Teema: Surm veekeskuses

#4153803:

#4153219:

Jälle see pisendamine. Pisendame, sest sõpradel on nii raske, nemad kannatavad. See ei olnud õnnetus. Õnnetus on siis, kui inimene ise kogemata vette kukub, komistab ja kukub, libiseb ja kukub vmt. See noormees ei kukkunud ise, teda lükati vette.

Ma küsin, kas oli plaan tappa? Kui ei olnud, kas ei olnud tegemist õnnetusega?

Elus tuleb ette igasuguseid juhtumeid. Sõidad näiteks autos ja jood pudelist vett. Pudel kukub käest maha ja veereb auto piduripedaali alla. Sel hetkel eessõitev auto teeb äkkpidurduse. Sinul pidurdamine ei õnnestu ja sõidad teisele autole tagant sisse. Jääd ellu, kuid hukkub sinu laps. Küsimused:

– Kas tegemist oli õnnetusega?

– Kas sind tuleks panna vangi?

Su võrdlus ei päde.

Võrrelda saaks vaid selliselt, kui selle veepudeli paneks “nalja pärast” piduripedaali alla kõrvalistuja, et vaadata, mis juhtub.

Täpselt seda tehti veekeskuses – lûkati inimene kõrgelt nalja pärast alla, et vaadata, mis juhtub.

#4153803:

Ma küsin, kas oli plaan tappa? Kui ei olnud, kas ei olnud tegemist õnnetusega?

Elus tuleb ette igasuguseid juhtumeid. Sõidad näiteks autos ja jood pudelist vett. Pudel kukub käest maha ja veereb auto piduripedaali alla. Sel hetkel eessõitev auto teeb äkkpidurduse.  Sinul pidurdamine ei õnnestu ja sõidad teisele autole tagant sisse. Jääd ellu, kuid hukkub sinu laps. Küsimused:

– Kas tegemist oli õnnetusega?

– Kas sind tuleks panna vangi?

No arvata on, et plaani tappa ei olnud. Aga inimene siiski tapeti. Karistusseadustikus on täiesti olemas selle kohta eraldi paragrahv:
§ 117. Surma põhjustamine ettevaatamatusest
(1) Teise inimese surma põhjustamise eest ettevaatamatusest –
karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega.

Eks seda otsustab uurimine ja kohus, kas antud juhul läheb asi selle paragrahvi alla või ei ning kui range karistuse see lükkaja saab.

Aga kui näiteks inimene autot juhtides veepudelit maast õngitseb, siis on ta rikkunud liiklusreegleid. Loomulikult ei ole inimese eesmärk sel juhul kedagi tappa, aga juhul, kui keegi seetõttu siiski surma saab (olgu siis jalakäija, teises autos või enda autos olnud inimene, siis jah, ka sel juhul järgneb kriminaalkarisuts. kui raske karistus, seda otsustab taas kord kohus. Karistusseadustik ütleb pmst sama karisutse, kuni kolm aastat.
§ 423. Sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumine ettevaatamatusest
(1) Mootor-, õhu- või veesõiduki, maastikusõiduki või trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
[RT I, 07.07.2017, 1 – jõust. 01.11.2017]

#4153817:

#4153813:

#4153811:

Täpselt seda tehti veekeskuses – lûkati inimene kõrgelt nalja pärast alla, et vaadata, mis juhtub.

Kust sa ammutad infot? Artiklist selgub, et ei lükatud kõrgelt – lükati vee tasapinnalt, ja ei selgu, et taheti vaadata, mis juhtub.

Inimene tapeti. Mida sa pisendada 27a mehe surma????

No faktid võiksid ikka õiged olla.

#4153822:

#4153815:

No arvata on, et plaani tappa ei olnud. Aga inimene siiski tapeti. Karistusseadustikus on täiesti olemas selle kohta eraldi paragrahv: § 117. Surma põhjustamine ettevaatamatusest (1) Teise inimese surma põhjustamise eest ettevaatamatusest – karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega.

