Esileht › Koroonaviirus COVID-19 › Surmad – kas see arvutus on pädev või ei?
https://isalugu.blogspot.com/2021/09/pohjalik-arvutus-viie-kuuga-suri-ligi.html
Väidab, et suri 1000 vaktsineeritud inimest rohkem, kui võiks eeldada. Selgitab oma arvutust ka. See ei ole see 53 vaktsineeritu Covid surmade lugu, vaid uus asi, kus ta vaatab kõiki surmasid, hoolimata põhjusest ja viitab, et liigsuremus kuni juunini (enne kuumalainet) saab olla vaid vaktsiinide tagajärg.
<p style=”text-align: left;”>Tegu on muidugi äärmiselt usaldusväärde ja teaduspõhise allikaga. Ikkagi mingi napaka blogi ju.</p>
Matemaatika on ju ühene. Selle kohta küsingi. Kas ta on õigesti arvutanud?
Ei ole aega hetkel üle arvutada. Aga silma jäi, et termineid ta kohe kindlasti ei tunne (suremuse arv, mis asi see veel on?). Ja lisaks kasutab mingeid kahtlaseid keskmisi, mida ses kontekstis kasutama ei peaks. Aga täpsemalt kogu arvutuskäigu läbimõtlemiseks pole mul hetkel aega.
Kummaline on see, et kui ta sai terviseametist kätte vaktsineeritult ja vaktsineerimata ininmeste arvu, siis miks ta edasi ei küsinud seda sama arvu kuude ja vanusegruppide lõikes? Selle asemel kasutab mingeid keskmisi ja tõenäoususi (millega võib täiesti puusse panna), et seda infot ise tuletada. Ehk ta ei tahtnud neid arve otse teada, sest oma segast arvutuskäiku näidates on lihtsam arvudega hämada?
Ei ole aega hetkel üle arvutada. Aga silma jäi, et termineid ta kohe kindlasti ei tunne (suremuse arv, mis asi see veel on?). Ja lisaks kasutab mingeid kahtlaseid keskmisi, mida ses kontekstis kasutama ei peaks. Aga täpsemalt kogu arvutuskäigu läbimõtlemiseks pole mul hetkel aega.
Kummaline on see, et kui ta sai terviseametist kätte vaktsineeritult ja vaktsineerimata ininmeste arvu, siis miks ta edasi ei küsinud seda sama arvu kuude ja vanusegruppide lõikes? Selle asemel kasutab mingeid keskmisi ja tõenäoususi (millega võib täiesti puusse panna), et seda infot ise tuletada. Ehk ta ei tahtnud neid arve otse teada, sest oma segast arvutuskäiku näidates on lihtsam arvudega hämada?
Sa küsid ülbelt misasi see suremuse arv veel on. Kommenteeri siis enda teksti ka sama ülbelt – misasi see vaktsineeritult inimeste arv veel on?
Sa küsid ülbelt misasi see suremuse arv veel on. Kommenteeri siis enda teksti ka sama ülbelt – misasi see vaktsineeritult inimeste arv veel on?
See on trükviga ja sa said sellest ka ise väga hästi aru. Suremuse ja surmade arvu omavahel segi ajamine ei ole kohe kindlasti trükiviga. Kui inimene tahab sel teemal eksperti mängida, võiks ta ikka termineid tunda ja neil vahet teha.
Ja nagu enne ütlesin, siis tema keskmiste loogikale ja arvutustulemuste ülekontrollimise asemel võiks lihtsalt küsida vaktsineeritute ja vaktsineerimata inimeste surmade arvu kuude ja vanusegruppide kaupa ja jääks ära see keskmiste arvutamise järgi arvutuse segaseks ajamine.
siin natuke lisa sellele https://isalugu.blogspot.com/2021/09/skandaal-kas-minister-tanel-kiik-on.html?fbclid=IwAR1IOIJjfW_3SyvAuGF-dBG-VV-bIAp5DCAdSL10HIMaYu26UHFrn-9FhE8
Vaatasin nüüd veidi neid arvutusi ka. Esimene vale, mida näen on väide:
“Faktikontroll heitis mulle viimati ette seda, et ma ei võtnud oma eelmises arvutuskäigus arvesse seda, et 75% surmadest tulebki alati kõrgemast vanusegrupist (60+) ja ei arvestanud ka seda, et aasta alguses vaktsineeriti suures hulgas just kõrgemaid vanuserühmasid”
Seda 75% faktikontroll ei öelnud. Ütles selle asemel, et 65+ vanuserühmas on iga aastaselt umbes 12 000 surma olnud. https://epl.delfi.ee/artikkel/94414139/faktikontroll-lausvale-koroonavaktsiini-saanud-inimesed-ei-sure-2-5-korda-suurema-toenaosusega-kui-sustita-inimesed
Nii et kontrollisin selle isa blogis toodud väite üle otse statsitikaameti surmade andmebaasist ja sain tulemuseks, et vähemalt kolmel viimasel aastal on 60+ inimeste surmasid olnud üle 87% kogu selle aasta surmade arvust.
