Kas see on miski uus mood, et sotsiaalmeedias müüakse oma koostatud suupiste vaagnaid? Kuidagi naljakas vaadata, et poest ostetud kirsstomatid, poe vorstikesed ja mitmekslõigutud Juustukuningate juustutükid on vaagnale laotud ja siis müüakse seda nagu midagi erilist.
Mis sellise tegevuse mõte on? Juba korduvalt tulevad minu fb seinale sellised “huvitavad” pakkumised.
No aga äkki on mõni saamatu inimene, kelle jaoks on selline ,,vaagen” ok. Mulle tuleb ka neid teavitusi ning tundub ,,lollidelttulebrahaäravõtta” projektina.
Kas see on miski uus mood, et sotsiaalmeedias müüakse oma koostatud suupiste vaagnaid?
Selveri köök ja igasugu muud firmad müüvad samasuguseid “oma koostatud” vaagnaid. Vaatan ka, et suva asjad poest ostetuna hinnaga alla 10 euro maksavad vaagnale laotuna 40+ eurot. Ja inimesed ostavad. Võib-olla ostavad siis neid vaagnaid ka.
Kas see on miski uus mood, et sotsiaalmeedias müüakse oma koostatud suupiste vaagnaid? Kuidagi naljakas vaadata, et poest ostetud kirsstomatid, poe vorstikesed ja mitmekslõigutud Juustukuningate juustutükid on vaagnale laotud ja siis müüakse seda nagu midagi erilist.
Mis sellise tegevuse mõte on? Juba korduvalt tulevad minu fb seinale sellised “huvitavad” pakkumised.
Sa ei tea mis on raha teenimise mõte ? Raha teenimise mõte on raha teenida. Kui on inimesi, kes tahavad valmis asja ja on valmis selle eest maksma, siis on inimene rumal, kui seda raha endale ei võta. Aga raha teenimise mõte on raha teenida. Kui mul pole aega poodi minna, olen alati nõus tasuma kellelegi, kellel on aega poodi minna ja ta saab osa minu töötasust sellega. Mina ei pea minema tööajast poodi ja tema saab poes käigu eest raha. On ju lihtne ?
Kui mul pole aega poodi minna, olen alati nõus tasuma kellelegi, kellel on aega poodi minna ja ta saab osa minu töötasust sellega. Mina ei pea minema tööajast poodi ja tema saab poes käigu eest raha. On ju lihtne ?
Nii imelik! Sul pole aega poodi minna. Küll aga on aega mingeid fb postitusi jälgida ja sealt tellida, et see imelik kooslust kellegi kokkulaotuna ära osta. Poeskäik sarnaste asjade võtab max 10 min, aga rahaline võit sotsiaalmeedias pakutuga on kordi suurem
Aga nii ongi. Prioriteedid. Mis kelle jaoks on oluline. Mina kulutan oma aega rõõmsasti toidu tegemisele, ega pole elus bolti-wolti tellinud. Kes ikka väga ei taha süüa teha, see tellib. Sama nende vaagnatega. Neid tehakse täpselt nii ksua, kuniks tellijaid on.
Selveri köök ja igasugu muud firmad müüvad samasuguseid “oma koostatud” vaagnaid. Vaatan ka, et suva asjad poest ostetuna hinnaga alla 10 euro maksavad vaagnale laotuna 40+ eurot. Ja inimesed ostavad. Võib-olla ostavad siis neid vaagnaid ka.
Selveri (ja teised poekettide) köögid müüvad siiski selliseid seguvaagnaid, millel on nende endi köögi toodang a la singirullid, üheampsu võileivad, lavaširullid jne. Need vaagnad, millest mina kirjutan on lihtsalt poest ostetud ja pakist välja kallatud tooted – kirsstomatid, näkileivad, (juba tootja poolt) viilutatud vorst, juust … Inimene ei ole mingeid võileivakesi või singirulle oma käega teinud, vaid lihtsalt valmistooted pakist vaagnale kallanud ja rohelise peterselli oksakese vorstide vahele sättinud.
pole elus bolti-wolti tellinud. Kes ikka väga ei taha süüa teha, see tellib. Sama nende vaagnatega. Neid tehakse täpselt nii ksua, kuniks tellijaid on.
