Ei ole vaja lapsi teha, kui ei oska kiirabile “põhjendada”, miks läheb kiiret abi vaja. Mina oma mitme kroonilise haigusega olen üsna tihe kiirabi külaline ja vastan iga kord: mina ei tea, kas on eluohtlik olukord, sest mul puudub meditsiinialane ettevalmistus. Ja kasutage pisut rohkem detsibelle ja kiiremat kõnetempot. Kohe on auto ukse taga.
Sellised raiskavadki ressurssi ja arvavad, et pean aga muudkui kisama, siis jälle tulgu. Kui sul on kroonilised haigused, võiks endale nende kohta ju asjad selgeks teha, mitte lihtsalt kisada kogu aeg. Selliste pärast ei võtagi keegi päris hädalisi tõsiselt.
Ressursse raiskavad need, kes mängivad kangelast ja haiglasse jõudes med.personal tuvastab, et hiljaks jäite: teie sündinud laps on eluaegne juurvili voodis. Kes edasise kinni maksab? Maksumaksja!
Kui naine teab juba ette, et ei saa kuidagi sünnitusmajast koju tagasi siis tuleb KOV poole pöörduda. Lisaks tuleks kohe hakata mõtlema, kelle nimi kirjutatakse sünnitõendil isa reale.
Need on väga vähesed ja haruldased juhtumid, kus (eriti esimene) laps nii kiiresti sünnib, et isegi haiglasse ei jõua. Ja enamik neist tulevad üsna ludinal välja ega kannata elukestvate hädade käes kiire sünni tõttu.
Kuna sellised juhtumid on nii haruldased, saavad nad alati ajakirjanduses suurt kajastust, mis võibki sulle mulje jätta, justkui sünniks igapäevaselt terve ports beebisid kuskil maantee ääres autos.
Tegelikkuses läheb enamikel sünnitajatel kuni 24 tundi, et laps kätte saada. Ja teemaalgatajal probleem oli hoopis see, et lapse isa pole abiks, ühti pereliiget ega isegi tuttavat ka ei paista olevat, takso peale ei taha kulutada ning eeldab, et sellises olukorras peakski surevate inimeste eest erakorralise abi teenuse endale tasuta taksoks tellima.