnud😄 Kõigi rasedate ja sünnitajate hirm, kui kommentaare lugeda. Jube elukas….

Väga kurb lugu ja ilmselgelt ei saa haigla kommenteerida juhtunut. See lugu näitab hästi, et vaimse tervise probleeme võib ette tulla igaühel, ka noortel pealtnäha tervetel ja edukatel naisterahvastel.

Pelgalt ühegi ämmaemanda otsusel ei panda kedagi kinnisesse psühhiaatriaosakonda. Sinna paigutatakse inimene ikkagi siis, kui ta on reaalselt ohtlik endale või teistele (ja seda peab konkreetselt põhjendama). Kui seal osakonnas on inimest vaja hoida kauem kui 48 tundi, siis otsustab selle kohus. Selles saatelõigus ka näidati lõike kohtumäärusest. Sellist määrust ei tehta kellegi paljasõnaliste väidete alusel – see peab olema põhjendatud. Ja selle kohtumääruse tegemiseks ju pidi andma juba hinnangu PERHi psühhiaatriahaigla arst, mitte mingi ämmaemand – ämmaemand ei puutunud enam ju üldse asjasse. Kui ei oleks olnud vajadust teda kiirabiga ära viia, ei oleks see kinnine psühhiaatriaosakond teda üldse vastu võtnudki.

Teiseks ei hoita kedagi kinnises osakonnas kauem, kui seda tingimata vaja on. Kui oli vaja hoida 40 päeva, siis oli asi ikka selline, et päriselt ka oli vaja hoida. Kui inimese terviseseisund paraneb kiiremini, siis lastakse varem välja kui kohtumääruses kirjas.

Psühhoosis inimene ei mäleta ka tavaliselt väga täpselt seda, mis psühhoosis oleku ajal kõik juhtus. Loodetavasti saab ta toetust ja abi, et juhtunuga leppida. Kahjuks inimestel esineb vaimse tervise probleeme ja ausalt öeldes on küll Lustist ebaeetiline, et ta selle loo üldse eetrissa lasi. Süüdistati ämmaemandat, aga ämmaemandal ei ole karvavõrdki võimalik otsustada seda, kas inimene peaks olema tahtest olenematul psühhiaatrilisel ravil.

#3975151:

Pange Kuuuurijas pausile see koht, kui näitab vilksamisi tolle Jolanda epikriisi. See naine vist ikka oli omadega päris sassis… see on seal arsti, mitte see „ebameeldiva“ ämmaemanda tekst

No aga arst kirjutas selle jutu epikriisi tõenäoliselt sellesama ämmaemanda räägitu põhjal. Epikriis kõlas tõesti päris koledasti, ent Jolanda enda sõnul taolisi asju, mis seal kirjas olid, ei toimunud (nt müüril ronimine ja jõululaulude laulmine).

Tervisetrendi viimased viie aasta hinnangud on tõesti koledad. Aga kui teine leht ette võtta, siis 8 aastat tagasi tundus vägagi ok olevat hinnagute järgi. Kummaline.

Aga ma ka ei usu, et keegi hoiaks inimest 40 päeva TOR-il lihtsalt kiusliku ja kurja ämmaemanda jutu põhjal. Jah, sellel ämmaemandal võib olla osa selles, et inimene üldse sellisesse seisu jõudis. Äsjasünnitanud naine on  õrn ja teda on lihtne katki teha. Kui niigi hapra psüühikaga naist veel korralikult provotseerida, siis keerab see asja hullemaks kindlasti. Aga kui ta juba seal psühhiaatrihaiglas sees oli ning teda seal lausa 40 päeva kinni hoiti, siis see nüüd küll enam puhas kius olla ei saa. Seal psühhiaatrihaiglas ei tee otsuseid enam see kuri ämmaemand, aga psühhiaatrid. Nende huvi ei ole kedagi iga hinna eest haiglas sees hoida.

Kaastunne sellele emale ja tänu ka, et tõi jäleda loo avalikkuse ette.

Meditsiini vallas töötajate suhtlemistase kõigub nagu vahelduv vool. Enda näide on EMOst. Minevikus ühel õhtul lõin uksega vastu pead, nii et haav vajas õmblust. Erakorralises uuriti nagu ülekuulamisel, kas ikka juhtus uksega ja mis aineid tarbin.

Sügavalt solvab sisemiselt, kui arstiameti esindaja isikliku hoiaku alusel sind lihtsalt ei usu ja võtab sind kui umbrohtu, mida võib vabalt psühholoogiliselt piinata.

Mitte, et ma halba ämmaemandat kuidagimoodi õigustaks, aga kardan ka, et kui teine osapool (ei mõtle ainult konkreetset ämmaemandat, vaid kedagi veel, nt psühhiaatrit, kes juhtumiga kokku puutus) saaks vabalt asjast rääkida ja oma poole esitada, siis oleks pilt pisut teistsugusem kui see, mis praegu paistma jäi.

