Suur, kui mitte öelda rõhuv osa anorektikuid sööbki ainult koos teistega. Siis ei saa keegi aastaid aru, et need ongi tema ainsad söögikorrad, kuigi ta räägib teinekord ka, et tegelikut juba midagi sõi enne. See on iga teismelise anorektiku peamine nipp – söö ainult nii, et ema näeb.
Teema: Sureb külmkapi juures nälga
13.09.2023 20:05
14.09.2023 16:39
Tuttav 19 a anorektik ülikooli 1. kursuselt sõi kolm korda nädalas. Ise pärast tunnistas. Laupäeval, kui kodus käis, sõi suure söögi ja siis õhtul mingeid näkse. Pühapäeval kodus hommikusööki. Kord nädalas teiste üliõpilastega lõunal. Enamasti kolmapäeval. Ta oli lausa nii tark, et tal oli alatasa taskus või kotis mõni paberisse keeratud õunasüda, või võileivaots. Ei tea, kust ta neid sai, ju prügikorvidest ühikas. Neid oli tal siis hea oih, appi! hüüatusega avastada ja demonstratiivselt teiste nähes ära visata “ähh, miks ma selle lõunaoote võileva jupi kotti panin, täitsa ohmu olen”-stiilis. Tühjadest joogijogurtitopsidest rääkimata. Neid vedeles tal laual ja kodus jättis oma tuppa endast maha. Imelik oli ainult, et need olid 🙂 pestud :-). Mida ema kunagi ei märganud.
30.09.2023 08:05
Ma kuulasin 25 a sellist näägutamist. Mis muidugi lõppes sellega, et lõpetasin näägutajatega suhtlemise. Aga no krt isegi mõne sugulase matustel (kuhu ikka austust avaldama lähed), öeldi esimese asjana, et kas sa ikka sööd.
See on normaalne teismelise käitumine. Ei sure ta midagi nälga. Las ta olla rahus.
Mure on põhjendatud, sest paljudel teismelistel siiski on see probleem. Pikkus üle 170 ja kaal alla 50 on ikka märk, mida ei saa üks vanem ignoreerida. Meie peres on vilets sööja 17-aastane noormees. Tean, et temasugused on enamasti lausa õgardid, kuid meie oma üldjuhul ei viitsi süüa. Kui just värske toit on just valmis tehtud, mis talle maitseb, siis sööb, aga ei viitsi ta kunagi omale midagi soojendada või võileibagi teha. Viitsib teha vaid kiirnuudleid, kuid see pole mingi toit ju. Õuna ka ei viitsi võtta ja ilmselt ootaks koorimist.
Aga no ma ikka utsitan teda õue koeraga jalutama-jooksma, et värske õhk tekitab isu, kuid koolipäevadel sageli pole tal seda aega. Läheb maalt väga vara kooli, seal on tal tegemist palju ja õhtul koju jõudes on liialt väsinud, et midagi veel teha.
30.09.2023 08:19
Teemategija olen. Mu laps on 17a. Minu viga et kohe vanust ei öelnud. Seoses selle teemaga on mul mitu probleemi. Esiteks ei taha ega viitsi ta kuidagi süüa teha. Ei üksi ega minuga. Ok, kõigile ei meeldigi kokata, kuigi peaks. Teine probleem on see et ta sööks väljas või telliks. See aga tuleb kallim kui ise süüa teha. Mulle tundub et ma sellest hoolida ei saa, sest tähtsam on siiski et ta sööks. Nii peab talle andma raha söögiks juurde, lisaks taskurahale, et käigu või mäkist läbi. Vähemalt saab sealt kaloreid.
Kas lapsega raha teemal ja söögi teemal ausalt rääkida ei saa? 17 võiks juba aru saada, et raha ei kasva puu otsas ja kui on kodus pliit, külmkapp toiduainetega ja vaba aeg, mil võiks endale süüa teha, siis ei ole ok kogu aeg toitu tellida. Ise tehes saaks ju sama raha eest, terve pere söönuks, millest muidu ainult üks sööb üle jääva rahaga oleks võimalik, midagi targemat teha. Sinna juurde rääkida, et söömata jätmine ei ole lahendus, kuna pikaaegselt nii tehes rikub ta tervise ja peagi tulevad ka muud probleemid, sest energiat ei jätku ka kooliks jne ja sellega põhjustab kokkuvõttes veel suurema probleemi nii enesele kui tervele perele.
