Esileht Ajaviite- ja muud jutud “Suud puhtaks” – nutitelefonide keelamine vahetundides

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 64 )

Teema: “Suud puhtaks” – nutitelefonide keelamine vahetundides

Postitas:
Kägu

ma ei vaadanud saadet ja ei ole mul enam ka algkooli ealist last, aga seda juttu siin lugedes meenus mu oma algkooli aeg. meil nimelt olid pastapliiatsid keelatud, kirjutada tohtis ainult lahtise sulega täitesulepeaga.
sest pastakas oli saatanast ja pidi väikest koolilast mitmel erineva moel kahjustama.

ei midagi uut päikese all. 😉

huvitav kuidas tänasele diskussioonile 50 aasta pärast vaadatakse?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ei midagi uut päikese all. 😉

Mul tuli meelde, et nõuka ajal pidid lapsed jalutama vahetundides pikas rivis ning ei tohtinud murule astuda.
Täna soovivad vanakooli tädid, et lapsed müraksid ja jookseksid vahetunnis, nii nagu nemad end mäletavad tegevat või oma unistustes oleks teinud.
Kusjuures tihti oli koolides üldse jooksmine keelatud.
Vahetund on ju tegelikult lühike. Tänapäeval kolivad lapsed koolis klasside vahet. Seega vahetunnis tuleb korjata oma kompsud kokku ja liikuda teise klassi, kus siis jälle asjad välja laotada. Tihti on see teine klass veel teises maja otsas ning sinna tuleb kiiresti minna, et saada parem koht. Mingiks müramiseks või mängimiseks aega ei olegi.
Need “müramise” pooldajad on tegelikult ajast maha jäänud. Nad tahaksid, et maailm oleks samasugune, nagu vanasti. Aga tänapäeval ei ole enam väikseid maakoole, kus 100 õpilast, vaid suured koolid, kus 1000 õpilast.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ma ei vaadanud saadet ja ei ole mul enam ka algkooli ealist last, aga seda juttu siin lugedes meenus mu oma algkooli aeg. meil nimelt olid pastapliiatsid keelatud, kirjutada tohtis ainult lahtise sulega täitesulepeaga.

sest pastakas oli saatanast ja pidi väikest koolilast mitmel erineva moel kahjustama.

ei midagi uut päikese all. 😉

huvitav kuidas tänasele diskussioonile 50 aasta pärast vaadatakse?

Nutiseadmed on meelelahutus. Lihtsalt mugav väike meelelahutus, mida saab hästi kaasas kanda. Eks neid meelelahutuse läbimurdeid on ju ennegi olnud. Pisut üle 100 aasta tagasi leiutati raadio. Ei passinud kõik koolilapsed siis ümber raadio vahetundides. 50ndatel tuli televisioon. Ei passinud kõik lapsed vahetundides telekat. Kui tulid kassettmakid, ei kuulatud vahetundides muusikat. Kui tulid lauaarvutid, ei passitud lauaarvutites vahetundides. Meelelahutus on ikka olnud kodune teema, mitte vahetunnis.
Ma usun, et ka 50 aasta pärast arvatakse, et vahetund on puhkamiseks, suhtlemiseks ja liigutamiseks. Inimese anatoomia ja füsioloogia on ju ka 50 aasta pärast samasugune – vajab puhkust ja liikumist.

Please wait...
Postitas:
Kägu

ma ei vaadanud saadet ja ei ole mul enam ka algkooli ealist last, aga seda juttu siin lugedes meenus mu oma algkooli aeg. meil nimelt olid pastapliiatsid keelatud, kirjutada tohtis ainult lahtise sulega täitesulepeaga.

sest pastakas oli saatanast ja pidi väikest koolilast mitmel erineva moel kahjustama.

ei midagi uut päikese all. 😉

huvitav kuidas tänasele diskussioonile 50 aasta pärast vaadatakse?