No konkreetsete näidete puhul ei ole tegemist tellimisega. Inimene on lihtsalt oma peast mingi asja kokku keeranud ja siis paneb fb-sse pildi üles ning kutsub ostma. Ja ega ta seda vaagnat sulle koju ei too. Ikka ise lähed sellele järele tema koju.
Milles see mugavus seisneb?
Need vaagnad, millest mina kirjutan on lihtsalt poest ostetud ja pakist välja kallatud tooted – kirsstomatid, näkileivad, (juba tootja poolt) viilutatud vorst, juust … Inimene ei ole mingeid võileivakesi või singirulle oma käega teinud, vaid lihtsalt valmistooted pakist vaagnale kallanud ja rohelise peterselli oksakese vorstide vahele sättinud.
Selveri köögis on ka selliseid vaagnaid, kus on täpselt poest valmiskujuna ostetud asjad rivis. Samamoodi mingid kananagitsad pakist, juustutükid pakist, paar kirsstomatit juures jne.
On samad mõtted nende vaagnate ja üleüldse lõpmatute kodukokkade toodangute suhtes tekkinud. Null originaalsust. Aga ma muidugi ei osta ka, sest mul on omal käed otsas ja ükski üritus ei tule ootamatult.
Paraja pirtsutaja ja pabistajana ei julge ma ka kellegi põlve otsas tehtud kreeme-salve-tinktuure osta. Hämmastav, et Terviseamet lubab igal tegijal oma “väekaid” sodisid turustada. Paljud neist tervise- ja hügieenialast väljaõpet on saanud?
Paraja pirtsutaja ja pabistajana ei julge ma ka kellegi põlve otsas tehtud kreeme-salve-tinktuure osta. Hämmastav, et Terviseamet lubab igal tegijal oma “väekaid” sodisid turustada. Paljud neist tervise- ja hügieenialast väljaõpet on saanud?
Eks sellise sodi ostmine ongi omal riisikol.
Samas, kui mul noorim laps lasteaias käis (ca 14 aastat tagasi), siis oli nii, et lapsevanematel oli keelatud näiteks lapse sünnipäeva puhul oma küpsetatud kooki või mingeid isetehtud sööke lasteaeda viia. Ainult poest ostetud valmis torti või kooki võis viia.
Kas see on miski uus mood, et sotsiaalmeedias müüakse oma koostatud suupiste vaagnaid? Kuidagi naljakas vaadata, et poest ostetud kirsstomatid, poe vorstikesed ja mitmekslõigutud Juustukuningate juustutükid on vaagnale laotud ja siis müüakse seda nagu midagi erilist.
Mis sellise tegevuse mõte on? Juba korduvalt tulevad minu fb seinale sellised “huvitavad” pakkumised.
“Suupiste vaagen”, “poe vorstikesed” – kas tõesti ei teki kirjutades tunnet, et need on üks sõna?
Nii imelik! Sul pole aega poodi minna. Küll aga on aega mingeid fb postitusi jälgida ja sealt tellida, et see imelik kooslust kellegi kokkulaotuna ära osta. Poeskäik sarnaste asjade võtab max 10 min, aga rahaline võit sotsiaalmeedias pakutuga on kordi suurem
Kle, kõik ei ela Säästumarketist vms su kodupood on, 10 min kaugusel. Meile lähim suurem pood on 31 km ja selles suures poes ei jõua ma kümne minutiga isegi autost toidupoeni. Poes, st poe sees kulub 40 min kindlasti, et omandada erinevad juustud, valida singid, vorstid, prosciutto, kirsstomatid, just need õiged kurgikesed, munad (mis tuleks veel kodus keeta ja täita). Lähem külapoekene on 6 km, aga seal ei ole kunagi nt toorest liha ega kala ja juustu on hea, kui on kaht sorti.
Suupistevaagnaid olen ostnud ja tellinud küll. Juustukuningatelt näiteks, ka Selverist. Kui naabrinaine teeks neid kodus ja oleksin kursis tema puhtusearmastusega, hea meelega säästaks poodisõidu aja ja raha, lisaks hakkimise ja tükeldamise aja, serveeringu sättimise aja ja maksaks SUURE vaagna pealt rõõmuga 20-30 eurot ka tööraha. Loomulikult eeldusel, et tean tellimisel, mis vaagnal täpselt saab olema.
