Kes on näinud haige vana inimese suremist, millised on märgid? Kui kaua enne surma lõpetab inimene söömise ja joomise? Rääkimise? Kuna wc hädade tegemise? Milliseid silmaga nähtavaid muutusi olete täheldanud?
Esileht › Ilu ja tervis › Surev haiglane inimene
Teema: Surev haiglane inimene
Kes on näinud haige vana inimese suremist, millised on märgid? Kui kaua enne surma lõpetab inimene söömise ja joomise? Rääkimise? Kuna wc hädade tegemise? Milliseid silmaga nähtavaid muutusi olete täheldanud?
Mis sul juhtus?
Igaüks sureb ju erinevalt. Ja ära aja rohkem oma lähedase kohta lolli juttu suust välja.
Nina läheb teravaks. Päriselt ka.
Mis sul juhtus? Igaüks sureb ju erinevalt. Ja ära aja rohkem oma lähedase kohta lolli juttu suust välja.
Haiglatöötajad tunnevad need märgid siiski eksimatult päev-paar enne ära.
Kui ei söö ja ei joo, siis umbes 5.ndal päeval sureb!
Nina läheb teravaks. Päriselt ka.
Ja sõrmed lähevad peenikeseks
Ca nädal kuni kaks enne tundub ühe päeva jooksul, et kõik läheb paremaks. Tekib mingi eriline selgushetk, sööb, mõistus terav, tõuseb voodistki.
mõned päevad enne – ei söö enam ja mõistuse lööb selgeks.
Milliseid silmaga nähtavaid muutusi olete täheldanud?
Silmad muutusid tuhmiks, ühtlane hall kate oli peal ja seda 2 päeva enne surma. Temal mõistus just ähmastus (oli tagasi lapsepõlves ja hilisemast elust ei teadnud midagi).
Samuti saan öelda, et silmad läksid ära tuhmiks enne surma ja seda juba paar päeva enne.
Kes on näinud haige vana inimese suremist, millised on märgid? Kui kaua enne surma lõpetab inimene söömise ja joomise? Rääkimise? Kuna wc hädade tegemise? Milliseid silmaga nähtavaid muutusi olete täheldanud?
See on ikka väga erinev. Kahe surma puhul olen olnud samal pinnal, aga teises ruumis. Olen ühe surma juures olnud nii, et suri inimene minu kõrvalvoodis haiglas. Mina olin siis vast 20, tema umbes 40. Ta oli iga päev samamoodi toimekas. Ärkas ka sel päeval hommikul, oli aga torssis ja pahas tujus, sõi. Käis tualetis nagu alati, pesi hambaid, tuli tagasi, pani oma asjad ära, nagu alati. Kuna ta veel hommikul sel ajal magas, kui hooldaja seda meile ütles, siis ma ütlesin talle, et paari tunni pärast tuleb aknapesija. Et siis Teie poete sügavale teki alla – vestlus oli vene keeles. Mispeale tema vastas “ei, nüüd hakkame (teie-vormile minu lauses iroonilise vastusena) surema” -“net, teperj budem umiratj”, heitis pikali ja umbes 5 minnuti pärast hakkas “norskama”, mis tegelikult oli surmakorin. Kogu lugu.
Kes on näinud haige vana inimese suremist, millised on märgid? Kui kaua enne surma lõpetab inimene söömise ja joomise? Rääkimise? Kuna wc hädade tegemise? Milliseid silmaga nähtavaid muutusi olete täheldanud?
See on ikka väga erinev. Kahe surma puhul olen olnud samal pinnal, aga teises ruumis. Olen ühe surma juures olnud nii, et suri inimene minu kõrvalvoodis haiglas. Mina olin siis vast 20, tema umbes 40. Ta oli iga päev samamoodi toimekas. Ärkas ka sel päeval hommikul, oli aga torssis ja pahas tujus, sõi. Käis tualetis nagu alati, pesi hambaid, tuli tagasi, pani oma asjad ära, nagu alati. Kuna ta veel hommikul sel ajal magas, kui hooldaja seda meile ütles, siis ma ütlesin talle, et paari tunni pärast tuleb aknapesija. Et siis Teie poete sügavale teki alla – vestlus oli vene keeles. Mispeale tema vastas “ei, nüüd hakkame (teie-vormile minu lauses iroonilise vastusena) surema” -“net, teperj budem umiratj”, heitis pikali ja umbes 5 minnuti pärast hakkas “norskama”, mis tegelikult oli surmakorin. Kogu lugu.
????
Mis haigus?
Kes on näinud haige vana inimese suremist, millised on märgid? Kui kaua enne surma lõpetab inimene söömise ja joomise? Rääkimise? Kuna wc hädade tegemise? Milliseid silmaga nähtavaid muutusi olete täheldanud?