Nutiseadmed on meelelahutus. Lihtsalt mugav väike meelelahutus, mida saab hästi kaasas kanda. Eks neid meelelahutuse läbimurdeid on ju ennegi olnud. Pisut üle 100 aasta tagasi leiutati raadio. Ei passinud kõik koolilapsed siis ümber raadio vahetundides. 50ndatel tuli televisioon. Ei passinud kõik lapsed vahetundides telekat. Kui tulid kassettmakid, ei kuulatud vahetundides muusikat. Kui tulid lauaarvutid, ei passitud lauaarvutites vahetundides. Meelelahutus on ikka olnud kodune teema, mitte vahetunnis.

Ma usun, et ka 50 aasta pärast arvatakse, et vahetund on puhkamiseks, suhtlemiseks ja liigutamiseks. Inimese anatoomia ja füsioloogia on ju ka 50 aasta pärast samasugune – vajab puhkust ja liikumist.

jajah, eelmine kägu juba meenutas, et sisukaim ajaveetmise viisiks vahetunnis oli toona tõesti käsukorras ringiratast jalutamine. ja meelelahutuseks näiteks juturaamatut seejuures lugeda ei tohtinud. päris kindlasti oli ka sellisel korraldusel õilis ja lapsi kaitsev eesmärk.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu lapse koolis ei tohi üldse telefoni kasutada va. kui midagi juhtub ja vaja emale-isale helistada vms. Ja ega nad väga ei saakski kui vahetundidel õues viibivad.

Kõigil on tel kotis klassieuumis ja uks lukus alati.

Masendav. Kas teie kujutaksite ette, et iga 45 minuti tagant ajaks ülemus teid kümneks minutiks õue liikuma. Minu jaoks oleks puhkeajal käsukorras tegevused kohutavad. Miks ei tohi lapsed vahetunnis ise endale puhkamiseks sobivat tegevust leida?

Enne söögivahetundi on neil ka 30min vahetund ja see veedetakse õues. Osad vahetunnid on ka 15min pikkused. Õues on nad koguaeg. Terve kool on.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei ole tähele pannud, et noorem põlvkond nutiseadmetes üldjuhul midagi väga asjalikku teeks. Instagram, facebook, youtube’i videod, snapchat,… Kui juba google’st midagi asjalikku peab leidma, saab päris suurel osal mõistus otsa.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Niikaua, kui lapsevanemad oma lapsega koos viibides klaasistunud pilgul oma nutiseadet vahivad ja lapse küsimustele ainult vastu mõmisevad, ei tasu ka mingitest keeldudest rääkima hakata.

See on täpselt sama hea loogika, kui öelda, et nii kaua, kuni vanemad ise alkoholi tarbivad, pole mõtet lastele alkoholi keelata.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ma ei vaadanud saadet ja ei ole mul enam ka algkooli ealist last, aga seda juttu siin lugedes meenus mu oma algkooli aeg. meil nimelt olid pastapliiatsid keelatud, kirjutada tohtis ainult lahtise sulega täitesulepeaga.

sest pastakas oli saatanast ja pidi väikest koolilast mitmel erineva moel kahjustama.

ei midagi uut päikese all. 😉

huvitav kuidas tänasele diskussioonile 50 aasta pärast vaadatakse?

Nutiseadmed on meelelahutus. Lihtsalt mugav väike meelelahutus, mida saab hästi kaasas kanda. Eks neid meelelahutuse läbimurdeid on ju ennegi olnud. Pisut üle 100 aasta tagasi leiutati raadio. Ei passinud kõik koolilapsed siis ümber raadio vahetundides. 50ndatel tuli televisioon. Ei passinud kõik lapsed vahetundides telekat. Kui tulid kassettmakid, ei kuulatud vahetundides muusikat. Kui tulid lauaarvutid, ei passitud lauaarvutites vahetundides. Meelelahutus on ikka olnud kodune teema, mitte vahetunnis.

Ma usun, et ka 50 aasta pärast arvatakse, et vahetund on puhkamiseks, suhtlemiseks ja liigutamiseks. Inimese anatoomia ja füsioloogia on ju ka 50 aasta pärast samasugune – vajab puhkust ja liikumist.

jajah, eelmine kägu juba meenutas, et sisukaim ajaveetmise viisiks vahetunnis oli toona tõesti käsukorras ringiratast jalutamine. ja meelelahutuseks näiteks juturaamatut seejuures lugeda ei tohtinud. päris kindlasti oli ka sellisel korraldusel õilis ja lapsi kaitsev eesmärk.