Ja kui nüüd arvutustes 75% asemel 87% kasutada, annab see kohe lõpptulemusele kohe 300 juurde.
Päris lõpuni ma ei arvutanud, sest nagu ütlesin, ei ole selline oletamine mõistlik, kui on võimalik saada konkreetsed vaktsineeritute/vaktsineerimata inimeste surmade arvud kuude või isegi nädalate lõikes vanusegruppide kaupa.
Üks märkus veel, tegelikult ei ole mõistlik eeldada, et esimesel viiel kuul vaktsineerimata või vaksineeritud inimene võrdse tõenõususega oleks pidanud oma vanusegrupis surema. Sest kui jätta eesliinitöötajad välja, siis ülejäänud inimesi hakati ju vaktsineerima ikkagi nö riskidest lähtuvalt. Nt kui sealtamast blogist vaadata, siis jaanuaris sai juba vaktsineeritud 2421 70-79 inimest ja 3609 80+ inimest. Aga milliseid nende kahe vanusegrupi inimesi jaanuaris vaktsineeriti? Enamus neist need, kes hooldekodudes elasid (mingi hulk meedikuid ka). Ja üllatus-üllatus, hooldekodusse jõuavad need vanurid, kelle tervis ongi kehvem juba. Hooldekodudes ongi vastavas vanuserühmas suremus kõrgem kui kodudes. Samuti oli veel veebruari algus ainult hooldekodude päralt. Ja siis taspisi lisandusid ka kodudes elavad vanurid.
Ning kui nooremaid (alla 60 vanusegruppe) vaadata, siis seal oli esimese viie kuuga võimalik vaktsiine saada eesliini töötajatel ja riskigrupis olevatel inimestel. Tavalised terved nooremad inimesed esimese 5 kuu jooksul vaktsiinideni ei jõudnud. Aga riskigruppides (nt vähihaiged) ongi ju suremus suurem, kui tervete inimeste hulgas.
PS. Kas märkasite, et Isa blogi ses esimeses postituses (millele see fakrikontroll vastas) väide, et vaktsineeriutna on võimalus surra 2.5 korda suurem, kui vaktsineerimata.Tema teine postitus räägib juba palju väiksemast vahest (1700 – 2700). Nii et kui ta järgmiseid veaparandusi ka arvesse võtab, saab ehk juba selle statsitkaameti analüütikuga sarnase arvutustulemuse.
Kuna eelmises pikas postituses läheb kaduma see, kuidas oleks õige neid arvutusi teha, siis toon selle eraldi välja
1. Võtta vaktsineerimiste andmed vanusgruppida ja nädalate kaupa
2. Võtta kogusurmade andmed vanusgrupppide ja nädalate kaupa
3. Võtta võrdluseks ka vaktsineeritud inimeste surmade andmed vanusegruppide ja nädalate kaupa.
4. Arvutada punktide 1 ja 2 abil iga nädala kohta palju võiks olla see surmade arv vaktsineeritute hulgas, eeldusel, et tõenäosus surra on vatkineeritute ja vaktsineerimata inimeste hulgas võrdne.
5. Võrrelda enda arvutust punkiga 3 ja ksutada siin nüüd analüüisoskust, kas sel nädalal ses vanusgrupis olid vaktineeritud pigem suurema suremusriskiga inimeed või ei (nt hooldekodude elanikud).
Nädalate kaupa võtaks kuude asemel seepärast, et seda keskmise arvutamise viga vähendada. Ja loomulikult mingi häguse (ja isa puhul vale!) protsendi (isa arvates 75, tegelikult pigem 87, aga seegi ei pruugi täpne olla) kasutamise asemel kasutaksin statstikaametist küsitud konkreetseid arve (punkt 2).
Siin tundub olevat õige aeg ja koht tsiteerimaks Krista Fischerit,
“Näen, et mõnel inimesel on väga tugev usk teistsugustesse arusaamadesse. Neid teaduspõhise jutuga ei kummuta.
<p style=”box-sizing: border-box; margin-top: 0px; margin-bottom: 1rem;”>Näiteks kevadel oli Eestis liigsuremus. “Alternatiivsed” inimesed ütlevad, et see polnud koroonast, vaid vaktsineerimisest. Ma võin küll näidata, et nakatumiste ja liigsuremuse kõverad on ühesugused ja vaktsineerimise kõver kulgeb hoopis teistmoodi, aga see argument ei jõua neile kohale. “</p>
Tuli lisa. Ma endiselt ei saa aru, mis valesti on. Mis siis, kui ei olegi?
https://isalugu.blogspot.com/2021/09/kohutav-reaalsus-taielikult.html
Palun viige see isalugu blogi kirjutaja juba ükskord hullumajja…
Palun viige see isalugu blogi kirjutaja juba ükskord hullumajja…
huvitav, mulle meenus ka just üks bipolaarne tuttav, kes maania ülekäte minemise perioodidel aina arvutas ja arvutas ja arvutas, nobeli võitmine oli vaid hetke kaugusel…
Ja kust ta need vaktsineerituse andmed võtab? Et surid just vaktsineeritud inimesed? Vaevalt et täiesti kõrvalisel inimesel on ligipääs teiste terviseandmetele.