Seega ema tuleb heita vanglasse, kuna ta ükskõiksusest ja hoolimatusest tulenevalt tappis oma lapse. Sinu arvates polnud tegemist õnnetusega, vaid teadlikule tegevusele järgnenud ahelreaktsiooniga.

Su analüüsivõime on olematu

Igas lehes on erinev versioon, ka mina sain alguses aru et lükati hüppeplatformilt, seal all on 4 meetrit vett, aga lükati kulje pealt. Minu teada ei ole veel kuskil öeldud, mis on surmapõhjus (ajusurm näiteks). Ei suuda mõista, mis selliste inimeste peas toimub, kes selliseid asju teevad. Pead elama teadmisega, et oleksid saanud sõbra elu päästa aga ei teinud seda.

#4153842:

#4153839:

Igas lehes on erinev versioon, ka mina sain alguses aru et lükati hüppeplatformilt, seal all on 4 meetrit vett, aga lükati kulje pealt. Minu teada ei ole veel kuskil öeldud, mis on surmapõhjus (ajusurm näiteks). Ei suuda mõista, mis selliste inimeste peas toimub, kes selliseid asju teevad. Pead elama teadmisega, et oleksid saanud sõbra elu päästa aga ei teinud seda.

See hüppeplatvormilt lükkamine on algusest peale olnud inimeste kujutlusvõime vili ja kuulujutt. Samuti nagu kaaslaste sündmuskohalt põgenemine.

Sa oled vist ise see lükkaja, vastasel juhul ei usuks ma elusees, et keegi seda tegu vabandaks.

#4153870:

#4153756:

#4153748:

hmmm ei tea ka kaua üks inimene jõuab hinge kinni pidada.

Kas sina ei ole seda kuulnud, et inimene suudab hinge kinni pidada kuni minut ja kui aju on hapnikuta 5 minutit, saabub surm. Mina mõtlesin, et seda teavad kõik inimesed.

Tegelikult sõltub see siiski treenituse tasemest. Heas vormis noorele inimesele, kes palju ujumisega tegeleb, on 1-2 minutit üsna tavaline, ka siis, kui ta ei käi ujumistrennis. Nii et heas vormis noor inimene võib kaks minutit nalja teha küll, kuigi ma ise hakkaksin kindlasti tunduvalt varem kartma, et midagi tõsist lahti (kuigi ega me ei tea, äkki need poisid tegidki pidevalt sellist nalja).

Ja siin teemaväline, aga päris sukeldujad hoiavad igasuguse ajukahjustuseta kauem hinge kinni kui viis minutit, kuigi ma ei tea, kas Eestis sellega keegi üldse tegeleb – viis kuni kümme minutit hinge kinni hoida on täiesti tavaline (maailmarekord on suisa 22 minutit).

Kuid ootamatult selja tagant sügavusse lükatud inimese puhul need asjad ei loe. Ka treenituse puhul ei tea iial, kuidas saab olema siis, kui sinu eest otsustab seda keegi teine.

#4153886:

#4153870:

#4153756:

#4153748:

hmmm ei tea ka kaua üks inimene jõuab hinge kinni pidada.

Kas sina ei ole seda kuulnud, et inimene suudab hinge kinni pidada kuni minut ja kui aju on hapnikuta 5 minutit, saabub surm. Mina mõtlesin, et seda teavad kõik inimesed.

Tegelikult sõltub see siiski treenituse tasemest. Heas vormis noorele inimesele, kes palju ujumisega tegeleb, on 1-2 minutit üsna tavaline, ka siis, kui ta ei käi ujumistrennis. Nii et heas vormis noor inimene võib kaks minutit nalja teha küll, kuigi ma ise hakkaksin kindlasti tunduvalt varem kartma, et midagi tõsist lahti (kuigi ega me ei tea, äkki need poisid tegidki pidevalt sellist nalja).