Oligi ju. On elementaarne, et ringijalutamine on organismile oluliselt kasulikum kui kuskil nurgas kössitades raamatu lugemine. Ja mis mõttes ei tohtinud jalutades raamatut lugeda? Viimase minuti tuupimised said kõik just vahetunnis koolikorides õpikud käes ringis jalutades tehtud. Sama hästi võiks ju siis ka öelda, et kehalise tunnid peaksid olema täiesti vabatahtlikud.
Kevadel võisid kõik vahetundides kooliõuel vabalt ringi joosta ja hüpata, ei pidanud sugugi ringis jalutama, vähemalt Tallinnas Mustamäe koolides oli see 70ndatel nii.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lapse arengule tuleb kasuks liikumine ja seda eelkõige värskes õhus! Eestis on kahjuks sellega kehvad lood. Mõnes kohas on ette nähtud pikem õuevahetund. See peaks olema igalpool ja kord päevas!

Please wait...
Postitas:
Kägu

meie koolis on ka keelatud 1-9 klassini mobiili kasutamine, telefoni võib sisse lülitada alles peale tundide lõppu. kui vahele jäävad, võetakse mobiil direktori juurde hoiule.
mulle see süsteem sobib, lapsed suhtlevad, mängivad ja istuvad raamatukogus.

Please wait...
Postitas:
Kägu

ei midagi uut päikese all. 😉

huvitav kuidas tänasele diskussioonile 50 aasta pärast vaadatakse?

Mina arvan nii, et mitte 50, vaid juba 5 või 10a pärast on tekib neid koole, kus nutitelefon vahetunnis on keelatud, Eestis ja mujal arenenud maailmas aina juurde. See pole vanamoodsus, vaid, vastupidi, tõusev trend.

Ja selle keelu pooldajateks pole mitte nende jaoks tundmatu tehnoloogia ees ebakindlust tundvad vanainimesed, vaid noorema põlvkonna lapsevanemad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Õpetajatel hea rahulik, kui lapsed nurgas telefonis on. Tundi minnakse veel mängu mõju all ja hakatakse vaidlema, kes on kõvem tegija. Telefonid peavad muidugi uhked ja uued olema.las jooksevad vahetunnis niisma ringi, suudavad vähemalt järgmiseks tunniks valmis olla.

Please wait...
Postitas:
Kägu

ei midagi uut päikese all. 😉

huvitav kuidas tänasele diskussioonile 50 aasta pärast vaadatakse?

Mina arvan nii, et mitte 50, vaid juba 5 või 10a pärast on tekib neid koole, kus nutitelefon vahetunnis on keelatud, Eestis ja mujal arenenud maailmas aina juurde. See pole vanamoodsus, vaid, vastupidi, tõusev trend.

Ja selle keelu pooldajateks pole mitte nende jaoks tundmatu tehnoloogia ees ebakindlust tundvad vanainimesed, vaid noorema põlvkonna lapsevanemad.

See arvamus on ainult põhjendatav Perekooli loogikaga. Kägu, kes eelnevalt räägib “hukatuslikust pastapliiatsist” tabas naelapea pihta. Ainult, et tõenäoliselt kasutame 10 aasta pärast juba midagi veelgi nutilikumat kui need nutitelefonid.

Nagu ka pastapliiatsi enda on välja vahetamas virtuaalsed klaviatuurid – kes oleks osanud arvata!

Uus põlvkond, kes oma elu ei kujuta ette ilma nutimaailma ja tehnoloogiata, peab seda täiesti iseenesestmõistetavaks ja loomulikuks. Neil ei teki roosat unistust keksu mängimisest või rivis käest kinni jalutamisest, kuna äärmisel juhul, kui nad sellest üldse midagi teavad, siis seda, et neid asju sundisid neile peale mingil põhjusel vanainimesed, kui nad alles väikesed koolilapsed olid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Uus põlvkond, kes oma elu ei kujuta ette ilma nutimaailma ja tehnoloogiata, peab seda täiesti iseenesestmõistetavaks ja loomulikuks.