See on ikka väga erinev. Kahe surma puhul olen olnud samal pinnal, aga teises ruumis. Olen ühe surma juures olnud nii, et suri inimene minu kõrvalvoodis haiglas. Mina olin siis vast 20, tema umbes 40. Ta oli iga päev samamoodi toimekas. Ärkas ka sel päeval hommikul, oli aga torssis ja pahas tujus, sõi. Käis tualetis nagu alati, pesi hambaid, tuli tagasi, pani oma asjad ära, nagu alati. Kuna ta veel hommikul sel ajal magas, kui hooldaja seda meile ütles, siis ma ütlesin talle, et paari tunni pärast tuleb aknapesija. Et siis Teie poete sügavale teki alla – vestlus oli vene keeles. Mispeale tema vastas “ei, nüüd hakkame (teie-vormile minu lauses iroonilise vastusena) surema” -“net, teperj budem umiratj”, heitis pikali ja umbes 5 minnuti pärast hakkas “norskama”, mis tegelikult oli surmakorin. Kogu lugu.
????
Mis haigus?
Günekoloogiaosakonnas olime. Mitte mingi onkoloogia vms.
Pikalt haige olnud inimeste tervis paraneb pisut ja mõistuse lööb selgemaks mingi aeg enne surma. Nt mu ema oli peale korduvaid insulte hooldekodus seisus, kus pearinglus takistas igasugust liikumist ja peas polnud ka päris korras. Ühel päeval tervitas ema mind aga rõõmsalt ja palus end ratastoolis ringi sõidutada, temal olevat palju parem olla. Sõidutasin ja tegin head nägu, aga olles sellist olukorda varasemalt teiste pealt näinud, teadsin, et see on lõpu algus. Nii oligi, paar nädalat tegelesime “paranemise üle rõõmustamisega” ja siis tuli viimane insult.
Nina läheb teravaks. Päriselt ka.
Ja sõrmed lähevad peenikeseks
Ja varbad pidid kronksu minema.
Silmad. Olen seda mitu korda näinud, et päevi enne surma muutuvad silmad imelikult klaasjaks ja läbivaatavaks.
Silmad. Olen seda mitu korda näinud, et päevi enne surma muutuvad silmad imelikult klaasjaks ja läbivaatavaks.
Need on surnud keda näinud oled.
Vähihaige lõppu olen näinud.
Kaks päeva enne surma tundis end väga hästi ja tegi trenni. Eelviimasel päeval oli päev otsa voodis ja ei rääkinud midagi, sama ka viimasel päeval. Õhtul kell 19 suri.
Kes on näinud haige vana inimese suremist, millised on märgid? Kui kaua enne surma lõpetab inimene söömise ja joomise? Rääkimise? Kuna wc hädade tegemise? Milliseid silmaga nähtavaid muutusi olete täheldanud?
See on ikka väga erinev. Kahe surma puhul olen olnud samal pinnal, aga teises ruumis. Olen ühe surma juures olnud nii, et suri inimene minu kõrvalvoodis haiglas. Mina olin siis vast 20, tema umbes 40. Ta oli iga päev samamoodi toimekas. Ärkas ka sel päeval hommikul, oli aga torssis ja pahas tujus, sõi. Käis tualetis nagu alati, pesi hambaid, tuli tagasi, pani oma asjad ära, nagu alati. Kuna ta veel hommikul sel ajal magas, kui hooldaja seda meile ütles, siis ma ütlesin talle, et paari tunni pärast tuleb aknapesija. Et siis Teie poete sügavale teki alla – vestlus oli vene keeles. Mispeale tema vastas “ei, nüüd hakkame (teie-vormile minu lauses iroonilise vastusena) surema” -“net, teperj budem umiratj”, heitis pikali ja umbes 5 minnuti pärast hakkas “norskama”, mis tegelikult oli surmakorin. Kogu lugu.
????
Mis haigus?
Günekoloogiaosakonnas olime. Mitte mingi onkoloogia vms.
Väga hirmust lugemine. Kas tal oli operatsioon? Kas oli teada ka, mis viga oli? Tõesti oleks huvitav teada, mis see on, mis niimoodi jalapealt võttis.
Väga hirmust lugemine. Kas tal oli operatsioon? Kas oli teada ka, mis viga oli? Tõesti oleks huvitav teada, mis see on, mis niimoodi jalapealt võttis.
Ma täpselt ei tea. Opereeritud ei olnud meist keegi, minu meelest oli selleks eraldi osakond. Üks oli günekoloogia I ja teine günekoloogia II. Ühe omasid lõigati, teisi mitte. Intensiiv oli ka, aga me olime tavapalatis.
Mina olin seal munasarjapõletikuga, ju tema ka sarnase asjaga.
Jube lugemine ja mul on häbi ka oma morbiidse uudishimu pärast. Aga kas keegi oskab seletada, millest see hetkeline paranemine ja selgusehetked ning aktiivsuse tõus enne surma tingitud on? Kust see ressurss tuleb kui tegelikult keha juba otsas on ja huvitav, miks loodus on niimoodi seadnud, et selline asi toimub?
Aga kas keegi oskab seletada, millest see hetkeline paranemine ja selgusehetked ning aktiivsuse tõus enne surma tingitud on?
Minu vanaema ütles kunagi, kui üks pikka aega raskelt haige olnud vanem inimene end paremini tundis, et inimesele anti võimalus enne surma pooleliolevad asjad ära lõpetada.
