Töötan koos inimesega, kes, eriti stressisituatsioonides, hakkab süüdistama, laimama, alandama, käsutama. Mul kaob ära töörõõm.
Minu mõistes on meie töökoht lohakas, asjad pilla-palla. Kui töötaksin üksi, siis likvideeriksin esimese asjana selle korralageduse. Kuna aga töötame koos ja tema tunneb end niimoodi hubasemalt, siis olgu nii. Küll aga häirib mind, et ta süüdistab mind, kui tal midagi kadunud on. Eriti uhkelt teeb ta seda kellegi kolmanda juuresolekul. Kuidas käituksite teie, kui te teate kindlalt, et te pole midagi ära visanud või ära pannud ehk et ei ole süüdi. Kas ütleksite näiteks midagi nii triviaalset nagu “kas sul häbi ei ole mind süüdistada?”. Tavaliselt ma nii ei käituks, sest see kõlab minu jaoks nii nagu süüdistaksin teda selles, et ta mind süüdistab. Mulle tunduks see ebaviisakas.
Teema: Süüdistamine ja laimamine
Mina salvestaksin need stseenid mobiiliga ning nõuaksin mõne advokaadi abiga laimu eest kopsaka hüvitise välja. No ei saa nii muna olla, et lasta end pidevalt “peksta”.
Töökiusamise kohta saab tööinspektsiooni avalduse teha. Loe eilset Ekspressi, seal oli taas artikkel töökiusust, muuseas sealsamas Tööinspektsioonis.
Kuidas käituksite teie, kui te teate kindlalt, et te pole midagi ära visanud või ära pannud ehk et ei ole süüdi. Kas ütleksite näiteks midagi nii triviaalset nagu “kas sul häbi ei ole mind süüdistada?”.
Ma nii pehmelt küll ei käituks.
Triviaalsus oleks totaalselt unustatud.
Pigem midagi taolist: ” proua X siin taas paanitseb, ju siis jättis täna alukad vahetamata…” vms.
Debiilile aitab ainult räige haamriga pähe tampimine ja inimene on täpselt nii mugav, kui mugav tal lastakse olla.
äkki ta teeb nalja lihtsalt?
Tegelikult pole vahet, mida sa ütled, sest teise käitumist ja reaktsiooni muuta on pea võimatu. Võid öelda, et sina tunned, et ta käitub ebaviisakalt või siis samamoodi vastata ( sinna sa nagunii ei suuda langeda). Kui teise inimese harjumuspärane käitumine ja stressimaandus on selline, siis seda muuta on pea võimatu.
Ma viitaks lihtsalt segadusele, et ju kuskile hunnikusse ise toppinud ja ehk koristamine aitaks.
Nagu lasteaed.
Kui otse üritab midagi öelda, ei teeks lihtsalt välja inimesest. Sõna otseses mõttes kohe, eiraks teda ja ta ütlusi. Kui kellegi kolmanda ees, ütleks toonitatult “LOOMULIKULT ei võtnud mina seda” vm iganes teema on.
Kui kolleegi korralagedus tõepoolest töötegemist häirib, pöörduksin ülemuse poole.