Minu uuendusmeelsus läheb sellest hetkest kaotsi, kui inimene asub, nina ekraanil, teed ületama või üritab niimoodi autot juhtida või muutub närvipuntraks, kui peab tund aega telefonita olema või ei saa kellegagi näost näkku suheldud või ei suudagi keksu mängida ega liigutada ja keha tugevaim lihas on pöial.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Uus põlvkond, kes oma elu ei kujuta ette ilma nutimaailma ja tehnoloogiata, peab seda täiesti iseenesestmõistetavaks ja loomulikuks.

Minu uuendusmeelsus läheb sellest hetkest kaotsi, kui inimene asub, nina ekraanil, teed ületama või üritab niimoodi autot juhtida või muutub närvipuntraks, kui peab tund aega telefonita olema või ei saa kellegagi näost näkku suheldud või ei suudagi keksu mängida ega liigutada ja keha tugevaim lihas on pöial.

Sinu uuendusmeelsusel on päris ranged piirid. Mida sa siis tulevikus teed autos, nokid nina ja mõtled keksumängust? Ja üleüldse, miks peaks teistsuguste kommunikatsioonivahendite kasutamine olema probleem või siis välistama füüsilise vormisoleku?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Uus põlvkond, kes oma elu ei kujuta ette ilma nutimaailma ja tehnoloogiata, peab seda täiesti iseenesestmõistetavaks ja loomulikuks.

Minu uuendusmeelsus läheb sellest hetkest kaotsi, kui inimene asub, nina ekraanil, teed ületama või üritab niimoodi autot juhtida või muutub närvipuntraks, kui peab tund aega telefonita olema või ei saa kellegagi näost näkku suheldud või ei suudagi keksu mängida ega liigutada ja keha tugevaim lihas on pöial.

Tulevikus ei olegi vaja teed ületades teele vaadata, sest siis on isesõitvad autod. Ja inimesi hoiatab ohu eest arvutisüsteem.
Kusjuures näost näkku ei suuda see vanema põlvkonna inimene suhelda. Sest ta on introvert. Kõik, kes uuendustega kaasa ei lähe, jäävad arengult maha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ma ei vaadanud saadet ja ei ole mul enam ka algkooli ealist last, aga seda juttu siin lugedes meenus mu oma algkooli aeg. meil nimelt olid pastapliiatsid keelatud, kirjutada tohtis ainult lahtise sulega täitesulepeaga.

sest pastakas oli saatanast ja pidi väikest koolilast mitmel erineva moel kahjustama.

ei midagi uut päikese all. 😉

huvitav kuidas tänasele diskussioonile 50 aasta pärast vaadatakse?

sulepeaga kirjutades tuleb ilusam ja korralikum käekiri, vaeel mõned ajad tagasi kirjutasin ise ka sulepeaga. Selleoärast alguses lapsed õppisidki sulpepeaga kirjutama, siis alles mindi pastakale üle.
Praegu on ka nii – alguses on tindipliiats.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nagu ka pastapliiatsi enda on välja vahetamas virtuaalsed klaviatuurid – kes oleks osanud arvata!

Tegelikult suuremad telefonitootjad arendavad usinalt oma tahvlite juurde krihvleid, Samsung juba ammu, Apple viimasel ajal, kusjuures Apple pakub seda ka säästutahvli juurde – et siis virtuaalse klaviatuuri juurest tullakse kenasti “pliiatsi” juurde tagasi. Ma muide ennustasin seda juba nii 5-7 aastat tagasi.
Pastapliiatsi ja sulepea vaheline vahe on väike ja tinglik, aga kirjutamispulgast täielikult loobumine pole asi, mis juhtuda võiks. Pole ka siis, kui kirjaoskus kaob ja hakatakse suhtlema vaid emotikonide abil.

Please wait...
Postitas:
Kägu

ei midagi uut päikese all. 😉

huvitav kuidas tänasele diskussioonile 50 aasta pärast vaadatakse?

Mina arvan nii, et mitte 50, vaid juba 5 või 10a pärast on tekib neid koole, kus nutitelefon vahetunnis on keelatud, Eestis ja mujal arenenud maailmas aina juurde. See pole vanamoodsus, vaid, vastupidi, tõusev trend.