Lõhn muutub, eriti kroonilistel haigetel. Kes on kokku puutunud, teavad. Kuna elundid lakkavad tasapisi töötamast, siis nn “surma lõhn” tekib päev, max paar varem. Koerad tunnevad kaugelt.
Aga on juhtumeid, kus polegi midagi. Üks 93-aastane vanaproua lihtsalt ütles pärast hommikusööki, et tema läheb nüüd magama, läks oma tuppa, heitis pikal ja surigi.
Kes on näinud haige vana inimese suremist, millised on märgid? Kui kaua enne surma lõpetab inimene söömise ja joomise? Rääkimise? Kuna wc hädade tegemise? Milliseid silmaga nähtavaid muutusi olete täheldanud?
15 aastat suri. kogu aeg läks vaikselt halvemaks. Lõpuks lihtsalt oli voodis teadvusele tulemata mingi 2 nädalat.
Kes on näinud haige vana inimese suremist, millised on märgid? Kui kaua enne surma lõpetab inimene söömise ja joomise? Rääkimise? Kuna wc hädade tegemise? Milliseid silmaga nähtavaid muutusi olete täheldanud?
See on ikka väga erinev. Kahe surma puhul olen olnud samal pinnal, aga teises ruumis. Olen ühe surma juures olnud nii, et suri inimene minu kõrvalvoodis haiglas. Mina olin siis vast 20, tema umbes 40. Ta oli iga päev samamoodi toimekas. Ärkas ka sel päeval hommikul, oli aga torssis ja pahas tujus, sõi. Käis tualetis nagu alati, pesi hambaid, tuli tagasi, pani oma asjad ära, nagu alati. Kuna ta veel hommikul sel ajal magas, kui hooldaja seda meile ütles, siis ma ütlesin talle, et paari tunni pärast tuleb aknapesija. Et siis Teie poete sügavale teki alla – vestlus oli vene keeles. Mispeale tema vastas “ei, nüüd hakkame (teie-vormile minu lauses iroonilise vastusena) surema” -“net, teperj budem umiratj”, heitis pikali ja umbes 5 minnuti pärast hakkas “norskama”, mis tegelikult oli surmakorin. Kogu lugu.
????
Mis haigus?
Günekoloogiaosakonnas olime. Mitte mingi onkoloogia vms.
Väga hirmust lugemine. Kas tal oli operatsioon? Kas oli teada ka, mis viga oli? Tõesti oleks huvitav teada, mis see on, mis niimoodi jalapealt võttis.
See kõlab kopsutrombi moodi. Hormoonide mõjul tihti veri pakseneb, voodis liikumine soodustab ning günekoloogilised operatsioonid ka.
Silmad. Olen seda mitu korda näinud, et päevi enne surma muutuvad silmad imelikult klaasjaks ja läbivaatavaks.
Need on surnud keda näinud oled.
Ei olnud, elus mis elus. Kahjuks mitte kauaks.
Kes on näinud haige vana inimese suremist, millised on märgid? Kui kaua enne surma lõpetab inimene söömise ja joomise? Rääkimise? Kuna wc hädade tegemise? Milliseid silmaga nähtavaid muutusi olete täheldanud?
See on ikka väga erinev. Kahe surma puhul olen olnud samal pinnal, aga teises ruumis. Olen ühe surma juures olnud nii, et suri inimene minu kõrvalvoodis haiglas. Mina olin siis vast 20, tema umbes 40. Ta oli iga päev samamoodi toimekas. Ärkas ka sel päeval hommikul, oli aga torssis ja pahas tujus, sõi. Käis tualetis nagu alati, pesi hambaid, tuli tagasi, pani oma asjad ära, nagu alati. Kuna ta veel hommikul sel ajal magas, kui hooldaja seda meile ütles, siis ma ütlesin talle, et paari tunni pärast tuleb aknapesija. Et siis Teie poete sügavale teki alla – vestlus oli vene keeles. Mispeale tema vastas “ei, nüüd hakkame (teie-vormile minu lauses iroonilise vastusena) surema” -“net, teperj budem umiratj”, heitis pikali ja umbes 5 minnuti pärast hakkas “norskama”, mis tegelikult oli surmakorin. Kogu lugu.
????
Mis haigus?
Günekoloogiaosakonnas olime. Mitte mingi onkoloogia vms.
Väga hirmust lugemine. Kas tal oli operatsioon? Kas oli teada ka, mis viga oli? Tõesti oleks huvitav teada, mis see on, mis niimoodi jalapealt võttis.
See kõlab kopsutrombi moodi. Hormoonide mõjul tihti veri pakseneb, voodis liikumine soodustab ning günekoloogilised operatsioonid ka.
Ei, see tal ilmselt polnud (olen meditsiiniõe haridusega). Esmalt polnud tal mingit operatsiooni, teiseks polnud ta kaugeltki voodihaige ja liikus omal jalal reipal sammul samalgi päeval. Meile voodisse sööki ei toodud, käisime nö söögiruumis. Kolmandaks tundis ta ette ju, et hakkab surema.
Esileht › Ilu ja tervis › Surev haiglane inimene