30.09.2023 14:04
On ikka räägitud rahast. Tal siis lahendus, et ei telli. Ja ega ei söö ka.
01.10.2023 08:36
On ikka räägitud rahast. Tal siis lahendus, et ei telli. Ja ega ei söö ka.
Arst ja ruttu. Toitumishäire lausa karjub näkku.
15.10.2023 06:43
Perearst ütles, et norm kaal ja ära muretse.
See sõltub palju ka pikkuse ja kaalu suhtest. Lugesin Manona Parise raamatut meie taluköök. Suurema osa ajast ta jahvatab seal oma kaaluprobleemidest. Aga näiteks kirjutab muuseas ka seda, et tema jaoks oli juba 60kg kehakaal selline, et päevad jäid ära ja tekkis probleeme tervisega. Ta on pikk ja nn “suure kondiga”.
Kui keegi vaatab paberi pealt mingit kehakaalu, ja eriti näiteks kooliealise lapse puhul, siis vaadataksegi sageli lihtsalt vanuse järgi. See ei pruugi üldse mingit reaalsust kajastada.
Mina kaalusin 1. klassi lõpus 18 kg, mul laps samasugune, kaalub 9-aastaselt u 20 kilo. Aga me oleme väiksemad ja loomult õblukesed. Mäletan ka seda, et arstid uurisid, kas ema näljutab mind kodus ja et miks ma ikka selline pisike olen. Taheti teha mingeid hormoonsüste, et ma kiiremini kasvaks. No et vastaks tabelitele. Midagi mul viga polnud, aga arstide silmis, tabeli järgi, kohutav alakaal. Manona Parise näide on sellele vastupidine – tema lihtsalt oligi suur lapsest saati. Inimesed on väga erinevad.
Kui on vaja teada saada, kas on normis või mitte, siis kõige parem lasta teha vereproov. Noorte naiste puhul on indikaatoriks ka see, et kui päevad ära jäävad, siis järelikult on kaal juba päris alla normi. Teemaalgataja lapse puhul selle järgi ei saa midagi hinnata.
Arvan, et see Kägu, kes ütles, et laps on sotsiaalne sööja, pakkus seni parima lahenduse, koos süüa. Lisaks võiks ka näiteks nädalavahetustel koos süüa teha, siis saaks laps rohkem harjumust ise midagi teha. Lihtsaid asju. Kirjut koera, smuutit, sooje võileibu, küpsisetorti, salatit jms
No ma ei tea, ma 50 aastane, kolme lapse ema, pikkus 170 cm ja kaal 52kg alates põhikoolist kuni siiani. Pole elus arvanud, et mul mingi alakaal.
16.10.2023 02:25
Kujutad ette. Selle pikkuse juures hea kaal. Ise ei söö ka rohkem kui 1x päevas korralikult. Ei ole nälga ja meeldib olla kõhn. Samas kui keegi meeldivaid asju ette kannaks sööks küll.
16.10.2023 10:05
Mul endal oli kunagi nooruses lühikest aega n-ö dieedipidamise periood. Ma otseselt ei plaaninud ennast näljutada, lihtsalt ülikoolis olid väga pikad ja pingelised õppepäevad ja õhtul tuli minna veel raamatukokku. Väljas söömiseks mul raha ei olnud, aga koju sööma jõudsin tihti alles ca tunnike enne magamaminekut.
Seega sel ajal sõin hommikul kl 7, ja järgmine söögikord oli õhtul kl 20-21 kandis. Pärast päevapikkust nälgimist põhjustas äkiline suur praad korraliku kõhuvalu, mistõttu hakkasin ka seda vältima. Tagajärjeks oligi planeerimatult tekkinud nälgimine.