Ja selle keelu pooldajateks pole mitte nende jaoks tundmatu tehnoloogia ees ebakindlust tundvad vanainimesed, vaid noorema põlvkonna lapsevanemad.

See arvamus on ainult põhjendatav Perekooli loogikaga. Kägu, kes eelnevalt räägib “hukatuslikust pastapliiatsist” tabas naelapea pihta. Ainult, et tõenäoliselt kasutame 10 aasta pärast juba midagi veelgi nutilikumat kui need nutitelefonid.

Nagu ka pastapliiatsi enda on välja vahetamas virtuaalsed klaviatuurid – kes oleks osanud arvata!

Uus põlvkond, kes oma elu ei kujuta ette ilma nutimaailma ja tehnoloogiata, peab seda täiesti iseenesestmõistetavaks ja loomulikuks. Neil ei teki roosat unistust keksu mängimisest või rivis käest kinni jalutamisest, kuna äärmisel juhul, kui nad sellest üldse midagi teavad, siis seda, et neid asju sundisid neile peale mingil põhjusel vanainimesed, kui nad alles väikesed koolilapsed olid.

Püüa nüüd vahet teha töövahendi ja meelelahutuse vahel.
Kui kool keelaks igasugu tehnoloogia õppetöös, siis see oleks ka minu arvates väga halb, tagurlik ja kahjulik. Jutt ei ole ju sellest praegu.
Seda tuleb mulle enne tõestada, et kõik need küürseljad koolides vahetunnis usinalt programmeerivad või teadusartikleid uurivad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

ma ei vaadanud saadet ja ei ole mul enam ka algkooli ealist last, aga seda juttu siin lugedes meenus mu oma algkooli aeg. meil nimelt olid pastapliiatsid keelatud, kirjutada tohtis ainult lahtise sulega täitesulepeaga.

sest pastakas oli saatanast ja pidi väikest koolilast mitmel erineva moel kahjustama.

ei midagi uut päikese all. 😉

huvitav kuidas tänasele diskussioonile 50 aasta pärast vaadatakse?

sulepeaga kirjutades tuleb ilusam ja korralikum käekiri, vaeel mõned ajad tagasi kirjutasin ise ka sulepeaga. Selleoärast alguses lapsed õppisidki sulpepeaga kirjutama, siis alles mindi pastakale üle.

Praegu on ka nii – alguses on tindipliiats.

oh, mäletan hästi neid käekirja arendavaid tindiplekke!

aga meenutada võib ju ka muud, näiteks seda, et ka kalkulaator oli koolilapis rikkuv “meelelahutus”, õige ja asjalik töövahend oli ikka vaid lükati.
siiski, mingi aeg enne kooli lõppu tohtisime keemia ja füüsika tunnis ka kalkulaatorit kasutada, matemaatikas aga ainult ja ainult lükatit.

küllap uue tõrjumine on mingile osale inimestest ajast aega omane olnud.
ja mingi osa haarab alati uue järele ning enamik on kuskil seal vahel.
aga seda, mis ja kuidas saab olema tuleviks, ei tea tõesti meist keegi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Eks see ole mitme otsaga asi. Kindlasti paljud lapsed vahivad telefonis. Aga tegelikult on võimalik, et see tuleb nende arengule veel kasuks.

Tänasel päeval on nii, et tööjõuturul on edukad need, kes suudavad kiiresti kohaneda uute olukordade, programmide jms-ga. Üks tuttav, kes koolitab töötajaid arvutiga ja programmiga tööle, ütleb, et mida nooremad töötajad, seda kiiremini nad õpivad. Kõige kehvem töötaja on ühtlasi ka kõige vanem töötaja, kes mitte ainult ei õppinud kaua, vaid teeb ka vigu kõige rohkem.

Siin perekoolis oli ka alles teema, kus 40+ inimesed kurtsid, et ei suuda käia enam ajaga kaasas. Keeduvad kasutamast äppe, keelduvad kasutamast iseteenindust. Lihtsalt ei lähe kaasa arenguga, sest nende aju on vaja aja inimese aju. See aju ei talu stressi. Aga noored on harjunud info kiire liikumisega.