Kas see on miski uus mood, et sotsiaalmeedias müüakse oma koostatud suupiste vaagnaid? Kuidagi naljakas vaadata, et poest ostetud kirsstomatid, poe vorstikesed ja mitmekslõigutud Juustukuningate juustutükid on vaagnale laotud ja siis müüakse seda nagu midagi erilist.
Mis sellise tegevuse mõte on? Juba korduvalt tulevad minu fb seinale sellised “huvitavad” pakkumised.
“Suupiste vaagen”, “poe vorstikesed” – kas tõesti ei teki kirjutades tunnet, et need on üks sõna?
Mis sõna on su meelest poevorstikene? Umbes samasugune sõna kui näiteks poelumelabidakene? (Versus ise tehtud lumelabidakene).
Nii imelik! Sul pole aega poodi minna. Küll aga on aega mingeid fb postitusi jälgida ja sealt tellida, et see imelik kooslust kellegi kokkulaotuna ära osta. Poeskäik sarnaste asjade võtab max 10 min, aga rahaline võit sotsiaalmeedias pakutuga on kordi suurem
Kle, kõik ei ela Säästumarketist vms su kodupood on, 10 min kaugusel. Meile lähim suurem pood on 31 km ja selles suures poes ei jõua ma kümne minutiga isegi autost toidupoeni. Poes, st poe sees kulub 40 min kindlasti, et omandada erinevad juustud, valida singid, vorstid, prosciutto, kirsstomatid, just need õiged kurgikesed, munad (mis tuleks veel kodus keeta ja täita). Lähem külapoekene on 6 km, aga seal ei ole kunagi nt toorest liha ega kala ja juustu on hea, kui on kaht sorti.
Suupistevaagnaid olen ostnud ja tellinud küll. Juustukuningatelt näiteks, ka Selverist. Kui naabrinaine teeks neid kodus ja oleksin kursis tema puhtusearmastusega, hea meelega säästaks poodisõidu aja ja raha, lisaks hakkimise ja tükeldamise aja, serveeringu sättimise aja ja maksaks SUURE vaagna pealt rõõmuga 20-30 eurot ka tööraha. Loomulikult eeldusel, et tean tellimisel, mis vaagnal täpselt saab olema.
Meie pere pidulaudadel on kaks suurt vaagnat. Mõlemad on ovaalsed, 65 cm pikad ja umbes 45-50 cm laiad. Mõlematele läheb 3,5 kilo kraami, ühele kalatootes, teisele lihatooted. Ja kaks väiksemat vaagnat, kummalgi ca 1,5 kilo erinevaid juustusid lisanditega. Selle kombinatsiooni välja mõtlemine, ostmine, lõikumine, presenteerimine on mitme tunni töö. Arvestama peab ju mitme asjaga – näiteks et kui pealt hakatakse võtma, säilitaks serveering ikka mingigi nägusa välimuse ja ei vajuks kokku arusaamatuks segasodiks. See on omaette kunst ja on super, kui keegi on need serveerimise peensused endale selgeks teinud (juba YTs on mitmeid õppevideoid) ning säästab teiste vaeva.
Selle tegevuse mõte on raha teenida – täpselt nii nagu need käsitöö-piparkoogitainad, vahvlid, tordid, kringlid jms. Kui pakutakse, ju siis on nõudlust ka nende järgi.
Mina ise olen õppinud kokaks ja suudan kõike nullist teha, aga ma saan aru inimestest, kes ei taha/oska ja eelistavadki osta serveerimiseks-valmis-kujul neid tooteid. Nagu eespool öeldud, korraliku ja korrektse serveerimisvaagna tegemine on paras töö ja vaev.
Mis sõna on su meelest poevorstikene? Umbes samasugune sõna kui näiteks poelumelabidakene? (Versus ise tehtud lumelabidakene).
See on selline sõna, mis kirjutatakse kokku, täpselt nagu pangakaardikene ja kardinapuukene. Vastasel juhul käiks jutt pangale kuuluvatest kaartidest, kardinale kuuluvast puust ja poele kuuluvatest vorstidest, mitte ei kirjelda kaartide, puude ja vorstide tüüpi.
Kui aga siiski tahad mõista anda, et jutt käib poes müüdavast vorstist, siis see on poevorst. Kui tahad rääkida maksevahendist, siis see on pangakaart ja kui tahad rääkida sellest, mis akna kohal on, siis see on kardinapuu. Ei tohiks olla liiga keeruline.