Ja mis oli selle juures huvitav – näljatunne kadus ära! Tõesti ongi nõnda – perioodi alguses annab kõht normaalselt kohe märku, kui eelmisest toidukorrast on ca 4 tundi möödas. Kõht hakkab korisema, tekib vastik näljatunne, iiveldus, kõik mõtted rändavad söögile. Kui aga samamoodi kordub ka järgmine, ülejärgmine päev ja nädala pärast, siis aju muudab end ning hakkab söömisele isegi vastu töötama. Nüüd tekitab, vastupidi, just söömisele mõtlemine vastikust ja iiveldustunnet. Seevastu tühja kõhu tunne muutub aina meeldivamaks ja mõnusamaks. Kui ma sellest aru sain, siis lõpetasin selle jama. Hakkasin endale kodust võileibu ülikooli ja raamatukokku kaasa võtma. Tasapisi hakkas aju taas õigetpidi tööle, aga selle planeerimatu nälgimisperioodi tulemusel oli organism nii palju kahjustada saanud, et pärast tavaelu juurde naasmist jäin kimpu ülekaaluga. St, pika näljutamisperioodi vältel hakkab keha rasvavarusid tallele panema, mitte ei kuluta neid nii kiiresti ära nagu enne.
16.10.2023 10:12
Tänapäeval on muutunud suureks probleemiks, et paljusid, eriti lapsi, tõmbab rämpstoit rohkem kui tavatoit. Teadlaste uuringuil sisaldab rämpstoit sõltuvust tekitavaid aineid, mis aktiveerivad aju mõnukeskuse.
Seega ei pea paika väited, et kui laps põlgab ära ema valmistatud prae ja ihaleb bensiinijaama hamburgerit, ju siis on ema vilets kokk. Praes lihtsalt pole sõltuvust tekitavaid aineid sees, küll aga on see mõõtmatult kasulikum kui bensiinijaama kiirtoit.
Bensiinijaama menüü pole saatanast, vahel harva ikka võib. Kuid selline olukord, kus ema valmistab perele korraliku lõuna, ent teismeline laps põlgab selle ära ja seab ema ultimaatumi ette “kas annad mulle kümneka bensujaama toidu jaoks või ma muudan ennast nälgimisega anorektikuks!” ei ole küll okei.
17.10.2023 12:39
Mis see sõltuvust tekitav aine on?
19.10.2023 11:12
No ma ei tea, ma 50 aastane, kolme lapse ema, pikkus 170 cm ja kaal 52kg alates põhikoolist kuni siiani. Pole elus arvanud, et mul mingi alakaal.
Aga see on ju loogiline, et enda meelest on kõik korras.
19.10.2023 18:56
laps on sotsiaalne sööja, pakkus seni parima lahenduse, koos süüa.
See, et sööb ainult, kui keegi näeb, on kõige suurem ohu märk. Läbi elatud enda peal. Kui teil just ei õnnestu teda 2-3 korda päevas koos sööma panna. Söömise alla ei lähe pool jogurtit või üks kurgivõileib ja kiire jooks tualetti.
22.10.2023 20:08
Mis see sõltuvust tekitav aine on?
Igasugused maitsetugevdajad ja E-ained.
01.11.2023 10:56
b. Aga ise ei tee ta endale süüa ja võib vabalt ‘külmkapi juurde nälga surra. Küsimus on seoses sellega, et tahaks et ta võtaks vastutuse enda eest enda peale, sööks 3 korda päevas. Praegu sööb siis kui ma söögi teen talle. Ja kuna ma olen mures, siis teen ka. Aga tihti ta hommikuks midagi ei tahagi, lõuna ajal olen ma tööl. Nii et jääb õhtusöök, mida sööb. On see teie arust ka probleem või muretsen ma üle? Värskeid asju-puuvilju on meil kodus ikka. Aga neidki sööb siis kui need talle ära koorida, tükeldada või valmis keeta. Magusat ei ei söö, sest see mõjuvat näonahale halvasti.
Isver – 170 cm pikk ja kaalub 45-50 kg? Appi! Pole ju korras enam.
Ma olin 20 a 174 cm ja 52 kg. Päevad käisid kellapealt, tervis korras. Mida siin appi karjuda?
Ma ei leia ka, et see nii noore inimese puhul alarmeerivalt madal kaal oleks. Kaalusin 25-selt oma 173 pikkuse juures 54 kg. Jah, olin sale, aga mitte kuskilt otsast anorektiline. Päevad käisid samuti regulaarselt ja energiat oli palju. Teemalagataja tütar on ju aga veel palju noorem, selles eas tüdrukud ongi tihti nagu pilpad, keha on ju veel korralikult välja arenemata.