Liigsuremusest on mitu artiklit ilmunud, kevadine liigsuremus koroona süü, suvine kuumalainest, kuna eakamate inimeste tervis ei pidanud kuumalainele vastu.
Tuli lisa. Ma endiselt ei saa aru, mis valesti on. Mis siis, kui ei olegi?
https://isalugu.blogspot.com/2021/09/kohutav-reaalsus-taielikult.html
Näen, et ta on vähemalt ühte minu siin tehtud parandust arvesse võtnud ja kasutab nüüd 75% asemel 87%. Ise ta ilmselt üle ei arvutanud, kas see 87 ikka pädev on ja veidi pikema aja peal ei arvestanud? Ja muid parandusi ei ole ka arvesse võtnud.
Nii et võta nüüd (sa ju oled see isa ise, kust ta muidu minu tehtud parandusi teaks, ju siit ikka ideid otsib) mu ülejäänud kommentaarid ka arvesse. Ma tõesti ei ole aega hakata taaskord su arvutuskäiku läbi tegema, et vea kohti üles leida.
Hea küsimus, mis siis kui ei olegi valesti. Esimesel kahel korral ju olid vead sees, eksole? Ja hetkel ei ole sa ikka kõiki parandusi arvesse võtnud, seega on veel vead sees. Ja ma ei pruugi veel kõiki vea kohti üles leidnud olla. Igatahes minu eelmise korra arvutus andis tulemuseks, et vaktsineeritus ei tõsta suremuse tõenõosust oluliselt. Väga väike vahe oli päris alguses, siis, kui vaktsineerimine oli põhiliselt hooldekodudes. Ja see, et hooldekodudes on suremus suurem on ju väga loogiline. Seega on ka loogiline, et sel hetkel oli vaktsineeritud vanurite hulgas suremus suurem, sest tervemad vanurid, kes veel kodudes hakkama saavad, ei olnud vaktsiinideni jõudnud.
Tuli lisa. Ma endiselt ei saa aru, mis valesti on. Mis siis, kui ei olegi?
https://isalugu.blogspot.com/2021/09/kohutav-reaalsus-taielikult.html
Näen, et ta on vähemalt ühte minu siin tehtud parandust arvesse võtnud ja kasutab nüüd 75% asemel 87%. Ise ta ilmselt üle ei arvutanud, kas see 87 ikka pädev on ja veidi pikema aja peal ei arvestanud? Ja muid parandusi ei ole ka arvesse võtnud.
Nii et võta nüüd (sa ju oled see isa ise, kust ta muidu minu tehtud parandusi teaks, ju siit ikka ideid otsib) mu ülejäänud kommentaarid ka arvesse. Ma tõesti ei ole aega hakata taaskord su arvutuskäiku läbi tegema, et vea kohti üles leida.
Hea küsimus, mis siis kui ei olegi valesti. Esimesel kahel korral ju olid vead sees, eksole? Ja hetkel ei ole sa ikka kõiki parandusi arvesse võtnud, seega on veel vead sees. Ja ma ei pruugi veel kõiki vea kohti üles leidnud olla. Igatahes minu eelmise korra arvutus andis tulemuseks, et vaktsineeritus ei tõsta suremuse tõenõosust oluliselt. Väga väike vahe oli päris alguses, siis, kui vaktsineerimine oli põhiliselt hooldekodudes. Ja see, et hooldekodudes on suremus suurem on ju väga loogiline. Seega on ka loogiline, et sel hetkel oli vaktsineeritud vanurite hulgas suremus suurem, sest tervemad vanurid, kes veel kodudes hakkama saavad, ei olnud vaktsiinideni jõudnud.
Ma ei ole see isa. Ma olen üldse naisterahvas ja mind hirmutavad need numbrid, sest ma pean otsustama, kas oma last vaktsineerida või ei.
Ma ei ole see isa. Ma olen üldse naisterahvas ja mind hirmutavad need numbrid, sest ma pean otsustama, kas oma last vaktsineerida või ei.
No siis arvesta, et see isa teeb oma arvutusi ilma tegelike teadmista. Näed ju isegi, kuidas perekoolis kirjutatu teda mõjutab ja ta järjest uusi tulemusi saab. Ei ole ta arvutused adekvaatdemad, kui õppinud statistikute omad.
See isa teeb järeldusi seeriast “valdav osa COVID-surmadest toimus voodis, järelikult on nende surmade põhjuseks voodid”.
Esileht › Koroonaviirus COVID-19 › Surmad – kas see arvutus on pädev või ei?
