Teema: Suunamudijad (välja arvatud Lõvid)

#3938806:

Mul tekib küsimus, kas koostööna saadud staffi võib müüa?

See on tegelikult päris vana küsimus.

#3938806:

Mul tekib küsimus, kas koostööna saadud staffi võib müüa?

Kui konkreetne leping seda ei keela, siis võib igaüks teha enda asjadega teha, mida ta iganes soovib. See, et Sul või mul oleks imelik neid asju müüa, ei tee seda kuidagi keelatud tegevuseks.

Mul on küsimus siia Suunamudijate teemasse. Mis valu peab olema, et kirjutada võõra inimese privaatsõnumitesse mingit jama? Kuulasin Liisumilleri storysid, uskumatuid inimesi on olemas. Heelia on ka päris palju jaganud, kui totakaid ja negatiivse sisuga sõnumeid ta saab. Sama on öelnud isabellagh Be1st podcastis jnejne. Äkki mõni, kes sellise hobiga tegeleb, julgeb siin anonüümsena selgitada, et mida see talle annab? normaalse sotsiaalse arenguga inimene saab ju aru, et adressaadile teeb ta haiget ja rikub enesetunnet. Ma järeldan, et ju need negatiivsuse meistrid siis saavad sellisest käitumises midagi endale, uuringi, et mida?

Ma muidu igapäevaelus ei ole poolda seda, et midagi ei tohi kritiseerida, aga sotsiaalmeedias on see ju täiesti võimalik, kui valida jälgimiseks sisu, mis sulle meeldib. Seda enam, et meil siin Eestis on tegelikult nii ägedad, hakkajad, viisakad, abivalmid naised mõjuisikud.

Kohtu järjekorrad on juba nüüd umbes et iga insta hakatis aga kaebab kõiki kohtusse .

#3940172:

Äkki mõni, kes sellise hobiga tegeleb, julgeb siin anonüümsena selgitada, et mida see talle annab?

Mis sa tõesti arvad, et keegi selline sulle hakkab vastama? Need inimesed ilmselt ise ka ei tea, miks nad seda teevad. Kui teaksid, saaksid nad aru, et neil on probleem ja tegeleksid sellega.

Isver mis Printsess endaga teinud on…. ma seda viimast koos pojaga pilti vaadates ehmatasin lausa ära. Palun tee oma kulmudega midagi!

#3944502:

Kulmud nagu kulmud ikka – midagi ei ole teinud. Meik oli lihtsalt peal – ei maksa nii väikse asja peale küll paanikasse sattuda 🙂

Jaanika.

Sa oled tumeblond või punakasblond, aga kulmud tegid sinkjasmustad. Oma asi muidugi, võid ka rohelised teha, aga piltide stiili järgi tundub, et eesmärk polnud shokeerida ja erineda, vaid kena olla.
Kulmu kuju ja värv on lihtsalt väga mööda.

#3944506:

Võib-olla, aga ikka juhtub. Ausalt öeldes ise ei märganudki seda, vaid keskendusin sellele, et armas pilt koos lapsega. Mind ennast pigem sellised asjad ei šokeeri ka, sest need on nii väiksed möödapanekud. Šokk on suur emotsioon ja hommikul tekkis see, kui Madis Millingu surmast lugesin.

Jaanika.

Muus osas ei oska kaasa rääkida, aga M. M surm oli tõesti suur šokk. Mitu korda lugesin pealkirja ja siis lihtsalt pisarad jooksid. Peretuttav meil.😪

#3944525:

#3944484:

Isver mis Printsess endaga teinud on…. ma seda viimast koos pojaga pilti vaadates ehmatasin lausa ära. Palun tee oma kulmudega midagi!

Esimest korda sattusid vist ta pildi peale. See tal juba välja kujunenud stiil 🙂 Üks tema eripärasid ongi see, et kõik on maitselage. Mõned oskavad selle oma kasuks tööle panna, tema veel pole õppinud.

Noh, maitselgedus on üks asi, aga olen sattunud ka tema arvamuste peale, mida ta vahel storydes jagab ja needki on pisut…mmm…lihtsameelsed? Selles mõttes, et ta mõistab väga kiirelt inimesi avalikult hukka, ilma, et ta süveneks antud teemasse. Näiteks mõnikord ta loeb mingi artikli pealkirja ja kohe avaldab arvamust, ilma et ta üldse asjast teaks, sest artiklit ennast ta pole lugenud.

#3944559:

Hämmastav, et tal ilmuvad nagu päris artiklid. Selles suhtes respekt. Aga tõesti olen hämmeldunud.

Mis seal nii imestada on? Ilmuksid need Sirbis, siis oleks jahmumiseks põhjust, aga niisama odavat tööjõudu kaaskirjutajate näol on väljaannetes puudu ja erilist intelligentsi neilt ei nõuta. Igaüks kes koolikirjandeid neljale kirjutab, saab hakkama. Toimetajad käivad ju hiljem üle. Ise alustasin kaastööde tegemist kooli kõrvalt taskuraha jaoks kui olin 17a, aga seal väljaandes oli isegi 15a laps, kes suvel tegi. Nüüd võetaksegi selliseid noori suvereporteriteks.