Minu abikaasa on tippprogrammeerija, 55 aastat vana. Arvutit ei näinud ta kooli ajal kordagi, ka ülikoolis mitte. Mistahes tehniliste lahenduste kasutuselevõtt nõuab loogilist mõtlemist, mälu, järjekindlust, kohusetunnet, töövõimet. Nii lihtne ongi.
Mina olen õpetaja. Kasutan vahel spetsiaalselt 10 aasta vanuseid töölehti, mille täitmiseks on vaja osata googeldada. Kui varem sai pea kogu klass viie, siis nüüd õpilased enam arvutist infot otsida ei suuda… sest ei saa ülesande tekstist aru (eriti kui see koosneb mitmest lausest), ei suuda käänata-pöörata, mitmust ja ainsust moodustada, ei tea sünonüüme.

Please wait...
Postitas:
Kägu

ma ei vaadanud saadet ja ei ole mul enam ka algkooli ealist last, aga seda juttu siin lugedes meenus mu oma algkooli aeg. meil nimelt olid pastapliiatsid keelatud, kirjutada tohtis ainult lahtise sulega täitesulepeaga.

sest pastakas oli saatanast ja pidi väikest koolilast mitmel erineva moel kahjustama.

ei midagi uut päikese all. 😉

huvitav kuidas tänasele diskussioonile 50 aasta pärast vaadatakse?

sulepeaga kirjutades tuleb ilusam ja korralikum käekiri, vaeel mõned ajad tagasi kirjutasin ise ka sulepeaga. Selleoärast alguses lapsed õppisidki sulpepeaga kirjutama, siis alles mindi pastakale üle.

Praegu on ka nii – alguses on tindipliiats.

oh, mäletan hästi neid käekirja arendavaid tindiplekke!

aga meenutada võib ju ka muud, näiteks seda, et ka kalkulaator oli koolilapis rikkuv “meelelahutus”, õige ja asjalik töövahend oli ikka vaid lükati.

siiski, mingi aeg enne kooli lõppu tohtisime keemia ja füüsika tunnis ka kalkulaatorit kasutada, matemaatikas aga ainult ja aianult lükatit.

küllap uue tõrjumine on mingile osale inimestest ajast aega omane olnud.

ja mingi osa haarab alati uue järele ning enamik on kuskil seal vahel.

aga seda, mis ja kuidas saab olema tuleviks, ei tea tõesti meist keegi.

Sa räägid nõukaajast, kus oligi palju absurdset, palju stagnatsiooni. Eriti koolides.
Aga võtame näiteks lauaarvutid. Need on Eestis olnud koolides nüüdseks juba peaaegu 30 aastat. Eks oli neid, kes arvasid, et kohe-kohe toimub kogu õppetöö arvutitel ja milleks meile õpikud ja vihikud. 30 aastat hiljem toimub õppetöö endiselt vihikute ja õpikutega. Kirjatehnika on üks esimesi aineid, mida koolis õpitakse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ma ei vaadanud saadet ja ei ole mul enam ka algkooli ealist last, aga seda juttu siin lugedes meenus mu oma algkooli aeg. meil nimelt olid pastapliiatsid keelatud, kirjutada tohtis ainult lahtise sulega täitesulepeaga.

sest pastakas oli saatanast ja pidi väikest koolilast mitmel erineva moel kahjustama.

ei midagi uut päikese all. 😉

huvitav kuidas tänasele diskussioonile 50 aasta pärast vaadatakse?

sulepeaga kirjutades tuleb ilusam ja korralikum käekiri, vaeel mõned ajad tagasi kirjutasin ise ka sulepeaga. Selleoärast alguses lapsed õppisidki sulpepeaga kirjutama, siis alles mindi pastakale üle.

Praegu on ka nii – alguses on tindipliiats.

oh, mäletan hästi neid käekirja arendavaid tindiplekke!

aga meenutada võib ju ka muud, näiteks seda, et ka kalkulaator oli koolilapis rikkuv “meelelahutus”, õige ja asjalik töövahend oli ikka vaid lükati.

siiski, mingi aeg enne kooli lõppu tohtisime keemia ja füüsika tunnis ka kalkulaatorit kasutada, matemaatikas aga ainult ja aianult lükatit.

küllap uue tõrjumine on mingile osale inimestest ajast aega omane olnud.

ja mingi osa haarab alati uue järele ning enamik on kuskil seal vahel.

aga seda, mis ja kuidas saab olema tuleviks, ei tea tõesti meist keegi.