Ma saan siiski aru, et sünnitusmaja on vastutav selle eest, kui beebiga peaks midagi juhtuma. Ja see võib ehmatav kogemus küll olla, kui beebi on üksinda palatis ja ema on kadunud. Ema peaks ikka koguaeg olema enneaegse vastsündinu kõrval.

Miks peaks üldse öösel kell 5 minema õue jalutama?

#3975153:

Väga kurb lugu ja ilmselgelt ei saa haigla kommenteerida juhtunut. See lugu näitab hästi, et vaimse tervise probleeme võib ette tulla igaühel, ka noortel pealtnäha tervetel ja edukatel naisterahvastel.

Pelgalt ühegi ämmaemanda otsusel ei panda kedagi kinnisesse psühhiaatriaosakonda. Sinna paigutatakse inimene ikkagi siis, kui ta on reaalselt ohtlik endale või teistele (ja seda peab konkreetselt põhjendama). Kui seal osakonnas on inimest vaja hoida kauem kui 48 tundi, siis otsustab selle kohus. Selles saatelõigus ka näidati lõike kohtumäärusest. Sellist määrust ei tehta kellegi paljasõnaliste väidete alusel – see peab olema põhjendatud. Ja selle kohtumääruse tegemiseks ju pidi andma juba hinnangu PERHi psühhiaatriahaigla arst, mitte mingi ämmaemand – ämmaemand ei puutunud enam ju üldse asjasse. Kui ei oleks olnud vajadust teda kiirabiga ära viia, ei oleks see kinnine psühhiaatriaosakond teda üldse vastu võtnudki.

Teiseks ei hoita kedagi kinnises osakonnas kauem, kui seda tingimata vaja on. Kui oli vaja hoida 40 päeva, siis oli asi ikka selline, et päriselt ka oli vaja hoida. Kui inimese terviseseisund paraneb kiiremini, siis lastakse varem välja kui kohtumääruses kirjas.

Psühhoosis inimene ei mäleta ka tavaliselt väga täpselt seda, mis psühhoosis oleku ajal kõik juhtus. Loodetavasti saab ta toetust ja abi, et juhtunuga leppida. Kahjuks inimestel esineb vaimse tervise probleeme ja ausalt öeldes on küll Lustist ebaeetiline, et ta selle loo üldse eetrissa lasi. Süüdistati ämmaemandat, aga ämmaemandal ei ole karvavõrdki võimalik otsustada seda, kas inimene peaks olema tahtest olenematul psühhiaatrilisel ravil.

Kiirabiga viidi naine ära puhtalt ämmaemanda sõnade põhjal, ka epikriisis PERHis on ämmaemanda sõnade kaja näha. Ei seata nagu kahtluse allagi, et ta võis eksida, kohe sundhospitaliseerimine, kanged ravimid peale ja korras. Kes pole näinud, mida selline ravimikokteil inimesega teeb, siis ma valgustan. Inimene on suure osa ajast lihtsalt inimloom. Elab justkui, aga ei ole enam sama isik. Kui inimene juba hospitaliseeritud on sellesse osakonda, siis seal ei ole seda, et saad homme-ülehomme välja. Raviskeem tehakse igal juhul lõpuni. Kui 40p, siis nii ja öelda, et selles ei mänginud suurt rolli ämmaemanda käitumine, empaatiavõimetus ja epikriis, oleks vale. PERH’i psühhiaater kujundas vaid tema sõnade järgi arvamuse sellest, kuidas ema käitus. Samuti jõudis see arvamus kohtusse.

#3975197:

Kiirabiga viidi naine ära puhtalt ämmaemanda sõnade põhjal, ka epikriisis PERHis on ämmaemanda sõnade kaja näha. Ei seata nagu kahtluse allagi, et ta võis eksida, kohe sundhospitaliseerimine, kanged ravimid peale ja korras. Kes pole näinud, mida selline ravimikokteil inimesega teeb, siis ma valgustan. Inimene on suure osa ajast lihtsalt inimloom. Elab justkui, aga ei ole enam sama isik. Kui inimene juba hospitaliseeritud on sellesse osakonda, siis seal ei ole seda, et saad homme-ülehomme välja. Raviskeem tehakse igal juhul lõpuni. Kui 40p, siis nii ja öelda, et selles ei mänginud suurt rolli ämmaemanda käitumine, empaatiavõimetus ja epikriis, oleks vale. PERH’i psühhiaater kujundas vaid tema sõnade järgi arvamuse sellest, kuidas ema käitus. Samuti jõudis see arvamus kohtusse.