#3944624:

Jaa, eks kirjutajaid on alati ilmselt vaja. Aga nagu ikka – siis peab lisaks kirjutamisoskusele ka ideid nagu varrukast võtta olema. Eriti vabakutselisena. Ajakirjadesse on ehk lihtsam kirjutada, aga hiljuti tegin oma esimese uuriva ajakirjanduse loo, mis oli päris põhjalik. Algaja kohta nõudis palju tööd, aga sain hakkama. Arenemisruumi on, aga arvestades, et kirjutasin oma esimese loo juunis, siis ei saa kurta, et ka kodumaa meediamaastiku lipulaevas juba minu lugu ilmunud on. Tasa sõuad, kaugele jõuad 🙂

Jaanika.

Milline see uuriv lugu oli? Milline see lipulaev on? Mitmed tituleerivad end selleks. Üheski sellises väljaandes, kuhu tõeliselt raske saada, ei ole mina sinu kirjutisi märganud.

#3944624:

Jaa, eks kirjutajaid on alati ilmselt vaja. Aga nagu ikka – siis peab lisaks kirjutamisoskusele ka ideid nagu varrukast võtta olema. Eriti vabakutselisena. Ajakirjadesse on ehk lihtsam kirjutada, aga hiljuti tegin oma esimese uuriva ajakirjanduse loo, mis oli päris põhjalik. Algaja kohta nõudis palju tööd, aga sain hakkama. Arenemisruumi on, aga arvestades, et kirjutasin oma esimese loo juunis, siis ei saa kurta, et ka kodumaa meediamaastiku lipulaevas juba minu lugu ilmunud on. Tasa sõuad, kaugele jõuad 🙂

Jaanika.

Uuriv ajakirjanik teeb enne selgeks, et talle kägu ei aeta ja uurib. See polnud mingi uuriv ajakirjandus kui tegid intervjuu justkui kunagi suure perevägivalla all kannatavate inimestega, kellest üks oli ise kunagi vägivaldne. Paar mujalt kopeeritud lõiku, graafikut ja tsitaati eksperdilt ei tee seda uurivaks ajakirjanduseks. Mina ise olen lähisuhtevägivalla käes kannatanud ja mind see lugu solvas. Eelkõige pealiskaudsuse tõttu. Tore, et teemat rohkem kajastatakse, aga palun kajastage nii, et see poleks lihtsalt risti seinale saamine.

#3944701:

Ma ei hakka vaidlema siin. Nagunii tehakse maha – ütle, mida tahad. Tee või ära tee, ikka on valesti. Elan oma elu edasi ja kirjutan – ilmselt ka EE-sse veel. Aja jooksul muutun ka paremaks ja õpin oma vigadest. Kuskilt peab ju alustama.

Jaanika.

Eks ta ole. Iseenesest sinu arengut jälgida on olnud huvitav. Kunagi olid enda üle uhke ja võib isegi öelda ennasttäis maailmanaba kui anonüümse Printsessina blogisid. Kui keegi isiku paljastas, tõmbasid natukene tagasi, aga mitte oluliselt. Olid veel ju ka need kahtlased saated, mida juhtisid ja millest madalamale oli raske langeda. Ometigi leides lõpuks mehe, kes mingid asjad sinus tasakaalustas või paika kruttis, hakkas asi ootamatult paremuse poole minema ja täitsa ausalt huviga jälgin kui kaugele su tiivad sind kannavad ja hoian pöialt.

Ei ole. Alguses kirjutasin ajakirjadesse, et ma tahan proovida, kui mul veel kogemust ei olnud. Mulle anti võimalus, pakkusin ideed, otsisin allikad, suhtlesin paljude inimestega. Nüüd olen ma juba kokku ligi 50 lugu kirjutanud ja EE – sse sain nende lingid saata. Mulle öeldi kohe, et see ei ole päris sama, mis ajakirjadesse kirjutamine, sest neile lugude tegemine on palju mahukam ettevõtmine. Ma ütlesin, et ma tean, aga ma saan hakkama. Neile meeldis mu järjepidevus ja vaatamata sellele, et olen algaja, siis julgus küsida ja otsida. Nii et eks see natuke mu algajaks olemist ilmselt kompenseeribki.

Aga mu abikaasa on tõesti mu suurim toetaja, olen talle selle eest väga tänulik.

Jaanika.

Jaanika, mina sinu asemel kirjutaks oma sellest enda leidmise teest ka. Nt kuskil lihtsalt soovitasin sind, et näe – võttis kätte ja avaldas raamatu. Siis kellele soovitasin, ütles, et sind aitab Sigrit (mentor vms) – just sellest enese leidmisest, julgusest jms.

Selline lugu ajakirjandusse oleks kindlasti huvitav lugeda! Või vähemalt minule oleks see huvitav! Kuidas oma unistused võivad täituda kui julged neid kõva häälega soovida ja julged hakata selle poole liikuma. Või kirjutaksid sellest oma blogis!