Ja siin teemaväline, aga päris sukeldujad hoiavad igasuguse ajukahjustuseta kauem hinge kinni kui viis minutit, kuigi ma ei tea, kas Eestis sellega keegi üldse tegeleb – viis kuni kümme minutit hinge kinni hoida on täiesti tavaline (maailmarekord on suisa 22 minutit).

Kuid ootamatult selja tagant sügavusse lükatud inimese puhul need asjad ei loe. Ka treenituse puhul ei tea iial, kuidas saab olema siis, kui sinu eest otsustab seda keegi teine.

Jah, sada protsenti nõus. Vastasin lihtsalt kommentaarile, mis rääkis lihtsalt hinge kinni hoidmisest ja ei rääkinud midagi ei ootamatustest ega isegi vees olemisest.

Üldises plaanis teeb kogu see teema õnnetuks, sest näen oma tutvusringkonnaski igal suvel, kuidas lastele räägitakse söögi alla ja söögi peale, et vee ääres ei tõugelda, aga varateismelistele tuleb seda absoluutselt IGA kord ujuma minnes meelde tuletada ja enamasti ujumise käigus veel korra käratada. No ja hilisteismelised on üldse veendunud, et õnnetused juhtuvad kellegi teisega, nii et riskikäitumine tundub täiesti möödapääsmatu. Minu üsna lähedases tutvusringkonnas mees, kelle lootustandev sportlasekarjäär sarnase õnnetuse tõttu lõpu sai, täielik vedamine, et ratastoolis pole või selle mehe saatust ei jaga. Ja siis mõtled, et vähemalt kasvavad sellest välja, aga näed, ka 25aastased käituvad täpselt sama moodi ja ei mõtle hetkekski tagajärgedele.

#4153956:

Minu jaoks siin kaks erinevat mõtlemapanevat teemat. Üks on see mõtlematu riskikäitumine nagu see vettelükkamine. Ma arvan, et väga paljud ei näe ette asja tõsidust kui on teada, et lükatav oskab ujuda ning tegu on basseiniga, mitte jääkülma või häguse järveveega. Ma pole isegi kindel, kas ma oma teismelistele olen selles osas sõnu peale lugenud. Seda olen korduvalt rääkinud, et vee all ei tohi kedagi kinni hoida ning seda, et pea ees vette ei hüppa mujalt kui ujumisbasseini pukilt. Loodusliku veekogu puhul soovitatavalt üldse mitte või ainult väga tuttavas veekogus, kus sügavus teada ning kindel, et ühtegi halba üllatust vee all ei ole.

Teine mõttekoht on see, et veekeskustes polegi tegelikult teada, kas keegi instruktoritest päästa ning elustada oskab. Minu lapsed juba vanuses, kus aegajalt koos sõpradega veepargis käivad ning olen elanud petlikus usus, et kohapeal väljaõppe saanud personal. Aga ei pruugigi olla. FB- s kirjutas üks Pärnus samal ajal viibinud külastaja, et kohutavalt kaua aega kulus selle peale kuni leiti töötaja, kes prooviks kannatanule järele sukelduda ning vaatamata proovimisele, see ei õnnestunud ning lõpuks oli üks meesterahvast külastaja, kes inimese välja tõi. Kaldal elustama hakkasid jällegi kaks juhuslikult sündmuspaigas viibinud naist…

Õigus, kuid minu jaoks sa jätsid ühe teema veel välja. Lükkamise ja päästja leidmise vahel on üks kõige olulisem etapp selles loos üldse. Aeg, mil inimene peale lükkamist vee all oli ja siis need, kes sellest algusest peale teadsid. Vee all olija oli ju näha. Selles ongi vahe, kas inimene oli vee all pool minutit või viis minutit. Miks ei reageeritud kohe. Kõva kisaga kasvõi, mis oleks kohe kohale toonud ükskõik millise inimese, kes oleks osanud päästa. Kasvõi sellesama, kes lõpus päästiski. Kui vee all oleks olnud selle pundi rahva kellegi laps, kuidas siis oleks käitutud? Kas samamoodi, kui ei, siis ongi vastus käes.