02.11.2023 17:50
b. Aga ise ei tee ta endale süüa ja võib vabalt ‘külmkapi juurde nälga surra. Küsimus on seoses sellega, et tahaks et ta võtaks vastutuse enda eest enda peale, sööks 3 korda päevas. Praegu sööb siis kui ma söögi teen talle. Ja kuna ma olen mures, siis teen ka. Aga tihti ta hommikuks midagi ei tahagi, lõuna ajal olen ma tööl. Nii et jääb õhtusöök, mida sööb. On see teie arust ka probleem või muretsen ma üle? Värskeid asju-puuvilju on meil kodus ikka. Aga neidki sööb siis kui need talle ära koorida, tükeldada või valmis keeta. Magusat ei ei söö, sest see mõjuvat näonahale halvasti.
Isver – 170 cm pikk ja kaalub 45-50 kg? Appi! Pole ju korras enam.
Ma olin 20 a 174 cm ja 52 kg. Päevad käisid kellapealt, tervis korras. Mida siin appi karjuda?
Ma ei leia ka, et see nii noore inimese puhul alarmeerivalt madal kaal oleks. Kaalusin 25-selt oma 173 pikkuse juures 54 kg. Jah, olin sale, aga mitte kuskilt otsast anorektiline. Päevad käisid samuti regulaarselt ja energiat oli palju. Teemalagataja tütar on ju aga veel palju noorem, selles eas tüdrukud ongi tihti nagu pilpad, keha on ju veel korralikult välja arenemata.
Aga sa sõid. Tema ei söö, mis tähendab, et organism ei saa toitaineid. Sööb ainult siis, kui keegi näeb. See arvamus, et tugeva toitumishäirega inimesed, anorektikud, eriti buliimikud on kõhnad, on väga vale. Väga paljud anorektikud on sellises madalama otsa normaalkaalus ja ülipaljud buliimikud on lausa normaalkaalu ülemises otsas.
02.11.2023 18:01
b. Aga ise ei tee ta endale süüa ja võib vabalt ‘külmkapi juurde nälga surra. Küsimus on seoses sellega, et tahaks et ta võtaks vastutuse enda eest enda peale, sööks 3 korda päevas. Praegu sööb siis kui ma söögi teen talle. Ja kuna ma olen mures, siis teen ka. Aga tihti ta hommikuks midagi ei tahagi, lõuna ajal olen ma tööl. Nii et jääb õhtusöök, mida sööb. On see teie arust ka probleem või muretsen ma üle? Värskeid asju-puuvilju on meil kodus ikka. Aga neidki sööb siis kui need talle ära koorida, tükeldada või valmis keeta. Magusat ei ei söö, sest see mõjuvat näonahale halvasti.
Isver – 170 cm pikk ja kaalub 45-50 kg? Appi! Pole ju korras enam.
Ma olin 20 a 174 cm ja 52 kg. Päevad käisid kellapealt, tervis korras. Mida siin appi karjuda?
Ma ei leia ka, et see nii noore inimese puhul alarmeerivalt madal kaal oleks. Kaalusin 25-selt oma 173 pikkuse juures 54 kg. Jah, olin sale, aga mitte kuskilt otsast anorektiline. Päevad käisid samuti regulaarselt ja energiat oli palju. Teemalagataja tütar on ju aga veel palju noorem, selles eas tüdrukud ongi tihti nagu pilpad, keha on ju veel korralikult välja arenemata.
Aga sa sõid. Tema ei söö, mis tähendab, et organism ei saa toitaineid. Sööb ainult siis, kui keegi näeb. See arvamus, et tugeva toitumishäirega inimesed, anorektikud, eriti buliimikud on kõhnad, on väga vale. Väga paljud anorektikud on sellises madalama otsa normaalkaalus ja ülipaljud buliimikud on lausa normaalkaalu ülemises otsas.
Kas ta siis sööb või ei? Või teiste nähes söömine on mitte-söömine?
02.11.2023 18:35
Sööb ainult siis, kui keegi näeb.
Küsimus ei ole nägemises, vaid söögi tegemises. Tütarlaps sööb, kui keegi teine söögi valmis teeb või kui talle antakse raha toidu ostmiseks. See on laiskus, mitte toitumishäire, kuigi normaalne see muidugi pole.
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.