Selveri köök ja igasugu muud firmad müüvad samasuguseid “oma koostatud” vaagnaid. Vaatan ka, et suva asjad poest ostetuna hinnaga alla 10 euro maksavad vaagnale laotuna 40+ eurot. Ja inimesed ostavad. Võib-olla ostavad siis neid vaagnaid ka.
Selveri (ja teised poekettide) köögid müüvad siiski selliseid seguvaagnaid, millel on nende endi köögi toodang a la singirullid, üheampsu võileivad, lavaširullid jne. Need vaagnad, millest mina kirjutan on lihtsalt poest ostetud ja pakist välja kallatud tooted – kirsstomatid, näkileivad, (juba tootja poolt) viilutatud vorst, juust … Inimene ei ole mingeid võileivakesi või singirulle oma käega teinud, vaid lihtsalt valmistooted pakist vaagnale kallanud ja rohelise peterselli oksakese vorstide vahele sättinud.
Mul on ka need vaagnad teatud gruppides silma jäänud, võimalik, et isegi räägime samadest kuulutustest. Millegipärast mul ei ole väga usku, et nende vaagnate vastu suur huvi on, sest ei ole ma veel kordagi näinud, et keegi oleks kommenteerinud või like visanud – tavaliselt ikkagi sarnaste huvipakkuvate kuulutuste all on reaktsioone või inimeste kommentaare.
Eks mis seal ikka, keegi üritab äri teha ja ilmselgelt kukub läbi – las nad siis proovivad!
Kas see on miski uus mood, et sotsiaalmeedias müüakse oma koostatud suupiste vaagnaid? Kuidagi naljakas vaadata, et poest ostetud kirsstomatid, poe vorstikesed ja mitmekslõigutud Juustukuningate juustutükid on vaagnale laotud ja siis müüakse seda nagu midagi erilist.
Mis sellise tegevuse mõte on? Juba korduvalt tulevad minu fb seinale sellised “huvitavad” pakkumised.
“Suupiste vaagen”, “poe vorstikesed” – kas tõesti ei teki kirjutades tunnet, et need on üks sõna?
Tänan, et parandad! Kokku-lahku kirjutamine on mu nõrk koht.
Kle, kõik ei ela Säästumarketist vms su kodupood on, 10 min kaugusel. Meile lähim suurem pood on 31 km ja selles suures poes ei jõua ma kümne minutiga isegi autost toidupoeni. Poes, st poe sees kulub 40 min kindlasti, et omandada erinevad juustud, valida singid, vorstid, prosciutto, kirsstomatid, just need õiged kurgikesed, munad (mis tuleks veel kodus keeta ja täita). Lähem külapoekene on 6 km, aga seal ei ole kunagi nt toorest liha ega kala ja juustu on hea, kui on kaht sorti.
Mõtle väheke loogiliselt! Selle isevalmistatud suupistekombo järele minna oleks sul palju kaugem ja aeganõudvam kui lähimasse poodi minna.
Konkreetne postitus toimub Nõmme grupis (Tallinn). Mis tähendab seda, et kui lähed sellele vaagnale järele, siis jääb sul tee peale vähemalt viis toidupoodi.
Konkreetne postitus toimub Nõmme grupis (Tallinn). Mis tähendab seda, et kui lähed sellele vaagnale järele, siis jääb sul tee peale vähemalt viis toidupoodi.
Aga mis see sinu asi on? Kui leidub ostjaid, on see nende enda asi. Kui ei leidu, siis enam ei tehta.
Kas see on miski uus mood, et sotsiaalmeedias müüakse oma koostatud suupiste vaagnaid? Kuidagi naljakas vaadata, et poest ostetud kirsstomatid, poe vorstikesed ja mitmekslõigutud Juustukuningate juustutükid on vaagnale laotud ja siis müüakse seda nagu midagi erilist.
Mis sellise tegevuse mõte on? Juba korduvalt tulevad minu fb seinale sellised “huvitavad” pakkumised.
“Suupiste vaagen”, “poe vorstikesed” – kas tõesti ei teki kirjutades tunnet, et need on üks sõna?