#4153956:

FB- s kirjutas üks Pärnus samal ajal viibinud külastaja, et kohutavalt kaua aega kulus selle peale kuni leiti töötaja, kes prooviks kannatanule järele sukelduda ning vaatamata proovimisele, see ei õnnestunud ning lõpuks oli üks meesterahvast külastaja, kes inimese välja tõi. Kaldal elustama hakkasid jällegi kaks juhuslikult sündmuspaigas viibinud naist…

No seda on küll kohutav kuulda. Olen ise näinud Hispaania veepargis, kuidas laps sattus uppumisohtu. Musklis noormees tõi ta kohe välja, tegi elustamist, raadio teel kutsus kohal oleva arsti, kes saabus minutiga ja kõik oli ülimalt kiiresti jälle korras.

#4153983:

#4153956:

Minu jaoks siin kaks erinevat mõtlemapanevat teemat. Üks on see mõtlematu riskikäitumine nagu see vettelükkamine. Ma arvan, et väga paljud ei näe ette asja tõsidust kui on teada, et lükatav oskab ujuda ning tegu on basseiniga, mitte jääkülma või häguse järveveega. Ma pole isegi kindel, kas ma oma teismelistele olen selles osas sõnu peale lugenud. Seda olen korduvalt rääkinud, et vee all ei tohi kedagi kinni hoida ning seda, et pea ees vette ei hüppa mujalt kui ujumisbasseini pukilt. Loodusliku veekogu puhul soovitatavalt üldse mitte või ainult väga tuttavas veekogus, kus sügavus teada ning kindel, et ühtegi halba üllatust vee all ei ole.

Teine mõttekoht on see, et veekeskustes polegi tegelikult teada, kas keegi instruktoritest päästa ning elustada oskab. Minu lapsed juba vanuses, kus aegajalt koos sõpradega veepargis käivad ning olen elanud petlikus usus, et kohapeal väljaõppe saanud personal. Aga ei pruugigi olla. FB- s kirjutas üks Pärnus samal ajal viibinud külastaja, et kohutavalt kaua aega kulus selle peale kuni leiti töötaja, kes prooviks kannatanule järele sukelduda ning vaatamata proovimisele, see ei õnnestunud ning lõpuks oli üks meesterahvast külastaja, kes inimese välja tõi. Kaldal elustama hakkasid jällegi kaks juhuslikult sündmuspaigas viibinud naist…

Õigus, kuid minu jaoks sa jätsid ühe teema veel välja. Lükkamise ja päästja leidmise vahel on üks kõige olulisem etapp selles loos üldse. Aeg, mil inimene peale lükkamist vee all oli ja siis need, kes sellest algusest peale teadsid. Vee all olija oli ju näha. Selles ongi vahe, kas inimene oli vee all pool minutit või viis minutit. Miks ei reageeritud kohe. Kõva kisaga kasvõi, mis oleks kohe kohale toonud ükskõik millise inimese, kes oleks osanud päästa. Kasvõi sellesama, kes lõpus päästiski. Kui vee all oleks olnud selle pundi rahva kellegi laps, kuidas siis oleks käitutud? Kas samamoodi, kui ei, siis ongi vastus käes.

Jah, täiesti õigus. Võibolla aeg liigub ise sellises olukorras teisiti? Et tundub, et sõber teeb nalja vee all olles ja ootad, et nüüd kohe lõpetab ja tuleb välja ega taju, et möödas juba minut, teine, kolmas? Siit veel üks asi, mida teismelistele seoses veega rõhutada- mitte kunagi ei tohi nalja pärast teeselda, et oled uppunud. Siis võib juhtuda järgmisel korral kui päriselt hädas oled, et keegi ei võta seda tõsiselt enne kui hilja. Mul pole aimugi, kas uppunud noormees seda kunagi teinud oli aga teistele ehk vajalik teadmine.