Sa räägid nõukaajast, kus oligi palju absurdset, palju stagnatsiooni. Eriti koolides.

Aga võtame näiteks lauaarvutid. Need on Eestis olnud koolides nüüdseks juba peaaegu 30 aastat. Eks oli neid, kes arvasid, et kohe-kohe toimub kogu õppetöö arvutitel ja milleks meile õpikud ja vihikud. 30 aastat hiljem toimub õppetöö endiselt vihikute ja õpikutega. Kirjatehnika on üks esimesi aineid, mida koolis õpitakse.

eks sama ka nutiseadmetega, me lihtsalt ei tea kuhu ja kuidas ja kui kiiresti asjad muutuvad või siis ka ei muutu.

ja ei saa ka kõiges nõukaaega süüdistada. briti filme vaadates tundub kohati, et sealgi oli koolides uuendustega asjad vähemalt sama keerulised. kui mitte hullemadki.

ning isegi kirjatehnika on ajas muutuv. 😉

https://www.err.ee/650267/eesti-koolides-kaivitub-kaekirjareform

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

aga meenutada võib ju ka muud, näiteks seda, et ka kalkulaator oli koolilapis rikkuv “meelelahutus”, õige ja asjalik töövahend oli ikka vaid lükati.
siiski, mingi aeg enne kooli lõppu tohtisime keemia ja füüsika tunnis ka kalkulaatorit kasutada, matemaatikas aga ainult ja ainult lükatit.

Millal see aeg oli? Mina lõpetasin 1986 ja lükatiga pea-aegu kokku ei puutunud. Paberil arvutamine oli, matemaatilised tabelid olid, lõpupoole paljudel kalkulaatorid. Mina sain oma esimese TOSHIBA vist kuuendas või seitsmendas klassis, käest-kätte ostsin, 35 rbl maksin. Päris lollpea polnud, reaalainete olümpiaadidel käisin mitu korda.

Aga muidugi, kalkulaator on hea asi, kuid pole paha, kui inimene ilma selleta, peast või paberil ka rehkendada oskab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Püüa nüüd vahet teha töövahendi ja meelelahutuse vahel.
Kui kool keelaks igasugu tehnoloogia õppetöös, siis see oleks ka minu arvates väga halb, tagurlik ja kahjulik. Jutt ei ole ju sellest praegu.
Seda tuleb mulle enne tõestada, et kõik need küürseljad koolides vahetunnis usinalt programmeerivad või teadusartikleid uurivad.

Aga püüa sina vastata küsimusele, miks peaks vahetunnis programmeerima või teadusartikleid uurima. Sa ei suuda mõista, et tänapäeva keksumängimine käibki nutitelefonis või siis käest kinni jalutamise asemel tehakse Instagrami pilte. Muidugi on see veidi nõme, aga see on maailm. Pead liiva alla pista ja unistada mingist eelmise sajandi maailmast on kõige rumalam lähenemine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

aga meenutada võib ju ka muud, näiteks seda, et ka kalkulaator oli koolilapis rikkuv “meelelahutus”, õige ja asjalik töövahend oli ikka vaid lükati.

siiski, mingi aeg enne kooli lõppu tohtisime keemia ja füüsika tunnis ka kalkulaatorit kasutada, matemaatikas aga ainult ja ainult lükatit.

Millal see aeg oli? Mina lõpetasin 1986 ja lükatiga pea-aegu kokku ei puutunud. Paberil arvutamine oli, matemaatilised tabelid olid, lõpupoole paljudel kalkulaatorid. Mina sain oma esimese TOSHIBA vist kuuendas või seitsmendas klassis, käest-kätte ostsin, 35 rbl maksin. Päris lollpea polnud, reaalainete olümpiaadidel käisin mitu korda.