Mis sõna on su meelest poevorstikene? Umbes samasugune sõna kui näiteks poelumelabidakene? (Versus ise tehtud lumelabidakene).
Poe vorstike-selle konkreetse poe/tegija vorstike. Mujalt ei saa.
Poevorstike-nt Rakvere verivorst, mis on igas poes.
No ei ole ju raske?
Meie pere pidulaudadel on kaks suurt vaagnat. Mõlemad on ovaalsed, 65 cm pikad ja umbes 45-50 cm laiad. Mõlematele läheb 3,5 kilo kraami, ühele kalatootes, teisele lihatooted. Ja kaks väiksemat vaagnat, kummalgi ca 1,5 kilo erinevaid juustusid lisanditega. Selle kombinatsiooni välja mõtlemine, ostmine, lõikumine, presenteerimine on mitme tunni töö. Arvestama peab ju mitme asjaga – näiteks et kui pealt hakatakse võtma, säilitaks serveering ikka mingigi nägusa välimuse ja ei vajuks kokku arusaamatuks segasodiks. See on omaette kunst ja on super, kui keegi on need serveerimise peensused endale selgeks teinud (juba YTs on mitmeid õppevideoid) ning säästab teiste vaeva.
Näed ikka kõvasti vaeva, et põhjendada sellise “teenuse” vajalikkust. Kui sa oleksid ise näinud neid nn pakkumisi, siis võid kindel olla, et seal ei ole absoluutselt mitte mingit kunsti harrastatud. Samuti ei ole selle asjanduse kallal tunde vaeva nähtud.
Üks näide. Vaagna ühte otsa on sätitud väikese lehvikuna üksteise otsa näkileivakesed. Sinna kõrvale (juba tootja poolt lõigatud) vorstikesed, keskele vaba käega visatud juustutükid ning kuguile veel väike peotäis kirsstomateid. No anna andeks, mis õppevideode läbi töötamisest ja teiste inimeste aja ja vaeva säästmisest sa räägid? Sa saad minu kirjeldatust ikka täiesti valesti aru.
Kui mulle jälle järjekordne pakkumine ette tuleb, siis alati mõtlen, et kas tal ei ole mitte ühtegi lähedast tuttavat või sõpra, kes delikaatselt mõista annaks, kui veider see kõik välja paistab.
Teistpidi tekkis ka mõte, et praegu on raske aeg. Äkki inimene on tõesti nii hädas ja meeleheitel ning otsib võimalusi, kuidas vähegi ellu jääda ses keerulises olukorras. Ja selline tegevus on siis ainus, mis pähe tuli. Siinkohal võiks ka ju tegelikult sõbrad-tuttavad märgata ja abi pakkuda.
Selle tegevuse mõte on raha teenida – täpselt nii nagu need käsitöö-piparkoogitainad, vahvlid, tordid, kringlid jms. Kui pakutakse, ju siis on nõudlust ka nende järgi.
Mina ise olen õppinud kokaks ja suudan kõike nullist teha, aga ma saan aru inimestest, kes ei taha/oska ja eelistavadki osta serveerimiseks-valmis-kujul neid tooteid. Nagu eespool öeldud, korraliku ja korrektse serveerimisvaagna tegemine on paras töö ja vaev.
Ma ju ei räägi sellest, kui keegi oma tehtud piparkooke, torte vmt endatehtut müügiks pakub.
Vastasel juhul käiks jutt pangale kuuluvatest kaartidest,
Ehh! Pangakaart tegelikult kuulubki pangale, mitte sellele inimesele, kellele see on väljastatud.
Aga see selleks!
Mõtle väheke loogiliselt! Selle isevalmistatud suupistekombo järele minna oleks sul palju kaugem ja aeganõudvam kui lähimasse poodi minna.
Ei, ta toob selle kohale. Kui ei too, valin selle, kes toob. Või tõesti asub minust 5 km, kuhu saab jalutada. Ja miks sa üldse eeldad, et kõik valmistehtud vaagnad asuvad minust kaugemal kui 31 km?
Näed ikka kõvasti vaeva, et põhjendada sellise “teenuse” vajalikkust. Kui sa oleksid ise näinud neid nn pakkumisi, siis võid kindel olla, et seal ei ole absoluutselt mitte mingit kunsti harrastatud. Samuti ei ole selle asjanduse kallal tunde vaeva nähtud.