#4154029:

#4153983:

#4153956:

Minu jaoks siin kaks erinevat mõtlemapanevat teemat. Üks on see mõtlematu riskikäitumine nagu see vettelükkamine. Ma arvan, et väga paljud ei näe ette asja tõsidust kui on teada, et lükatav oskab ujuda ning tegu on basseiniga, mitte jääkülma või häguse järveveega. Ma pole isegi kindel, kas ma oma teismelistele olen selles osas sõnu peale lugenud. Seda olen korduvalt rääkinud, et vee all ei tohi kedagi kinni hoida ning seda, et pea ees vette ei hüppa mujalt kui ujumisbasseini pukilt. Loodusliku veekogu puhul soovitatavalt üldse mitte või ainult väga tuttavas veekogus, kus sügavus teada ning kindel, et ühtegi halba üllatust vee all ei ole.

Teine mõttekoht on see, et veekeskustes polegi tegelikult teada, kas keegi instruktoritest päästa ning elustada oskab. Minu lapsed juba vanuses, kus aegajalt koos sõpradega veepargis käivad ning olen elanud petlikus usus, et kohapeal väljaõppe saanud personal. Aga ei pruugigi olla. FB- s kirjutas üks Pärnus samal ajal viibinud külastaja, et kohutavalt kaua aega kulus selle peale kuni leiti töötaja, kes prooviks kannatanule järele sukelduda ning vaatamata proovimisele, see ei õnnestunud ning lõpuks oli üks meesterahvast külastaja, kes inimese välja tõi. Kaldal elustama hakkasid jällegi kaks juhuslikult sündmuspaigas viibinud naist…

Õigus, kuid minu jaoks sa jätsid ühe teema veel välja. Lükkamise ja päästja leidmise vahel on üks kõige olulisem etapp selles loos üldse. Aeg, mil inimene peale lükkamist vee all oli ja siis need, kes sellest algusest peale teadsid. Vee all olija oli ju näha. Selles ongi vahe, kas inimene oli vee all pool minutit või viis minutit. Miks ei reageeritud kohe. Kõva kisaga kasvõi, mis oleks kohe kohale toonud ükskõik millise inimese, kes oleks osanud päästa. Kasvõi sellesama, kes lõpus päästiski. Kui vee all oleks olnud selle pundi rahva kellegi laps, kuidas siis oleks käitutud? Kas samamoodi, kui ei, siis ongi vastus käes.

Jah, täiesti õigus. Võibolla aeg liigub ise sellises olukorras teisiti? Et tundub, et sõber teeb nalja vee all olles ja ootad, et nüüd kohe lõpetab ja tuleb välja ega taju, et möödas juba minut, teine, kolmas? Siit veel üks asi, mida teismelistele seoses veega rõhutada- mitte kunagi ei tohi nalja pärast teeselda, et oled uppunud. Siis võib juhtuda järgmisel korral kui päriselt hädas oled, et keegi ei võta seda tõsiselt enne kui hilja. Mul pole aimugi, kas uppunud noormees seda kunagi teinud oli aga teistele ehk vajalik teadmine.

Vee all, eriti basseini põhjas ei saa lihtsalt olla. Kui kopsud õhku täis, pead ikka kõvasti allapoole ennast ujuma, sest õhk tõstab ju kohe üles. Ma ka vahel ujun basseinis vee all, kuid seda just põhja lähedal ja üsna palju pean tööd tegema just selleks, et põhja lähedal ujuda. Ja seetõttu suudangi ma ujuda vaid ühe 25m otsa ja pisut ehk ka tagasi. Ma niiväga sügavuses pole käinud, Kalevi ujulas poisikesena läksin redelit mööda põhjani (5,5m) kõrvad hakkasid lausa veesurvest valutama. 10m sügavust on 1atm rõhku, see on kusagil sama rõhk, mis jalgrattarehvides. Ilmselt 4m sügavuselt oleksin ma suutnud mehe ära tuua küll.