Aga muidugi, kalkulaator on hea asi, kuid pole paha, kui inimene ilma selleta, peast või paberil ka rehkendada oskab.

elu eksiteeris ka enne sinu ajaarvamist. 😀
minu meenutused on jah pea 10 aastat varasemad.

samas, ei ole see meie keskustelu sisu mõttes üldse oluline.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga püüa sina vastata küsimusele, miks peaks vahetunnis programmeerima või teadusartikleid uurima. Sa ei suuda mõista, et tänapäeva keksumängimine käibki nutitelefonis või siis käest kinni jalutamise asemel tehakse Instagrami pilte. Muidugi on see veidi nõme, aga see on maailm. Pead liiva alla pista ja unistada mingist eelmise sajandi maailmast on kõige rumalam lähenemine.

Samamoodi võiks ju õigustada: “Aga tänepäeva lapsed eelistavadki söögiks kartulikrõpsu ja kommi – lapsevanem, kes unistab ikka veel, et lapsed sööksid tasakaalustatud toitu ja paneb nad mingit praadi sööma, nagu meie omal ajal sõime, on ikka täiesti loll!” Tegelikult on nii, et inimestele on alati mingiks asjas, näiteks söögiks või vaba aja veetmiseks nii esimene eelistus kui ka teine (ja kolmas ja neljas) eelistus, mille nad valivad siis, kui seda esimest ei saa.

Näiteks söögi näite puhul võib öelda laps: “Tahaks lõunaks kartulikrõpse ja pakitäit kommi!” – vanem ei pruugi selle esimese eelistuega nõus ei olla ja ütleb, et krõps ja komm pole õige lõunasöök, aga paku mõni lõunasöök, mis sulle maitseb. “No ahjukana ja salat!” ütleb laps ja täiskasvanu nõustub, et olgu, see sobib, teengi siis homme ahjukana ja salatit. Ahjukana ja salat on selles näites lapse teine eelistus. Ilmselt täiskasvanuna see laps ei hala, et küll oli mul jube lapsepõlv, mõtle, kommi asemel pidin kana ja salatit sööma.

Samamoodi on ka meelahutusega. Okei, esimene eelistus on vahetunnis nutitelefonis olemine. Kui aga täiskasvanu ütleb, et telefonis olla ei saa, ega siis tänapäeva lapski täielik jahukott ei ole – ta hakkab tegema tegevust, mis on tema teine eelistus, näiteks oma klassikaaslastega vestlema, õues olles üksteist taga ajama. Või kui on mingid ronimisvõimalused loodud – siis näiteks ronima. Kui on keksukastid maha tehtud, siis keegi hakkab alguses kõheldes hüppama, aga siis avastab, et selles mängus on oma võlu, keegi teine tuleb kaasa ning hakkavadki mõned vahetunnis keksu mängima. Ning ei olegi sealjuures nii kohutavalt-kohutavalt õnnetud.

Kui aga täiskasvanu ise läheneb nii, et ainult lapse esimene eelistus tuleb kõne alla ning lapse teist, kolmandat, neljandat eelistust ei vaevuta otsimagi – siis ongi umbtee.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga miks algklassilapsel üldse nutiseade on? Mind paneb hoopis see asi mõtlema. Miks?
Miks sa lapsevanem ostad oma lapsele nutiseadme?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma arvan, et ei lähe kaua aega, kui tulevad koolidesse vaikusehetked või meditatsioonipausid või ükskõik siis, kuidas neid nimetatakse. Seda siis tundide ajast, sest vaheaeg ei ole ju ometi lapse pea puhkamiseks ette nähtud. Närvilisi ja erivajadustega laste arv kasvab tõusvas tempos. Loodust ehk inimest ei saa lõpmatuseni lollitada, kuskilt hakkab see varem või hiljem lõivu küsima.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meie kooli territooriumil on telefonid keelatud. Kõigil. Ka õpetajatel väljaspool õpetajate tuba. Kui lapsel on tõesti väga vaja helistada, saab ta oma kõne õpetajate toas ära teha, kuhu ta läheb koos oma klassijuhatajaga. Mulle sobib. Vähemalt pool päeva on garanteeritud, et lapsed ei istu ninapidi nutiseadmes.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 64 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud “Suud puhtaks” – nutitelefonide keelamine vahetundides