Üks näide. Vaagna ühte otsa on sätitud väikese lehvikuna üksteise otsa näkileivakesed. Sinna kõrvale (juba tootja poolt lõigatud) vorstikesed, keskele vaba käega visatud juustutükid ning kuguile veel väike peotäis kirsstomateid. No anna andeks, mis õppevideode läbi töötamisest ja teiste inimeste aja ja vaeva säästmisest sa räägid? Sa saad minu kirjeldatust ikka täiesti valesti aru.
Mina ju ei tea, mida sina näed ja mida sina tellid. Vali siis, kellelt ostad. See ei ole mingi vaagen, mida sa kirjeldad.
Kui olen tellinud kalavaliku, on see ikka cateringi kõrgemal tasemel. Noh, ma ju tegelikult ei telligi, kui näidised ja loetelud ei meeldi.
Ära lase end segada, ju siis kuskil ka selliste käkerdiste ostjaid on, mida FB algoritm peab vajalikuks sulle pakkuda.
Kui mulle jälle järjekordne pakkumine ette tuleb, siis alati mõtlen, et kas tal ei ole mitte ühtegi lähedast tuttavat või sõpra, kes delikaatselt mõista annaks, kui veider see kõik välja paistab.
Mulle tundud sina veider, kes siin võtab endale aja, et kirjutada pikk jutt, kui mõttetu teenus see on ja kuidas sulle käivad need pakkumised närvidele. Teenuse vajalikkuse määrab nõudmise ja pakkumise vahekord, mitte see, mis sina sellest arvad. Mina ei ostaks palju asju, mida teised ostavad, aga pole minu asi närvi minna, et selliseid või teistsuguseid pakkumisi üldse on. Näiteks müüvad hambaravifirmad hammaste valgendamise geeli hingehinnaga, mida saaksid teatud kohtadest neli korda odavamalt osta. Aga mis siis teha, igaüks võib küsida oma teenuse eest nii palju raha, kui ta tahab ja pakkuda ükskõik mis teenust.
Kas see on miski uus mood, et sotsiaalmeedias müüakse oma koostatud suupiste vaagnaid? Kuidagi naljakas vaadata, et poest ostetud kirsstomatid, poe vorstikesed ja mitmekslõigutud Juustukuningate juustutükid on vaagnale laotud ja siis müüakse seda nagu midagi erilist.
Mis sellise tegevuse mõte on? Juba korduvalt tulevad minu fb seinale sellised “huvitavad” pakkumised.
“Suupiste vaagen”, “poe vorstikesed” – kas tõesti ei teki kirjutades tunnet, et need on üks sõna?
Mis sõna on su meelest poevorstikene? Umbes samasugune sõna kui näiteks poelumelabidakene? (Versus ise tehtud lumelabidakene).
Poe vorstike-selle konkreetse poe/tegija vorstike. Mujalt ei saa.
Poevorstike-nt Rakvere verivorst, mis on igas poes.
No ei ole ju raske?
Ja siis, kui ostan Rakvere verivorsti turuhoonest, saab temast turuvorstikene? Kui ostan bensukast, saab bensiinijaamakesevorstikene?
Konkreetne postitus toimub Nõmme grupis (Tallinn). Mis tähendab seda, et kui lähed sellele vaagnale järele, siis jääb sul tee peale vähemalt viis toidupoodi.
Ja mingis teie oma pisikeses grupis toimuva üle tuled sa kurtma suurde foorumisse. Siis veel imestad, kui su põlgust ei jagata, sest 95% siinsetest ei ole Nõmme grupis ja ilmselgelt oma paremaid valikuid cateringfirmad, restoranid, profiköögid sinna ei pane, ei tohigi.
Mina ju ei tea, mida sina näed ja mida sina tellid. Vali siis, kellelt ostad. See ei ole mingi vaagen, mida sa kirjeldad.
Ma ei telli midagi. See peaks olema siiski vaagen, mida ma kirjeldan, sest pakkuja seda oma kuulutuses täpselt nii nimetab.
Ja tema kuulutuses küll pole silpigi selle kohta, et ta toob tellijale selle koju kohale.
Juba sain aru, et sina räägid hoopis mingist muust asjast. Jutt ei käi cateringist ega sellest, et inimene ise kokkab ja pakub oma tooteid müügiks.
