Mind on samamoodi nalja pärast vette lükatud. Sõbrad olid täiesti teadlikud, et ma ei oska ujuda, olin 20ndate alguses, täiskasvanud inimene, kõik teised oskasid ujuda, mina lapsena ei õppinud ja hiljem ei julgenud. Aga jalgu vette kastsin hea meelega, selle vastu ei olnud midagi. Ükskord käisime mingis puhkekeskuses, kus oli selline ümmargune järsk ujumiskoht kaevatud, 10 meetrit sügav ja järsu servaga, st kohe vette minnes oli vesi üle pea. Sõbranna lükkas mu selja tagant vette nii, et ma ei jõudnud karjudagi. Maagilist ujumaõppimise momenti ei tulnud, mul oli teksatagi seljas ja maani sitsiriidest seelik, mis ümber jalgade kleepus vees, nagu teip, mäletan ainult seda tunnet, kui jalad konksu tõmbasin. Tegin selle peale silmad lahti, et mind raputati kõvasti, siis tuli kiirabi ja viis mind minema. Mul väga vedas, sest kahtlustati ajukahjustust, aga lõpuks läks siiski kõik hästi. Sõbranna käitus aga hiljem, nagu tegemist oleks mingi tühise naljaga ja kõik kohtlesid mind nagu hüsteerikut, et “No aga midagi ei juhtunud ju, oled elus ju, ega ta ei tahtnud ära tappa ju sind”. Mina aga tundsin, et kui inimene tunneb teist terve elu ja on 100% teadlik, et too ujuda ei oska, siis teda vette lükates on tegu selge tapmiskatsega. Ma ei julge oma lastega nüüd ka lastebasseinis käia, ega järve ääres tänu sellele naljale, abikaasa saab aru ja käib lastega ise, aga see artikkel tekitas minus nii suurt viha, kui lugesin. Surma põhjustamine ettevaatamatusest oleks siis, kui komistad kellelegi otsa ja siis juhtub õnnetus, aga kui keegi teadlikult ja tahtlikult läheb lükkab teise inimese vette, siis kuidas see vähem ettekavatsetud tapmine on, kui kuskilt kaljult alla lükkamine? Või näiteks lähed lükkad kellegi sillalt alla, inimene kukub surnuks ja siis ka ettevaatamatusest surma põhjustamine, sest ei võinud ju teada, et inimene lennata ei oska? ☹