Tähendab, sa tahad öelda, et inimene sundhospitaliseeriti ilma mitte mingisuguse põhjuseta ja vaid ämmaemanda ütluste alusel?

Kuidas sa ekraanilt läbivilksavatest kaadritest lugesid välja, et epikriis oli koostatud ämmaemanda poolt?

Kas tõesti mõni arst annab hinnangu ja paneb diagnoosi teise haigla med töötaja, kes pole isegi arst, rääkimata sama valdkonna arst (psühhiaater), ütluste alusel? Võtab haige sisse, virutab talle rohud peale ja patsiendiga näost näkku ei “tutvu”?

Juhtunu oli kole ja kahtlemata on seal mingi süü med töötaja poolt. Samas, naisterahvas tundus ise ka olevat konflikne tüüp. Jättes kõrvale naise tundlikkuse raseduse ja sünnitusjärgsel ajal, mil vast iga naine on tundnud emotsioonide kõikumist, siis tüpaažilt ja olekult jäi mulje, et see naine satub ka muidu konfliktidesse. Seda rõhutas jutt: “ma olen võimas naine ja ma ei karda mitte midagi”. Siis veel natukene hormoonidest tingitud emotsioonide kõikumist juurde ja ongi pahandus majas.

Mulle tundus imelik, et loetleti üles, kes olid head, kes olid peaaegu head ja kes olid halvad. Ma ise nagu ei tule selle pealegi, et ma haiglas (olen olnud korduvalt) või üldse mujal olukordades hakkaks personali analüüsima ja peaks kuidagi oluliseks igale töötajale eraldi hinnang anda. Juba see natukene viitab sellele, et inimene on konfliktialdis, kui peab vajalikuks juurelda selle üle, kes hea, kes halb.

Just sünnitanud naine ja vastsündinu on ilmselt haigla vastutusalas. Mis oleks saanud, kui lapsega oleks midagi juhtunud? Kes oleks olnud vastutav ja süüdi? Vist ikka see ämmaemand, kes oli juhtunu ajal tööl? Keda Kuuuurija siis oleks süüdistanud? Jälle haiglat? Kus olid valves oleva med töötaja silmad? Miks lubati patsient öösel jalutama?

Kas ei ole veider minna öösel kell 5 sünnituspersonalile kommikarpe viima?

NB! Ma ei ole med töötaja. Ja täiesti kindlasti ei tunne seda ämmaemandat. Nii et paluks mitte hakata perekoolile omaselt mind süüdistama ringkaitses.

#3975201:

#3975197:

Kiirabiga viidi naine ära puhtalt ämmaemanda sõnade põhjal, ka epikriisis PERHis on ämmaemanda sõnade kaja näha. Ei seata nagu kahtluse allagi, et ta võis eksida, kohe sundhospitaliseerimine, kanged ravimid peale ja korras. Kes pole näinud, mida selline ravimikokteil inimesega teeb, siis ma valgustan. Inimene on suure osa ajast lihtsalt inimloom. Elab justkui, aga ei ole enam sama isik. Kui inimene juba hospitaliseeritud on sellesse osakonda, siis seal ei ole seda, et saad homme-ülehomme välja. Raviskeem tehakse igal juhul lõpuni. Kui 40p, siis nii ja öelda, et selles ei mänginud suurt rolli ämmaemanda käitumine, empaatiavõimetus ja epikriis, oleks vale. PERH’i psühhiaater kujundas vaid tema sõnade järgi arvamuse sellest, kuidas ema käitus. Samuti jõudis see arvamus kohtusse.

Tähendab, sa tahad öelda, et inimene sundhospitaliseeriti ilma mitte mingisuguse põhjuseta ja vaid ämmaemanda ütluste alusel?

Kuidas sa ekraanilt läbivilksavatest kaadritest lugesid välja, et epikriis oli koostatud ämmaemanda poolt?

Kas tõesti mõni arst annab hinnangu ja paneb diagnoosi teise haigla med töötaja, kes pole isegi arst, rääkimata sama valdkonna arst (psühhiaater), ütluste alusel? Võtab haige sisse, virutab talle rohud peale ja patsiendiga näost näkku ei “tutvu”?

Epikriis oli ju koostatud justkui ITK kohaliku valvepsühhiaatri poolt, kes ta sinna suunas. Seda mainiti saates, et suunamine tuli läbi tema, kuigi naist ta näinud polnud.

Mis puutub sellesse, et naine tundus konfliktne, siis mulle just tundus vastupidi mõistlik ja rahulik kogu selle loo juures, aga selle ämmaemanda arvustusi lugedes ei jää väga kahtlust, et ema ei liialdanud.

Kõige paremini võttis saates loo kokku psühholoog, kes on näinud rohkem detaile ja meist rohkem kursis nii selle konkreetse looga kui teemaga üldiselt.